Eneseareng »

Elu nagu loodusvaated
[19. juuni 2010 | Kirjutas: Kaido | 14680 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Oled sa kunagi tundnud, et maailmas on asju nii palju, mida sa sooviksid omada ning kogeda, et silmade ees läheb kirjuks? Vaatad ajakirjadesse, ning loed inimestest, kes reisivad ülemaailma - "Tahaks ka!!!". Vaatad telekat, ning näed inimesi, kellel on kõik need ilusad riided, kellad, ehted, autod, majad, ärid - "Tahaks ka!!!". Kõnnid kaubanduskeskuses, ja näed kõiki neid ilusaid ja atraktiivseid ning seksikaid mehi ja naisi - "Tahaks ka ühte sellist endale!!!" või "Miks minu oma selline ei võiks olla???".

Kust algavad kannatused?
Kõige esimene samm on alati hakata teadvustama, et meie pea on täis ihasid. Ning mitte isegi ainult pea, vaid kogu meie keha on täis ihasid. Aga need ihad on nii automaatsed ja nii "peenekoelised", et üldjuhul me ei saa iialgi nendest ihadest teadlikuks - me ei tea, et meil on need ihad, vaid me samastame ennast nende ihadega ja lihtsalt kannatame. Võib-olla on parem isegi sõnastada seda, et me identifitseerime ennast nende ihade - kõikide nende asjade, mida me soovime omada või kogeda - kaudu, ja täiesti automaatselt muutume nende ihade orjaks. Me ei küsi endalt, miks me neid asju tahame ja kas need on meile ka tegelikult vajalikud, vaid me astume kohe sammu edasi ja hakkame mõtlema ainult selle peale, kuidas need asjad endale saada.

Kui sa ei usu, et see nii on, siis võta üks päev ning jälgi ennast, missugused protsessid sinu sees aset leiavad. See on väga põnev. Tundma õppida iseennast.

Kuidas alustada? Kõige lihtsam on ette võtta oma praegune eesmärkide nimekiri ning vaadata, mis seal kirjas on. Ning hakka ükshaaval küsima enda käest, miks sa mingeid asju endale soovid saada või soovid neid kogeda? Sel hetkel, kui sa loed oma eesmärki, suuna oma sisemine "silm" sissepoole ja jälgi, kuidas sinu seest tõusevad teatud impulsid. Need võivad olla küll iga eesmärgiga (asjaga) natukene erinevad, kuid nende algne iseloom on täpselt ühesugune - kuskilt sügavalt (umbes 30 km sügavuselt sinu seest) tõusevad üles teatud tüüpi "nähtused", mis panevad sind nende eesmärkide nimel tegutsema.

Kust algavad meie kannatused?

See on maailma kõige lihtsam küsimus. Kuigi jah, veel aasta tagasi oli see maailma kõige keerulisem küsimus minu jaoks.

Kannatused algavad sel hetkel, kui meie maailm - või isegi meie suutlikkus - ei vasta nendele tõusvatele nähtustele (ihadele). Kui ma näen midagi oma maailmas, mida ma TAHAN KA SAADA, ning mul on võimalus see endale lubada, siis ma olen õnnelik. Aga kui ma näen midagi oma maailmas, mida ma TAHAN KA SAADA, aga mul pole selleks võimalust - finantsilist, hariduslikku vms -, muutun ma kohe õnnetuks. See on meie meel, mis määrab ära meie õnneseisundi. Nagu sa näed, ei ole meie õnneseisund seotud asjade endaga - see asi on ikka nagu on - , vaid me muutume õnnelikuks ja õnnetuks ainult vastavalt sellele, kas me suudame oma meelt rahuldada. Lihtne, kas pole?

Elu nagu loodusvaated
Täna jagan ma sinuga ühe väga efektiivse tehnika, kuidas vabastada ennast kannatustest. Jällegi, nii nagu kõikide teiste enesearengutehnikatega, ei ole see tablett, mille sa alla neelad, ning sinu maailm muutub helesiniseks, vaid praktika, millega sa pead tegelema. Kuid kui sa praktiseerid seda piisavalt järjekindlalt, koged sa üsna varsti täielikult muutunud teadvusseisundit.

Kui sa kõnnid imeilusas paigas mere ääres või metsas või kuskil mujal, kus sul jääb ilust hing kinni, siis tunnistad sa endale, et see on imeline, see annab sulle rahu, kuid sa ei püüa seda endale saada. Sest sa tead, et see ei ole võimalik. Sa tead, et sa ei saa seda hetke, seda pilti, seda loodust, võtta endaga kaasa, ja sa ei tekita endale selle pärast ka väga muret. Sest sa tead, et see ei ole võimalik. Meie maailm on lihtsalt niimoodi üles ehitatud.

Jäta see tunne meelde. Jäta meelde see tunne, et sa pead laskma lahti soovist seda hetke kogeda kogu oma elu. See oli ilus, sa nautisid selle ilu, kuid nüüd võid sa sellest lahti lasta ja eluga edasi minna. Jah, jäta meelde, kuidas sa seda teed.

Nüüd oled sa oma igapäevases elus. Sa loed ajakirja või vaatad televiisorit, ning sinu ette kerkivad taas kõik need ilusad asjad, mida sa sooviksid ka kogeda. Või sa näed kuskil meest / naist, kes võiks olla sinu oma, või kelle sarnaseks sa tahaksid kindlasti olemasolevat meest või naist muuta. Või sa näed autot, mis tekitab sinus tunde, et selle nimel oled sa valmis kõigest loobuma. Või eksootiline reis maailma kõige ilusamasse paika. Lase lahti!!! Tuleta meelde, kuidas sa lasid lahti ihast metsas või mere ääres, ning rakenda seda sama tehnikat nüüd. Ütle endale, et jah, see on ilus, mulle meeldib see, aga ma luban sellel olla seal, kus see on.

NB! Ära hakka pikemalt arutlema, sest sa ei suuda kunagi oma meelega võistelda. Ta võidab sind 100 korral 100-st. Lihtsalt lase lahti, ning mine edasi. Sa oled juba võitnud. Sest kõik asjad sinu ümber on justkui loodusvaated. Naudi neid, vaata neid, imetle neid, aga ära samasta ennast selle tundega, mis ütleb sulle, et sa ei saa olla õnnelik enne kui sa saad selle endale. See on täielik vale. Ära usu kõiki oma mõtteid!

__________________________________________________

Minu esimene Õpetaja korraldab suvel mitmeid põnevaid üritusi.

Üks nendest on sütelkõnd. Kui soovid rohkem teada, vaata julgelt www.hagal.ee

 

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
19. juuni 12:35 Mari kirjutas:
Suuremas osas olen ma sellega nõus, tõesti on nii,et kui loobud nn tähtsa asja eest võitlemast ja seda ihaldamast ning lased asjadel minna loomulikult on enesetunne väga mõnus ja tulemus positiivselt üllatav.
Aga kui olen loobunud tööst, mida tegin vaid raha pärast ning suhtest, mis andis küll majandusliku kindluse,kuid muud midagi, siis mis edasi...
Ausalt öeldes soovin ikka majanduslikku kindlust - mitte uut autot, maja, meest, kauget reisi, vaid et suudaksin maksta arved (elektri, lasteaed, autokindlustus), osta süüa, mõned raamatud, käia mõnedel kursustel. Praegu ei oska ma nende kahe tee vahel kompromisse leida.
19. juuni 21:04 Alice kirjutas:
Mul täpselt sama küsimus mis Maril.
19. juuni 22:30 Angelwing kirjutas:
Ma viskaks palli veel natuke edasi:
Kuidas "mitte-tahta" seda mida tahad? ...
Tegelikult on aga asi veel sügavamal - kuidas tahta seda mida ei taha? KUIDAS TAHTA SEDA MIDA EI TAHA?

Kui "tahta" olla vaimne ja sügavasisuline, aga tahad hoopis uusi moodsaid kingi ja e-readerit, siis on ju lihtne endale kinnitada, et unusta need asjad, suru alla oma asjade-ihalus ja sa saad täiuslikuks ja vaimseks. Ilmselt tsipake saadki, kui allasurumne õnnestub. Kuid oma tahtmiste "mittetahtmine" ei tee meid siiski ilmselt mitte sügavamaks-puhtamaks-õnnelikumaks-vaimsemaks inimeseks. Millegi "paha" (olgu see siis kas asjadeihalus või lausa kurjus, julmus) mittetahtmine ei tähenda veel kahjuks seda, et ma selle asemel hakkaksime kohe "häid" asju (näiteks linnulaul, lilleke aasal või mida iganes) hindama...

See mida ma tegelikult öelda tahan on - et on tore kui asjad on "kontrolli all". Ükskõik, mis on need asjad, mida sa "ei taha" - peaasi, et sa annad endal aru, et asjad on vaid asjad, ja et nad on meie elus mingi kindla põhjusega.
Üheks põhjuseks on kindlasti ka olla selleks konksuks, selleks abivahendiks, mis meelitab meid situatsioonidesse, kus saame kätte oma elu õppetunnid. Sest kuni me teame ainult seda, mida me "ei taha", ei aita meid paraku pidev õnnelik olemine mitte sammugi edasi. Kahjuks.
19. juuni 23:36 Reine kirjutas:
Hea on lihtsalt osata märgata, et kust see iha algab ja mind vallutab. Kui seda oskan tähele panna, siis saan ju valida, kas allun ihale midagi omada jne või lasen lahti. Alla suruda ei tasu. Ykskord ujuvad allasurutud värgid mitmekordse jõuga uuesti pinnale ja siis on nendega juba veel raskem toime tulla.
20. juuni 11:51 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh tagasiside eest!

Ma usun, et asjade omamine ja soovimine, sealhulgas ka moodsate asjade omamine, ei ole mitte midagi halba. Mul on iPhone, MacBook ning tõenäoliselt vajan varsti ka e-readerit, ja need asjad ei tekita mulle mingit vaeva.

Ma usun, et küsimus on ning ka selle artikli sõnum oli "kannatus". Suur osa inimestest on õnnetud ja kannatavad, sest nad ei saa oma ihade, soovide ning unistustega "hakkama". Just selles tähenduses, et nad tunnevad ennast õnnetu ja saamatuna, kuna kuskil on asjad, mida nad soovivad saada ja omada, kuid nad ei saa endale seda. Ja siis tekib kannatus.

Ülvalpool oli juttu ka mahasurumisest. Mahasurumine on alati vägivaldne ning tekitab kannatust. Kui sa kõnnid mere ääres nign naudid seda vaadet, siis mere äärest lahkudes sa ei suru ju seda tunnet maha, vaid lased lahti. Siin on väga suur vahe.

Kokkuvõtvalt, ma usun, et küsimus ei ole asjades. Asjad on kõik neutraalsed - olgu nendeks siis kallid ehted, riided või autot. Alati on küsimus meis, ja meie sisemistes protsessides ning nendega hakkama saamises. Kõik tehnikad on vajalikud just selleks, et iseendaga rõõmus elada. Kui me soovime endale midagi osta, meil on seda vaja, see teeb meile rõõmu ning me saame seda endale ka lubada, siis ei ole ju mitte midagi halba. Kui me lähtume sellest, et ma olen vaimne ning seetõttu ei osta endale mingeid asju, siis me surume end jälle vägivaldselt mingitesse raamidesse ja elame siis seal kannatades: "Tahaks küll teistmoodi, aga näed, olen vaimne, ning nüüd ei luba seda endale". Elu peaks olema rõõmus, mitte kannatus.
22. juuni 12:41 Raul kirjutas:
Kaido,

Imetlen sinu oskust budistlikud tarkused lihtsasse eesti keelde panna. Valmis lahendusi kellegi jaoks pole olemas , oluline on näidata labidat , see kes kalliskivi tahab leida , peab ise edasi kaevama - muud teed ei ole .
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):