Eneseareng »

Kuidas saada vabaks?
[31. oktoober 2010 | Kirjutas: Kaido | 17711 korda loetud | kokku kommentaare: 9]

Armastus on magus. Kahtlemata. Aga see võib olla ka valus, kui me sellest ilma jääme.
Võidurõõm on magus. Kindlasti. Kuid ka see võib olla kibe, kui me selle kaotame.

Kogu meie elu on nagu ameerikamäed, millel me sõidame üles -alla, üles-alla. On täiesti lootusetu oodata luua või kogeda elu, kus kõik on hästi. See lihtsalt ei ole võimalik. See ei ole võimalik mitte ainult sinu jaoks, vaid mitte kellegi jaoks. Elu ju on juba kord selline, et siin võib olla nii nutma panevaid ilusaid hetki, kuid ka nutma panevaid kurvastavaid sündmuseid. Jah, seda on hea kirjutada ning selle üle on lihtne filosofeerida, aga praktikasse ei ole seda kaugeltki nii lihtne rakendada. Vaata kasvõi enda elu või oma sõprade elu. Mille nimel inimesed kogu aeg pingutavad ja tööd teevad? Jah, et saada paremat elu. Meie sisemine sügav soov on kogeda kogu aeg positiivseid sündmuseid ja mitte kunagi mitte midagi halba. Aga see ei ole ju võimalik. Sina tead seda ja mina tean seda. Kuid jooksmine selle järele siiski ei lõppe pelgalt selle teadvustamisega.

Jälle see eesmärkide saavutamine
Eesmärgistamine, eesmärkide püstitamise ning nende saavutamise õpetamine, on tohutult suur äri. Kuna kõik inimesed soovivad oma elu muuta selliseks, mis pakub nendele ainult positiivseid kogemusi, täpsemalt nende ootustele vastavaid kogemusi, siis eesmärgistamine on täpselt sobilik vahend selle saavutamiseks. Kuskil on keegi, kes kirjutab raamatu või teeb seminari, milles ta ütleb, et niimoodi leiad sa armastuse, teenid rohkem raha ning omad kuulsust ja võimu. Kuna need on kõik positiivsed nähtused, leidub ka palju inimesi, kes seda infot omandada soovivad. Ja äri õitseb.

Aga nagu enne mainisin, ei ole praktikas mitte iialgi võimalik saavutada sellist olukorda, kus kõik meie unistused on täitunud. Ikka ja alati on midagi, mis võiks ikka paremini olla. Kui me hakkamegi teenima rohkem raha, võime me avastada, et meie kaaslane ei ole ikka täiuslik. Kui me leiame õige kaaslase, võime avastada, et ma ise ei ole täiuslik - äkki peaks minema ilukirurgi juurde. Ja niimoodi elame oma elu, pea kogu aeg pilvedes joostes oma unistuste ning eesmärkide suunas. Ja mis on selle kõige algpõhjuseks? Jah, me ei oska kübekestki rõõmu tunda sellest, kui meie elu ei ole täpselt selline nagu me sooviksime.

Ilusa elu varjukülg
Vaata oma elu praegu. Kindlasti on seal nii head kui halba. Ei saa ju väita, et see on tulvil ainult negatiivset. Muidugi mitte.

Tavapärane "eneseabi" praktika soovitab keskenduda ainult headele asjadele, kuna see aitab meil hoida seisundi positiivse. Ja kui me oleme positiivsed, "tõmbame" me enda ellu ka juurde üha enam positiivseid sündmusi. Jälle Secret? Jah, sikrit mis sikrit, aga siin on tõde sees. Sama juttu kinnitavad ka teadlased ning kindlasti on meie maailmas nii, et sarnane tõmbab sarnast. See on hea.

Mis aga on probleem, on meie sõltuvus ainult headest asjadest. Me oleme justkui narkomaanid, kes jooksevad ummisjalu ainult sinna suunas, kus peaks meie jaoks midagi kasulikku ning meeldivat juhtuma. Me oleme sellisel viisil sõltuvad headest asjadest. Aga kui me oleme millestki sõltuvad, ei ole me ju vabad. Inimesed soovivad olla aga vabad, mina vähemalt küll. Seega jõuame me väga olulise küsimuseni: "Kuidas tunda rõõmu ning õnne juhul, kui kõik asjad ei ole nii, nagu MINA TAHA?". Miks see küsimus nii oluline on? Sest me oleme ju mõistusega inimesed ja saame aru, et iga päev on meie elus midagi, mida MA EI TAHA. Miks siis selle eest pea liiva alla peita? Me peaksime hoopiski mõtlema selle peale, kuidas sellest "ma ei taha" asjadest läbi murda ning tunda elust rõõmu ka siis, kui minu elu läheb minule vastupidises suunas. Mulle tundub, et siin on just võtmekoht meie vabadusele ning sõltumatusele.

Kuidas me kogeme oma maailma?
Kui sa vaatad või kuuled või haistad, ehk siis koged, oma maailma, kategoriseerid sa selle alati kolmeks: meeldib, ei meeldi, ükskõik. Kuna nendest asjadest, millest sul on ükskõik, ongi sul ükskõik, siis tegelikult neid sündmuseid sa ei märka. Seetõttu jääb järele ainult kaks kategooriat - kas meeldib või ei meeldi. Kui sa ei usu mind, siis proovi ise järgi - see kõik on väga praktiline.

Näiteks näed sa kedagi. Nüüd on kaks valikut - kas ta meeldib sulle või ei meeldi. Ole aus enda vastu. Kui sa näed poes kleiti, siis kas see meeldib sulle või ei meeldi. Sa näed tänava ääres seismas autot, ning jällegi, see kas meeldib sulle või ei meeldi.

Mis juhtub siis, kui sulle midagi meeldib? Proovi järele. Need asjad, mis sulle meeldivad, tekitavad sinus hea enesetunde. Ning need asjad, mis sulle ei meeldib, tekitavad sinus halva enesetunde. Lihtne, kas pole?

Kui miski tekitab sinus hea enesetunde, tahad sa seda kogeda taas ja taas. Väga inimlik. Meile ju meeldib end hästi tunda. Aga kui miski tekitab sinus halva enesetunde, proovime me sellest esimesel võimalusel vabaneda. Jällegi väga inimlik.

Ja niimoodi jõuame me sisemise vabanemiseni. Me küll ei teadvusta endale seda, aga justnimelt need "head enesetunded" ja "halvad enesetunded" panevad meid tegutsema. Kui sa näedki poes ilusat kleiti või tänaval autot, mis sulle meeldib, ja see tekitab sinus hea enesetunde, tahaksid sa seda endale saada. Isegi, kui sul on kodus juba 50 kleiti ja garaažis 3 autot, ja sa saad ratsionaalselt aru, et sul ei ole neid vaja, on sinu sees ikkagi tunne, et sa peaksid need uued asjad ka endale saama, ja alles siis saaksid sa olla rahul ning õnnelik. Et seda täide viia, hakkad sa tegutsema. Kui sul on piisavalt raha, ostadki sa endale selle kleidi ja auto ning saadki õnnelikuks. Korraks. Kui sul aga ei ole piisavalt raha ja sa ei saa neid asju endale kohe lubada, oled sa kurb. Miks? Sest sa ei saanud endale lubada seda, mis tekitab sinus hea enesetunde. Aga mäletad, me ju püüame kogu aeg oma elu elada viisil, et me saame endale kõik need asjad, mis tekitavad meis hea enesetunde.

Nüüd, kuna sa ei saanud endale neid asju lubada, aga sa tahad neid saada, võtadki sa kinni esimesest õlekõrrest, mis lubab sulle, et sa saad need asjad - näiteks Saladuse raamat või mõni eduseminar.

Sama olukord on nähtustega, mis meile ei meeldi ja millest me püüame vabaneda. Kui see õnnestub, on kõik hästi, me oleme õnnelikud, sest me eemaldasime oma elust sündmuse, mis pani meid end halvasti tundma. Kui see aga ei õnnestu meil, oleme me taas õnnetud - ja haarame käe näiteks Saladuse raamatu järele.

Nagu sa näed, oleme me täielikus sõltuvses välistest nähtustest. Tegelikult on asi veelgi hullem, sest lisaks välistele sündmustele tekitavad samasuguseid "meeldib" - "ei meeldi" tagajärjel head või halba enesetunnet ka meie mõtted. Meile meenub midagi, mis meile meeldib ja see tekitab meis hea enesetunde. Viis minutit hiljem kujutame me midagi ette tulevikus, mis meile ei meeldi ja nüüd on hoopis meie sees hirm - halb enesetunne. Seega samamoodi, nagu panevad meid tegutsema välised sündmused, oleme me sõltuvuses ka iseenda poolt väljamõeldud sündmustest. Naljakas, eks? Jah, aga just niimoodi me oma elu elame.

Esimene samm vabadusse
Jällegi, väga lihtne on seda kõike mõista intellektuaalsel tasandil, sest see on väga loogiline ning kui sa ennast kasvõi natukene viitsid jälgida, näed sa isegi, et just niimoodi meie elu kulgebki. Me oleme täielikus sõltuvuses asjadest, mis meile meeldivad ning me jookseme kogu aeg nende asjade suunas.

Esimene samm sellest vabanemiseks ongi mõista, et me ei saavuta kunagi olukorda, kus me kõik oma soovid täidame. Alati jääb midagi, mis tekitaks meile jälle hea enesetunde. Ja kui me sellele reageerime, oleme me taas rakkes.

Ehk on aga olulisem hakata mõistma, et me ei pea alati reageerima. Jah, meie elus on nii head kui halba, kuid need ei pea oleme tingimata päästikud selleks, et me täiesti ebateadlikult nende juurdesaamise või nendest vabanemise nimel jooksma peaksime. Ehk tasub luua enda sisse hoopiski meelerahu ja oskus näha ning tuvastada neid protsesse, mis meie sees kerkivad ning taas vaibuvad. Sest nad vaibuvad. See on kindel. Mitte miski ei ole meie maailmas püsiv. Kõik, mis kerkib, ka vaibub. Siis tekibki küsimus, miks reageerida ning panna end sõltuvusse asjadest, mis oma olemuses on juba loodud kaduma?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
31. oktoober 11:04 Kristi kirjutas:
Minu kogemus ütleb, et, kui hing ihaldab miskit, siis pole vaja kohe endale seda keelata, ega mõtlema hakata, et mul pole võimalik või ma ei saa. Sellega tekitame endis ainult negatiivseid tundeid ja paha tuju. Targem on panna soov või ihalus nö. "ootele". Mõtlemine, et "ma saan seda lubada küll, kui ma seda ikka väga vajan, lihtsalt ma hetkel kohe ei saa, aga mõne aja pärast kindlasti". See annab meelerahu ja kindlustunde ning jätab alles ka positiivsed emotsioonid. Samuti jääb tööle see maagiline külgetõmbeseadus (on ta siis olemas või mitte:)).
Ja edasi saab juhtuda ainult 2 asja:
Soov nö. lahtub, mõne aja pärast me enam selle järgi vajadust ei tunne;
tööle hakkab mitte see maagiline külgetõmbeseadus, vaid, kui ihaldatu ikka tõepoolest nii tähtis on, et selleta ei saa, siis inimene üldjuhul hakkab tegutsema suunas, kuidas seda saada.
Lihtsalt oodates ei kuku miskit sülle, olgu selleks siis auto, armastus, kodu, pere, hobivahendid vmt.
Toon näite nt. fotograafia kohta, kus tavaliselt (on harvu erandeid)inimene kogu tippvarustust ju ühe korraga soetada ei suuda. Alati tuleb juurde paremaid ja ka kallemaid kaameraid ja objektiive. Kui nüüd jääda ootama, siis mõne aja pärast vahetub soovitu nagunii turul välja ning see, mida soovisid on juba vananenud. Teine variant on see, et tõepoolest hakata tegutsema, st. õppida pildistama, pildistada ja aktiivselt otsida võimalust oma pilte näidata. Võib tekkida võimalus, et need ongi nii head, et saab nendega ka raha teenida. Loomulikult ei ole raha teenimine eesmärk omaette, sest kui asja taga pole kirge ja pühendumist, ei tule ka häid pilte.
Tähtis on ikka tegutsemine või siis ka mittetegutsemine:)

Jõudu!
31. oktoober 11:17 Anne kirjutas:
Hmm, naljakas, olen samade asjade üle arutanud viimaste nädalate jooksul. Kehvematel hetkedel tekkis küsimus, et mis pagana pärast pean ma endaleidmise "jamaga" tegelema, kui ikka on vahel selliseid hetki, kus on tunne,et nüüd on piir, enam ei jaksa.

Leidsin vastuseks umbes sama mis Sina, kuid ei osanud neid mõtteid nii hästi korrastada oma peas. Tänud.
Meelerahupalve aitab ka, kui pole rahul sellega,mis toimub - meelekindlust,leppida asjadega,mida ei saa muuta, julgust muuta asju,mida saab muuta ning tarkust nende vahel vahet teha
31. oktoober 11:58 Sirje kirjutas:
Pole mõtet panna ennast sõltuvusse- jätan selle endale õpetuseks! Ja ongi nii.Vahest,kui mõni teema kordub ja kordub,sellele probleemile ei näi lahendust ilmuvat, väsitab see kõik ja lõpuks ei ole mõtet mingil reageerimisel.Jäädes täiesti vaikseks ning erapooletuks vaadates ~kõrvalt ka iseendale selles pildis,on ainsaks lohutuseks,et see kõik muutub millalgi või teiseneb.Kui väga ka hetkel ei panustaks enda püüdlusi ja mõtteid/ ideid millegi muutmiseks,on olukordi,kus meie reageerimine ei muuda midagi arengu suunas...Need muutused võivad ilmneda mõne aja jooksul(nagu kõik viljad vajavad valmimiseks aega ning olusid).Ainus,mis siis vabastab,ongi hinnanguid andmata võtta kõike just nii,nagau on=voolata sellest läbi ning tunda vabadust.
Sageli pärast seminare või mõnd laaagrit olen tulvil tegutsemislusti ja uusi ideid.Kui aga kohe ei alusta, siis mõne nädale möödudes kordan taas vanu vigu,käitun tavapäraselt ja seatud eesmäk ootab ja ootab...
Eesmärkidele mõeldes liigume püstitatu suunas.Kui see on saavutatud,loome uue,siis järgmise jne...Samas on vaja olla valmis ka ootamatusteks.Kuna olen oma eesmärkide suhtes sageli ebaõnnestunud,kas lasknud ennast rajalt maha võtta,kaotanud järjekindluse või tegeleneud liiga paljude asjadega korraga,ma sageli ei tihkagi kindlaid tähiseid paika panna.Siis olen loonud endale SIHI liikuda olulisema suunas.Teha endast olenev sel teel ja vastu võtta kõik,mida elu pakub.See on mõnikord meeletult väsitanud,sest endast muudkui andes ja andes ei ole mind lõpuks enam olemas!Nii materiaalselt, mentaalselt kui vaimselt on oluline olla vaba.Et valikute tagajärjed selleks vabaduseks vahest väga haiget võivad teha,lohutab teadmine,et samavõrd võime luua endale meelerahu ja ülevaid hetki...Leidsin tänasest artiklist edasiliikumiseks jõudu.Tänan! Jätkugu meil kõigil meelekindlust ja rahu ära tundmaks ning mõistmaks väärtusi igaühe sisekosmoses... :)
01. november 00:55 Mõtleja kirjutas:
Ei ole paha,oleme vaid hea unustanud!Kirjutame ise tsenaariumit O-pistesse ja saame seda mida tellime.Siin materiaalses olekus me ütleme,et ilm on hea või paha-aga see on ju ainult ilm.Haigus on paha-aga see on ainult haigus.Surm on paha-aga seegi on ainult keha surm.....
Me tõlgime-määrame asju,inimesi,suhteid....Meie õnn sõltub siis sellest,kui oskame märgata oma emotsioone,sest meie peas ei mõtle keegi teine,me ju ise teeme oma tõlkimiste-määramiste kaudu need tunded ja arvame,et ümbrus on need sinna saanud.Aga ise oleme neid mõtteid O-pistesse saatnud.Saame seda mida tellime.Me ei või teisi muuta,aga võime võtta endale vastutuse,mida me saadame O-pistesse.Vabaks saame ju alles siis kui vabastame O-piste igasugustest TÕLKIMISTEST,osates olla,olla tänulikud.
01. november 09:34 Alice kirjutas:
Mõtleja, lahe arutelu, aitäh!:)
01. november 10:03 annely kirjutas:
ma arvan, et see on loomulik kui imimest t6mbab heade asjade poole ja tahad halbu v2ltida. aga nagu kaido ytles, see pole voimalik taieesti. kui inimene suudab enda sees panna prioroteedid paika ja ainult nende ymber keskenduda ja leida sisemine rahu ja tasakaal, siis ei vii rivist v2lja halb ilm, m6lkis auto, katki l2inud uhiuus pesumasin jne...need on v2lised tegurid mis ei vii balansist v2lja sisemist tasakaalu. ainult siis voib saada pariselt onnelikukus kui ppole koikidest välisfaktoritest soltuvuses oma sisemise onne saavutamiseks
01. november 10:14 Maailmarändur kirjutas:
Vipassana meditatsioon on hea viis enda vähem reaktiivseks muutmiseks;)
01. november 19:21 Mõtiskleja kirjutas:
Inimene oma olemuselt on juba vaba ja meis on nii palju armastust, et kurvastada ei peaks millegi üle.
Meie mõtted on need, mis meid vabaks ei lase, sest me arvame, et õnn, armastus, vabadus käib millegi või kellegi kaudu. Saladus versus elukunst, mis on vana tuhandeid aastaid, inimesed otsivad läbi sajandite üht ja seda sama, kuidas olla õnnelik ja ka selleks jääda.
05. november 19:21 Vaba Mees kirjutas:
Mis siin ikka targutada, lihtsalt olgem õnnelikud, et meil võimalus elada on antud ja kogeda kõike mis sellega kaasneb. Milleks vaevata pead kõige liigitamisele halvaks või heaks.

Parimatega!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):