Eneseareng »

Kuidas võita muremonsterit
[03. märts 2010 | Kirjutas: Kaido | 7781 korda loetud | kokku kommentaare: 4]

Artikli autor: Sue Roberts Kognitiivne hüpnoterapeut Inglismaal Artikli allikas: YOGA Magazine 01 2010

Oled sa kunagi keset ööd üles ärganud suutmata uuesti uinuda, sest muremõtted - tõelised monsterid - ründavad sind armutult? Need on needsamad kardetud tunded, mis kisuvad su öösel unest välja ning panevad su aju tööle ainult ühe küsimuse kallal: "Mis siis, kui ...?"

Ning see võib juhtuda ka päeval. Me oleme ju kõik seda kogenud, kui väga me ka ei pinguta, ikka kuskilt poeb välja mõni muremõte ning hakkab meid siis terve päeva "kummitama", lüües kogu meie päeva tasakaalust välja.

Jah, paljudele inimestele on tänast majandusolukorda arvestades muretsemine täiesti loomulik, sest ta on võib-olla kaotanud töö, ta tunneb ohtu oma kodu või ameti pärast, või tekitab pingeid hoopis halvenev tervis. Kõik need juhtumid löövad meid tasakaalust välja ning muudavad elamise keerulisemaks. Samuti on mõned inimesed lihtsalt mures teatud konkreetsete tegevuste pärast - näiteks lennukiga lendamine või isegi autoga sõitmine. Aga siiski on meie hulgas ka neid, kes muretsevad ilma otsese põhjuseta. Nad tunnistavad ka iseendale, et justkui polegi, mille pärast otseselt hirmu tunda, aga inimene on ikkagi pidevas masenduses ja elab hirmu stressis. Ning vot selline olukord muutub juba tõeliselt hirmutavaks.

Kui me tunneme mingi asja suhtes vaid ärevust, on tegelikult tegemist siiski teatud tüüpi hirmuga. Ning üldjuhul on see hirm seotud kuidagi meie tulevikuga. Me kardame, mis kõik võib meiega juhtuda, või kuidas võivad asjad minna meie lähedastega. Samuti võime me hirmu tunda oleviku üle - nende asjade üle, mis just praegu meie elus toimuvad - ning nende juhtumitega seotud tagajärgede pärast. Ükskõik, kas me muretseme mineviku, oleviku või tuleviku pärast, me oleme selle koha pealt sarnased, et me leiame alati, mille üle muretseda. See on nii enamikuga meist.

Mis on hirm tegelikult?

Ärevuse tunnetamine ehk hirm on meie keha loomulik reaktsioon ohule. See on meie instinkt - võitle või põgene, ning me kogeme seda instinkti alati, kui meie ellu sattub miski, mida me arvame oma elu ohustavat. Nendel hetkedel hakkavad meie peopesad higistama, südametöö kiireneb ning suu kuivab -  meie keha valmistab ette põgenemist. Kuid meil ei ole kuhugi põgeneda, sest sa mõistad väga hästi, et isegi, kui me tunneme end ärritatuna ning natuke hirmul, ei ole meie elu tegelikult ohus - see on pelgalt vaid emotsionaalne hirm. Mitte midagi ei saa tegelikult meiega halba juhtuda.

Kuid isegi, kui seda on lihtne mõista, ei ole seda nii lihtne praktikas rakendada. Seda näitab kasvõi Inglismaal 2000 aastal läbiviidud uuring, mille kohaselt elab iga kuues inglane pideva ärrituse või stressi all.

Kuidas ennast hirmu korral aidata?

Kui sa tunned ennast sügavas depressioonis, on kindlasti soovitatav pöörduda vastavate terapeutide poole. Nimelt paljud hilised uuringud UK-s näitavad, et sügava depressiooni vastu on olemas tavameditsiinis väga palju erinevaid ning väga efektiivseid teraapiaid. Seega, kui sa tunned, et sa ei saa iseendaga hakkama, siis ära häbene otsida abi professionaalidelt. Nad on selle jaoks õppinud aastakümneid.

Kui sa aga koged mitte nii äärmuslikku depressiooni ning hirme, siis on olemas ka mitmeid enesearenduslikke meetodeid, kuidas hirmudega ning ärevustundega hakkama saada.

Alustuseks küsi endalt, kas sa oled märganud, KUIDAS sa ennast närviliseks muudad? Ehk mida sa teed või mõtled, et sinus hirm ning ärrituvus tekivad? See on vajalik seetõttu, et justnimelt see KUIDAS on tegelikult sinu enda kontrolli all - kui sa leiad tegevuse, mis muudab sind ebakindlaks, saad sa lihtsal viisil seda tegevust muuta / asendada, mille tagajärjel sa ei tunne enam hirmu ning ebakindlust.

Lisaks on sageli nii, et oluline ei olegi niivõrd, mis sinu elus toimub, vaid see, kuidas sa sellesse suhtud - just suhtumine määrab sinu sisemise enesetunde. Ning tänu meie võimalusele muuta oma suhtumist, suudavad inimesed lahendada ka oma probleeme.

Kuidas võita hirme?

1. Mida sa tegelikult tahad?

Esimene samm hirmude võitmiseks on mõista, mida sa tegelikult oma elult soovid. Enamiku jaoks on selleks sisemine rahu ning vabadus. Püüa tunnetada seda sisemist emotsiooni, milles sa sooviksid elada kogu aeg. See peaks olema just pigem sinu sisemine seisund, mitte niivõrd väliste objektide mõju.

Kui sa ei suuda ette kujutada, mis see seisund võiks olla, siis kujuta ette olemasoleva olukorra vastandit. Kui sa tunned ennast päevast päeva hirmul ja ärritatuna, siis kujuta ette ning tunneta, missugune oleks sinu praegusele elule vastupidine elu. Kuidas sa võiksid ennast siis tunda?

Seejärel pane kirja, mis asjad sinu elus muutuksid, kui sa oleksid selle seisundi saavutanud.

Nüüd on sul olemas seisund, mida sa sooviksid saavutada ning ka konkreetsed sündmused sinu elus, mis leiaksid aset koos selle sisemise seisundi muutusega. Kujuta enda elu nendes uutes olukordades ette nii tihti kui võimalik.

2. Aktsepteeri hirmude olemasolu

Kui me kardame midagi, siis ei ole tegelikult selles süüdi hirm, vaid miski meie elus, mis on meie kontrolli alt väljunud ning mille tagajärjel tekib meis hirm. Hirmud iseenesest on täiesti loomulikud ja vajalikud protsessid meie kehas, sest vastasel juhul ei püsiks me elus üle ühe päeva - kujuta ette, kui sa pead ületama kiirteed ning sul puuduks hirm 100 km /h lähenevate autode ees. Me vajame hirmusid, et elus püsida. Kuid ma peame oskama hirmusid õigesti tõlgendada ning nendega õigesti ümber käia.

3. Kuulata

Kujuta ette, et sinu hirm on sulle sõnum Universumilt - mida sel oleks sulle sellisel juhul öelda?

Mõnikord ignoreerime me mõningaid probleeme oma elus, millega me peaksime tegelema, aga me ei soovi seda teha. Kuna me alateadlikult teame, et me peaksime selle probleemiga tegelema, siis hirm on meie jaoks otsene viide vajadusele sekkuda. See on sõnum, mis aitab meil elu elada.

Isegi, kui öeldakse, et probleemid lahenevad, kui neid ignoreerida, ei suuda sa ignoreerida probleeme, mida sa tead, et need vajavad lahendust - sa pead peatuma ning kuulatama. Mitte midagi tegemine võib sellistel juhtudel olukorda ainult halvendada

4. Rahune

Piisab kasvõi ühest tehnikast, mis aitab sul rahuneda, ning sa oled oma hirmudest saanud juba võitu. Vastavaid emotsioonidest ning negatiivsetest mõtetest vabanemise tehnikaid on väga palju - olgu siis EFT (Emotional Freedom Technique), rahustav hingamine või muud tehnikad. Oluline on leida enda jaoks midagi, mis sinu jaoks töötab ning mida sa saad efektiivselt kasutada sõltumata olukorrast.

Näiteks juhul, kui sa oled hea tervise juures, on üheks heas tehnikaks 7/11 hingamine. Selle käigus hingad sa 7 sekundi vältel sisse ning siis 11 sekundi vältel aeglaselt välja (ilma vahepeal hinge kinni pidamata).

Pea meeles, et hea enesetunde tekitamine on kõige tähtsam. Kui sa leiad midagi, mis sinu jaoks töötab, pane see enda jaoks tööle täielikult. Selleks ei peagi olema mingi konkreetne tehnika, vaid selleks võib olla ka lihtsalt jalutuskäik koeraga või sörkimine rannas või metsas. Sellel ei ole tähtsust, kuidas sa rahuned - tähtis on, et sa rahuned ja tunned ennast hästi.

5. Ära loe uudiseid

See võib kõlada kummaliselt, aga uudised programmeerivad sind iga päev võimalike negatiivsete stsenaariumitega, mida me projitseerime automaatselt oma tulevikku - me mõtleme, et kui see juhtus nende inimestega, võib see juhtuda ka minuga.

Ära vaata õhtuseid uudiseid ning loe lehti, mis annavad sulle positiivset informatsiooni. Kui sa ei suuda täielikult uudisteta olla, siis tutvu näiteks vaid nädalas korra selle nädala oluliseimate sündmustega - aga ära programmeeri ennast iga päev negatiivsele.

___________________________________________________________________

Seminar “Kuidas luua EduTeadvust” 13.03.2010a Pärnus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
04. märts 14:16 Annika kirjutas:
Jah. Uudiste pidev harjumuspärane lugemine on tõesti selline tegevus, mis vahel ärritab kõiki mu meeli ning päeva lõpuks tunnen ,et miks maailm selline on.
15. märts 14:04 eve kirjutas:
Kui on periood,mil "must masendus" peal,siis väldin ka tõsiseid väljaandeid ja loen tavaliselt kõigepealt läbi päeva anekdoodid,siis vaatan kollast kirjandust ja edasi juba oleneb,kuidas enesetunne on.Armastan internetis lugeda ajakirjadest lihtsaid lugusid inimestest ja eriti meeldib sorida kuulsuste eraelus.Aga lihtsad lood elust enesest on ikka kõige armsamad ja sealt ammutad ju endale ka midagi
20. märts 16:36 Sirje kirjutas:
Minu elus on olnud neid päris äärmuslikke musta masenduse perioode 25 aasta jooksul mitmeid, sest vanust on ka omajagu. Pidin olema 20 aastat kahe inimese eest perekonnas ja alles nüüd on olnud aega enda sisse vaadata. Nüüd tagant järele vaadates on need aastad mind ainult tugevamaks teinud ja aidanud õiget teed leida ja mitte raskustele alla anda. Seda mõistsin alles hiljuti, kui olin läbinud psühholoogilise eneseabi koolituse ja lugenud palju sellealaseid raamatuid ja samuti www.sisekosmos.ee mitmeid kirjutisi. Oma eriala töttu sattusin ma perfektsionisti ja maksimalistina mittemõistmisse ühe kliendiga, kes ei suutnud teadvustada endale, et nad on tõelises psüholoogilises kriisis ja ei olnusd valmis isegi abi võimalustest kuulma. Abi võimalustest teavitamine oli aga minu otsene töökohustus. Nüüd olen aru saanud, et minu võpatamised igale telefonikõnele ja sellest tingitud pidev ärevus oli tingitud minu mõtetest See on täiesti õige, et negatiivsed uudised ja samuti julma sisuga filmid tekitavad paljudes hirme ja negatiisseid emotsioone. Mind maandab alati visualiseerimine, et matkan kõrgel mägedes või kaunis looduslikus paigas, samuti kujutlen tihti, millisena oma kodu ja koduümbrust kujundada tahan. See on vist omane läbi ja lõhki kunstiinimesele. Peale psühholoogilise eneseabi kursuse läbimist ei uskunud isegi, et nii kui mõtlemist suutsin muuta, hakkasid iseenesest väga meeldivad asjad minuga juhtuma ja südant täidab rahulolu ja hea tunne.
30. märts 10:26 Jurgen kirjutas:
Ära loe uudiseid on küll väga hea point :)
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):