Eneseareng »

Kas kõik inimesed on head?
[24. mai 2010 | Kirjutas: Kaido | 12265 korda loetud | kokku kommentaare: 10]

Kui sa kõnnid kaubanduskeskuses või jalutad tänaval, kohtad sa kümneid erinevaid inimesi. Mida need inimesed sulle "ütlevad"? Mis on nende sõnum sulle? Või kas nendel üldse on sulle mingit sõnumit?

Kuidas me tajume maailma?
Tavapärase käsitluse järgi on meie maailm meist eraldiseisev kolmemõõtmeline ruum, kus kõik sündmused aset leiavad. Ja meil ei ole väga võimalust nende sündmuste kujundamisele kaasa rääkida. Kui me vaatame läbi oma silmade välja, on seal teised inimesed, autod, majad, loodus ja veel miljon ning üks asja, millest me teadlikuks saame. Aga kuidas me tegelikult neid objekte tajume?

Vaata näiteks enda ees olevat arvutikuvarit. Mida sa näed? Kuvarit, jah? Aga kust sa tead, et see on kuvar? Sest sa kasutad selleks oma mälu. Sinu ees on vorm, millele sa paned peas nimetuse - kuvar. Kuula nüüd helisid enda ümber. Vii oma tähelepanu mingile konkreetsele helile - näiteks kellegi jutule. Mida sa kuuled? Jah, Mari räägib. Kust sa tead seda? Sa kasutad oma mälu. Ning kui see ei oleks Mari, vaid keegi võõras, teaksid sa lihtsalt, et see on inimese kõne, mis niimoodi kõlab. Sa kasutad oma mälu jällegi.

Mis on asja mõte? Mõte on selles, et meie maailma tajumisel kasutame me kahte endast eraldiseisvat protsessi - a) teadvustamine b) ära tundmine. Kusjuures teadvustame me mingit "välist" nähtust, aga ära tunneme me selle järgi, mis on meie sees. Seega kõik, mida sa oma maailmas näed, tuleb sinu seest, mitte kuskilt väljast. Mis tähendab omakorda seda, et sa ei teagi, mis tegelikult väljaspool sind toimub. Sest tegelikult toimub ka teadvustamine ju sinu peas - sa ei saa teadvustada kuskil mujal kui ainult iseenda peas. See on lihtsalt suur illusioon, mis ütleb meile, et väljaspool meid on mingid asjad - ei, me ei tea, mis on seal väljaspool. Me teame ainult seda, mida me teadvustame ja mille me ära tunneme. Kuid see toimub meie peas, mitte väljas.

Ja mõnikord juhtub, et meie mõistus jookseb kinni. Näiteks näeb see midagi, mida see pole kunagi varem näinud - ja kõik tardub. Mõtlemine peatub - täielik vaikus. Ja pool sekundit hiljem loob meie mõistus juba seose, kategoriseerib uue nähtuse, ja edaspidi kasutame me selle sündmuse äratundmiseks jälle oma mälu. Me oleme saanud jällekord targemaks.

Kuidas me kogeme viha?
Kui me teame, et kogu meie maailma kogemine toimub meie peas, siis tekib lihtne küsimus, kuidas me kogeme halba ja head? Miks mõned inimesed tunduvad meile head, teised aga halvad ning ebameeldivad?

Et seda mõista, on hea kasutada eelpool kirjeldatud mehhanismi. Samamoodi, nagu me kategoriseerime nähtuseid oma elus, kategoriseerime me vastavalt oma mälule ka inimesi - me paigutame nad teatud kastidesse vastavalt enda minevikukogemusele, olgu need siis head või halvad.

Nagu eelpool juttu oli, suudame me "ära tunda" vaid seda infot, mis on meile juba tuttav. Kui ma olen varem näinud rohelist värvi, siis ma tean, et see on roheline. Ning nüüd, kui ma näen kuskil rohelist, siis kõigepealt ma teadvustan "Näe, värv!", ja millisillipillisekund hiljem annab mulle mälu õige vastuse - "See on roheline". Kui minu mälus ei oleks "rohelist", siis ma ei saaks rohelist värvi ka kogeda.

Ja just nii toimub ka negatiivsete kogemuste kogemine, mis on seotud teiste inimestega. Näiteks ajab kellegi käitumine mind tõsiselt vihale, või me ütleme, et see inimene on vastik, kuri, ebaviisakas jms.  Nüüd oleme me ju sama küsimuse juures tagasi: "Kuidas ma saan kogeda viha, vastikust, kurjust jms teise inimese juures, kui seda omadust minus ei oleks?". Ma saan selle inimese juures näha viha ainult juhul, kui viha on minus olemas. Teine inimene ju on antud juhul sama sõltumatu vorm, nagu värv enne rohelise teadvustamist meie poolt. Ta on lihtsalt inimene. Meie aga, kasutades enda mälu ning minevikukogemusi, liidame sellele inimesele külge omadused, mis assotsieeruvad meie peas mingit tüüpi käitumisega. Kui meis ei oleks viha, kurjust ja ebaviisakust, ei saaks me seda ka kogeda.

Kas kõik inimesed on head?
Jah, ma usun, et kõik inimesed on oma olemuselt head. Meie oleme need, kes kleebivad nendele külge sildid, mis muudavad nad meie peas halbadeks.

Seda on ehk raske omaks võtta esimese hooga, aga väga lihtne kogeda, kui võtta aega ning natukene oma sisemisi reaktsioone jälgida. Kõige lihtsam on seda teha viisil, et just sel hetkel, kui keegi teeb või ütleb sulle midagi, mis sind vihastab, vii oma tähelepanu enda kehale. Siis sa märkad, et see viha tõuseb üles sinus - tema on vaid päästik.  Ta ei saa olla vastik, kui sina teda oma peas vastikuks ei mõtle. Kuidas nii? Näiteks, kui kogu sinu elu jooksul ei ole keegi sulle mitte midagi vastikut teinud, ja sa ei ole iialgi kogenud, mis tunne see on, siis just sel hetkel, kui keegi teeb sulle midagi ebamugavat, tunneksid sa hämmeldust. Sinus oleksid siirad küsimused, mis toimub, aga mitte viha ja vastikustunnet selle inimese suhtes. See saaks tekkida alles peale seda, kui sa oled selle ise omaks võtnud.

Kuidas muuta kõiki inimesi heaks?
Et muuta kõiki inimesi heaks, on vaja muuta enda mõtlemist ja tajumist. Mõtlemist sedavõrd, et me loobume eeldamisest, et keegi käitub meiega viisil, mis meile ei meeldi - sest sellisel kujul loome me endale viha sisse juba enne "päästikuid". Ning tajumist sedavõrd, et me hakkame teadvustama enda sisemisi protsesse, mis tekivad kontaktis "päästikutega", mitte aga ei projitseeri neid automaatselt teistele inimestele või sündmustele. Nendel on kõik ju okei - meie oleme need, kes vihkavad ja kurdavad.

 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
24. mai 17:00 Raul kirjutas:
Kaido
Kas pole nii, et head saame teada ainult võrreldes halvaga , ilusat koledaga jne. ? Sellisel juhul peab ju olema ka vähemalt üks halb inimene kellega võrrelda ?
Võib-olla peaks hoopis püüdma säilitada neutraalse heatahtlikkuse . Aga kas inimene on suuteline püsima pikemat aega neutraalsena- midagi eeldamata ?
24. mai 18:05 Merle kirjutas:
Ma usun ka umbes sama, aga pigem nii, et igas inimeses on midagi head, aga kõik inimesed ei ole head. Meie saame teha seda, et olla heausklikud ja anda neile võimalus ennast näidata. Samas ei saa me olla üdini naiivsed ja uskuda, et keegi ei plaani midagi omakasu saamiseks. Ja seda usun ka, et ise saab inimesi paremaks muuta:) Samas on ka nii, et iga tegu on põhjendatav, aga kas ka akepteeritav ;) Pigem käib see siia alla :)
24. mai 18:21 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh mõtete eest!

Jah, ma olen tegelikult väga päri, et oma olemuselt on kogu Universum neutraalne - antud artikli mõte oli lihtsalt selles, et piltlikustada meie sees toimuvate protsesside automaatset peegeldamist teistele inimestele sündmustele. Kunagi kirjutasin ka ühe eraldi artikli Universumi neutraalsusest: http://www.sisekosmos.ee/index.php?sisekosmos=10&t2ht=194&rub=105

Kõike paremat teile!
24. mai 23:18 Õpilane kirjutas:
eks piibliski on öeldud,et hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa,sest päeval,mil sa sellest sööd,pead sa surma surema! ...ja siis laskis ta raske une tulla inimese peale...Aga mitte kuskil pole öeldud,et sellest unest oleks ärgatud!...Kommeteerin "FOUNDATION FOR INNER PEACE "Aga omalt poolt lisaksin küsimuse, kas ka sellest sinu heast tekstist võib aru saada ka see inimene, kes ei ole veel "näinud rohelist värvi"See vöib mõnele tunduda hirmuäratavalt,et teda tegelikult ei olegi,on vaid tema mõtteid täis MEEL,keda on õpetatud kõike nägema hea ja kurja kaudu?
25. mai 00:25 rändur kirjutas:
seda o n raske omaks võtta. kohutavalt palju lihtsam on vihastada...
25. mai 08:25 Alice kirjutas:
Väga hea artikkel. Jah, usun, et kõik inimesed on oma olemuselt head. Ja ise tahaks olla hea. Oledki, aga inimesi on nii palju ja nii erinevaid, kes oma negatiivsusega sulle mõnikord sisse sõidavad, siis unustad hetkeks selle, et tuleb olla HEA. Hetk hiljem juba mõtled, et oleks pidanud enne mõtlema, kui midagi ütlema, reageerima. Jah, ka selle asjaga - heaks olemisega - on paraku nii, et üksinduses mõtiskledes tead küll, kuidas olla hea ja tahad olla hea, aga kui oled hallis argipäevas keset kirjut elu, siis lihtsalt unustad need tõed vahel. Küll oleks hea, kui ei unustaks...
25. mai 09:06 Kaidi Pajumaa kirjutas:
Õpilane!

Me oleme kõik ühesugused, ning kõik näevad rohelist. Lihtsalt enamik ei teadvusta endale seda ;). Ma usun, et see ongi üks enesearenguga tegelemise peamisi eesmärke - õppida tundma iseennast
25. mai 14:38 Egle kirjutas:
Kas inimene on hea või halb?Tihti peale me suuname oma käitumisega inimesi.Kui me ise oleme rahulikud ja rõõmsad siis on seda ka su lähedased kuid kui sa oma halba käitumist näitad siis vastatakse sulle sama.
25. mai 18:09 Alice kirjutas:
Eglega täiesti nõus.
Ainult küsimuse tekitab see, kui sinule esimesena halba käitumist näidatakse(p.s. - ja sa omateada pole selleks põhjust andnud, oletame, ehk on viha tulnud kusagilt väljastpoolt ja valatakse sulle kui täiesti süütule esimese hooga kaela - oled esimene ettejuhtuv), kui nii võtta - siis pead suutma samaga mitte vastata. Kas me alati suudame? Mina küll ei ole suutnud, ehkki olen püüdnud.
14. juuni 21:58 Annely kirjutas:
Täiusliku inimest pole olemas. Eks me täiendame ennast ise kes rohkem kes vähem.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):