Eneseareng »

Millal on õige aeg alustada isikliku arenguga
[18. august 2009 | Kirjutas: Kaido | 7215 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

Mõiste Personal Development ehk isiklik areng on kasutusel olnud pikka aega (näiteks Google'i otsing annab antud märksõnale 124 000 000 vastet).  Sellega on inimesed üle maailma tegelenud aastakümneid ning saavutanud ka hämmastavaid tulemusi. Kui internetis antud otsingu abil natuke uurimistööd teha, võib leida kümneid erinevaid internetilehekülgi inimestest, kes on teatud hetkel oma elus langetanud otsuse midagi muuta, nad on püstitanud eesmärgid ning nende saavutamise nimel tegutsema hakanud.

Eestis on mõiste "isiklik areng" aktiivsemalt kasutusele võetud alles viimastel aastatel. Ning kuigi võib arvata, et isiklikule arengule Eestis on hakatud rohkem tähelepanu pöörama tänu hulgale kirjastatud eneseabiraamatutele, ei saa nende kahe mõiste - isiklik areng ja eneseabi - vahele tõmmata võrdusmärki.

Mis on isiklik areng?

Ilma piiritletud eesmärkideta ja konkreetse tegevuskavata jääb mõiste "isiklik areng" sageli liialt laialivalguvaks. Me ju areneme pidevalt - me õpime ja omandame uusi asju, me saame igapäevaselt uusi kogemusi, meil tekivad uued sõbrad, ja me saavutame kõrgemaid sihte tööl. Kas see on ka isiklik areng? Jah, kahtlemata. Kindlasti on see osa meie isiklikust arengust, aga üldjuhul on nendes tegevustes puudu väga oluline komponent, mis annab kõikidele nendele püüdlustele uue dimensiooni - see on "teadlikkus": "Isiklik areng on TEADLIK enese arendamine ning püüdlemine kõrgemale oma harjumuspärastest käitumismustritest". Teadlikkus on isikliku arengu tugisammas. Näiteks me otsustame ühel hetkel, et mingi aspekt meie elus ei rahulda meid, me teadvustame, et meie elu vajab muutust. Aga põhjalike muutuste läbiviimine meie elus ei ole lihtne. Nimelt aju-uuringud on tõestanud, et umbes 96-98% meie tegevustest (meie aju massist moodustab 17% teadlik osa, kuid vaid 2-4% kogu meie tajust ja käitumisest toimub teadlikult, ülejäänud on alateadlik), ning alateadlike protsesside muutmine ei ole kerge ülesanne. Kõiki alateadlikke protsesse saame me muuta ainult kasutades selleks oma teadlikkust. Kui me püüame seda muutust läbi viia tahtejõu abil, õnnestub see üldjuhul lühiajaliselt ning suure tõenäosusega liigume me teise nädala lõpuks tagasi mugavustsooni, kus meie ratsionaliseeriv aju leiab 10 head põhjust, miks seda muutust vaja ei ole.

Kui nimetada viis kõige olulisemat valdkonda isiklikus arengus minu jaoks, võiksid need olla:

1) Negatiivsetest harjumustest ja omadustest vabanemine
Meil kõigil on harjumused ja omadused, mis meid ei rõõmusta, olgu nendeks siis liiga kaua hommikune magamine, liigne söömine, sagedane morn olek või uhkus. Paljudest meile mitte meelepärastest harjumustest ja omadustest oleme me ise teadlikud, kuid paljud on alateadlikud, millele me oleme võib-olla saanud vaid vihjeid oma sõpradelt või pereliikmetelt. Aga meil on võimalus neid muuta. Meil on võimalus teha heategu iseendale ning muuta oma harjumusi teadlikult. Ning meil on võimalus teha heategu oma sõpradele või pereliikmetele ning lahti lasta mõnest omadusest, mis neile ei meeldi.

2) Mõtlemise ja emotsioonide kontrollimine
Keskmiselt on igal inimesel 50 000 - 60 000 mõtet päevas. Ning enam kui 90% nendest on automaatsed. Kas me suudame kõiki neid jälgida? Ei suuda. Aga endaga tööd tehes suudame me hakata emotsioonide kaudu eristama, missugused mõtted on meil domineerivad - kas me tunneme ennast valdava osa ajast rõõmsana, järelikult mõtleme me häid mõtteid, või oleme me pidevalt kurvad, mis viitab negatiivsetele stsenaariumitele ning hirmudele meie peas. Mõtlemise ja emotsioonide jälgimine on võtmetähtsusega meie isiklikus arengus.

3) Sisemistest piirangutest ja piiravatest uskumustest vabanemine
Me "haagime" endale külge uskumusi, harjumusi ja emotsioone lapsepõlvest alates. Seega 40 eluaastaks oleme enda aju pommitanud informatsiooniga 14 600 päeva ja mõelnud umbes 730 000 000 mõtet. See on enam kui piisav, et kujundada endale domineeriv arvamus elust. Kui vähemalt pooled nendest sadadest miljonitest mõtted, mis alandavad meie enesehinnangut või piiravad meie kasvu, võime ette kujutada kui läbi imbunud me oleme ideest, et me ei ole suutelised saavutama oma eesmärke. Kui nii, siis on õige aeg langetada teadlik otsus ja muuta oma mõtlemist ning vabaneda piiravatest uskumustest.

4) Oma ihade vähendamine
Eesmärkide ja oma unistuste täideviimine ei ole sama, mis klammerdumine väliste objektide külge. Eesmärkide saavutamine on teadlik protsess, mille käigus me teeme teatud tegevusi. Klammerdumine välise objekti külge on uskumus, et me ei suuda ilma selle objektita õnnelik olla, mistõttu oleme me kurvad ja heitlikud. Isikliku arengu käigus saame me sellistest ihadest vabaneda ning keskenduda teadlikule tegutsemisele. Kui me teeme õigeid asju õiges järjekorras õige aja vältel, siis me saavutame oma eesmärgid niikuinii. Keskendumine selle objekti puudumisele kulutab aga lihtsalt meie energiat vales suunas. Muuda seda kohe. Teadlikult.

5) Tänulikkuse suurendamine
Kui sa ostsid selle ajakirja, siis järelikult enne seda sa ostsid juba leiva lauale, piima ja kommi lapsele. Vastavalt Maslow püramiidile ei oleks sa ostnud ajakirja enne toiduaineid. Järelikult on sul kõik okei. Kas sa oled kunagi öelnud aitäh selle eest? Kellele? Iseendale. Oma perele, oma lastele ja oma sõpradele. Tänulikkus on üks võimsamaid tehnikaid oma energia suurendamiseks ja emotsionaalse fooni parandamiseks. Kui sa peaksid tegema kiiresti nimekirja asjadest oma elus, mille üle sa saad rõõmu tunda, on see kahtlemata pikem nimekirjast, mida sa sooviksid muuta oma elus. Tee see heade asjade nimekiri siis ära. Ja vaata, kas sul on midagi, mille üle elus rõõmu ja tänulikkust tunda? Millal on viimane aeg alustada? Lugedes eelpool kirjeldatut, kas sa tundsid, et mingi valdkond puudutas ka sind? Jah? Kas sa arvad, et eesmärkide teadlikuks saavutamiseks on vanuselised piirangud? Ei! Isiklik areng toimub meie peas. Ning see saab alguse meie peast - ideest muuta midagi oma elus. Kõik asjad meie maailmas saavad alguse ideest. Kui sa vaatad enda ümber olevaid esemeid, olgu selleks siis aken, auto või maja, siis kõikide nende füüsiliste objektide sünd on toimunud kellegi peas. Arhitektil, inseneril või leiutajal oli idee, mille ta realiseeris füüsilises maailmas. Sama saad teha ka sina. Kui sul on midagi oma elus, mida sa sooviksid muuta, pead sa selleks langetama TEADLIKU otsuse. Sul ei ole selleks mitte mingisuguseid piiranguid. Sest ka kõik piirangud algavad meie peast. Kas sa teadsid, et see, mida teadlased arvasid meie ajust umbes 15 aastat tagasi, on viimase 10 aasta vältel ümber lükatud? Ning üheks oluliseimaks avastuseks neuroteaduses on, et neurogenees ehk uute neuronühenduste loomine meie ajus, mis on aluseks kõikidele meie tegevustele, harjumustele, mälestustele ja emotsioonidele, ei lõppe peale teismeliseiga, nagu arvati veel 15 aastat tagasi. Viimased aju-uuringud näitavad, et neurogenees toimub elu lõpuni. See tähendab, et inimene on suuteline omandama uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi kogu oma eluea vältel. Meil on see jõud, millega me saame muutust läbi viia - see jõud on teadlikkus ja distsipliin. Algus on raske, kuna vanade neuronühenduste vabastamine ja uute loomine võtab aega. Aga kui sa oled kõige raskema osa ära teinud, siis sa oled juba rajal, ning rajal olles on sul juba selge, kuidas sa seda tegid. Ja sa saad ette võtta uued eesmärgid, et ka need saavutada. Tähtis ei ole meie vanus, kultuuriline taust või rahahulk meie arvelduskontol. Tähtis on see, mida me tegelikult oma elult tahame. Juba sel hetkel, kui me langetame teadliku otsuse midagi saavutada, oleme me loonud uue neuronühenduse. Nüüd tuleb teha konkreetseid ja distsiplineeritud tegevusi, et seda ühendust säilitada ja tugevdada. Algul on tegutsemine teadlik, me kasutame selleks oma aju vähest 2-4%, aga mida aeg edasi, seda automaatsemaks see muutub. Jällegi aju-uuringud näitavad, et uue harjumuse juurutamine võtab keskmiselt aega 30 päeva, mis tähendab, et iga uue harjumuse muutmine alateadlikuks võtab vähemalt ühe kuu. Seega sõltumata, mida sa oma elus muuta tahad, kõige raskem aeg on esimesed 30 päeva. Kui sa selle aja suudad distsipliinile vastu pidada, siis oled sa omandanud uue harjumuse ning kui see harjumus toidab sinu eesmärki, oled sa juba võitnud. Sa oled võitnud elu, mida sa arvasid olevat automaatne ning juhuslik. Ja sa oled võitnud iseennast, keda sa arvasid olevat leppinud oma saatusega. Ei, ära lase sel juhtuda. Saa teadlikuks kohe, mida sa oma elult tahad. Tee plaan, kuidas seda saavutada ning pane oma alateadvus enda kasuks tööle. Sul on üks võimalus oma elu muuta, kui sa seda soovid. Ning selleks võimaluseks oled sina ise. Oma täies hiilguses.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):