Eneseareng »

Mäng
[21. jaanuar 2010 | Kirjutas: Kaido | 7029 korda loetud | kokku kommentaare: 22]

Elu on ikka täielik müstika, millele sain täna järjekordse kinnituse. Aga alustan päris algusest.

Kui maailm laguneb koost

Mõnikord on meie elus niimoodi, et selleks, et midagi saaks üles ehitada, peab eelnevalt kõik koost lagunema. Meie - inimeste - jaoks on see arusaamatu ning loogikavastane, kuid mulle tundub, et see niimoodi siiski on. See on nagu laste liivakastimängud, kus lapsed ehitavad liivalossi ning mingil hetkel leiavad lapsed, et soovivad seda muuta. Kas nad hakkavad nüüd seda lossi ümber ehitama? Ei hakka ju! Sest lihtsam on loss maha lammutada ning täiesti uus loss ehitada juba uutel tingimustel. Kuid mida võivad sel ajal tunda näiteks sipelgad, kes olid endale mõnusa pesa leidnud ja ootamatult avastavad nad, et nende kodu lammutatakse laiali? Aga nad ei tea, et see lammutatakse laiali ainult sel eesmärgil, et veelgi parem ja mugavam maja ehitada.

See on hea analoogia meie elule. Sageli on ju nii, et asjad, mis praegusel hetkel tunduvad kõige jubedamad meie elus, paistavad aasta või kolme pärast parimad asjad, mis meiega elus juhtunud on. Asi on selles, et meil on tõepoolest väga piiratud võime oma maailma tajuda ja me ei suuda vähimalgi määral aimata Peaarhitekti tegelikke plaane.

Isiklikult kogesin ma seda mõned aastad tagasi, kui minu ehitusettevõte pankrotistus. See oli tõepoolest kõige hirmutavam periood minu elus. Ma tundsin, et terve maailm on minu vastu ja kõik tahavad mind ära lintšida ja vanglasse saata. Kuid mida ma tunnen praegu? Hetkel tunnen ma, et see raske aeg oli parim, mis minu elus on juhtunud, sest see suunas mind teele, millega võrreldavat ei oskaks ma soovida. Ma olen avastamas asju meie maailma kohta, mida ma ei arvanud olemas olevat ning minu elu on võtmas suunda, millest ma alati olen unistanud.

Kas lagunemisel on eesmärk

Seega võib öelda, et meie maailm laguneb sageli koost eesmärgiga see uuesti ja juba palju uhkemalt üles ehitada. See on samas väga paradoksaalne nagu meie maailm tervikuna. Ja eriti raske on seda omaks võtta kõige esmasel - igapäevasel - tasandil. Heaks näiteks võin ma tuua oma elu, kuna see on minu jaoks puhas eksperimendiobjekt. Nimelt avastasin ma jõululaupäeval perega Tartusse sõitma asudes, et auto mootor teeb mingit imelikku heli ning ka jõud oli kadunud. Kuna ei soovinud riskida, siis jätsime minu auto koju ning läksime naise autoga. Enne helistasin sõbrale, kelle töökojas olen oma autosid remontinud ning ta teatas "sümptomeid" kuulates, et turbo on läbi. Ise mõtlesin vaikselt, et hea jõulukink muidugi küll - 15 000 kr väärtuses. Aga ma olin kindel, et ju siis peab nii minema ja lubasin asjadel olla.

Uuel aastal Tartust naastes viisingi auto töökotta ning selgus, et päris 15 000 krooni see maksma ei lähe, vaid saab hoopis ca 10 000 hakkama. See tundus positiivsena.

Eile pidin auto kätte saama, kuid mulle helistati töökojast ootamatult ja öeldi, et tegelikult on autol mootor kokku jooksunud ning vaja uus mootor panna. Selle peale läks mul ikka nägu juba täiega naerule, sest ma ei saanud aru, mis paganama pull siin käib. Mul puudus vastus peas küsimusele: "Milleks see kõik vajalik on?". Ma olin plaaninud minna perega puhkama ja sinna oleks 30 000 ilusti ära kulunud, aga nüüd viskab Elu sellist vingerpussi. Kummaline, kas pole?

Pisikesed faktid vs elu

Minu jutu mõte on (mille kohta saan ma tihti ka kirjasid), et kuna me ei näe suurt pilti, siis anname me elule hinnanguid väikeste faktide baasil. Hetkel saaksin ma väga hästi kiruda elu ja külgetõmbeseadust ning kinnitada, et ma ju teen kõike ... ma mõtlen positiivseid mõtteid, mediteerin, teesklen, olen hea inimene teiste vastu ... ja veel kõike muud, mida suudaks välja mõelda, aga Elu keerab ikkagi niimoodi. Paratamatult tekib huulile küsimus:"Mees, mis sa omadele niimoodi mäkra mängid? Me ju leppisime kokku, et mina teen nii ja sina teed nii ... ja nüüd niimoodi rikud ühepoolselt reegeleid ... see ei ole ilus, mees ..."

Kõige rohkem on mul kahju, ja olen kindel, et ka Temal, et meil puudub siiski otsene võimalus teineteisega dialoogi pidada. Sest vastasel juhul saaksin ma küsida, et miks asjad nii lähevad ning Tema saaks siis öelda, miks asjad nii lähevad, nagu need lähevad. Kas see poleks lihtne siis?

Kui me aga sünnime Maale, kaotame me kontakti allikaga ning peame uitama siin maailmas omapäi püüdes välja mõelda, mis on õige ja mis on vale. Aga ju siis on see osa sellest mängust, sest vastasel juhul ei tunduks see Mäng piisavalt tõeline ning me annaksime liiga kergelt alla.

Alistumine

Aga võib-olla peamegi me alla andma sellistes olukordades. Targad raamatud ju ütlevad kõik, et alistu oma elule. Mida see siis tähendab? Ma arvan, et see tähendab usaldust. See tähendab usaldust ja usku sellesse, et tegelikult soovitakse meile head. Isegi kui väikesed asjad (mis meie jaoks tunduvad muidugi ilmatuma suured probleemid) lähevad teatud aja vältel vales suunas (selle defineerime valeks muidugi meie, kuna see suund ei vasta lihtsalt meie ootustele), siis läbi usalduse ning usu suudame me jääda rahulikuks ja jälgida asjade kulgu kõrvaltvaatajana.

Aga mida muud me saaksimegi teha? Kas muretsemine on kunagi lahendanud ühegi sinu probleemi? Minul mitte ... Kas paanitsemine ja närvitsemine on kunagi asja paremuse suunas liigutanud? Minul mitte ...

Ainuke, mis töötab meie hüvanguks, on rahu meie sees. See rahu ilmneb samast allikast, kust ilmnevad meie probleemid. Seetõttu on nad samaväärsed ja tunduvad vastuolulised ainult meile. Kui sama allikas loob probleemid, siis samast allikast pärinev meie sisemine rahu leiab ka nendele probleemidele lahendused. See on osa mängust. Ainuke mure on selles, et mängureeglid on kirjas sellistes raamatutes, mida enamus maailmast peab esoteeriliselt jamaks. Kuid see on ju nende valik. Meie sinuga oleme neid mängureegleid tundma õppimas ja seetõttu võime seda mängu mängidagi viisil, nagu mänge ikka mängitakse - mängleva kergusega.

Alljärgnevalt pakun välja selle kummalise Mängu 3 põhireeglit:

1. Tea, et see on mäng

Sinul on selles mängus oma roll, sinu sõpradel ja vaenlastel oma roll ning kõikidel sündmustel sinu elus oma roll

2. Mängu kõige olulisem komponent on Usaldus

Kuigi me oleme harjunud uskuma, et "See on minu elu ja mina kontrollin seda", näitab praktika, et meil on vaid praegune hetk, mida me saame mängimiseks kasutada, ja pikaajalist suunda me ei saa kuidagi muuta. Seega saame me olla HEAD INIMESED käesolevas hetkes ning usaldada Elu ennast, et läbi vibratsioonilise resonantsi on siis ka meie kogemused Mängus head

3. See on null-summaga Mäng

Kuigi me oleme harjunud uskuma, et võidab see, kes on tugevam, on tegelikult Mängu reeglite kohaselt see null-summaline mäng ja kõik saavad võita, kes tunnevad mängureegleid. Kuna energiaseaduste kaudu on teada, et energia ei kao, siis on energiat meie Universumis alati kindel hulk ja kogu kogemine toimub läbi energiavahetuse - kõik, mida sa ära annad, on sul õigus tagasi saada, ja läbi vibratsioonilise resonantsi tugevneb energiahulk oma tagasiteel sinu juurde. Selle reegli kohaselt ei saa me kunagi kaotada midagi, vaid me vahetame allikaga lihtsalt oma isiklikku energiat olgu selleks siis raha, armastus või tervis. Ja vahetus toimub läbi vibratsioonilise resonantsi - saad seda, kes sa oled. Ning kuna allikas on energiat meie mõistes piiramatult, siis on see piiramatu ressurss kõige kogemiseks Mängu mängimise ajal.

Vaatamata minu auto kokku jooksnud mootorile, ära jäänud puhkusereisile ning langusele minu kaubandusäris ei kaota ma usku selle imelise mängu reeglitesse. Ma tean, et mul on vaid praegune hetk ning ainult see loeb. Kui ma olen praeguses hetkes masenduses, resoneerun ma kõigega, mis on masendav ja just seda kogen ma tulevikus. Sellisel juhul ei saa mind aidata isegi Mängu looja, sest tema tegi reeglid ning minu valik on, kas ma neid reegleid jälgin.

Pea alati meeles reegleid ja sa mõistad, kui lihtsat mängu me tegelikult mängime.

Sinu mängukaaslane .... Kaido

PS. Kui sind huvitab, kuidas leida motivatsiooni olla ka rasketel aegadel õiges režiimis, vaata siia: EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
21. jaanuar 13:15 Karmen kirjutas:
Sa ju alles kirjutasid, et soovid oma autot vahetada, kuid ei leia selleks aega ja viitsimist :).

Nägid, jõudsid ka minu "remondi-teooriani". Ma olen juba pikka aega rääkinud, et elu on nagu korteriremont: kõige pealt on vaja lammutada(sellega kaasneb palju jama, tolmu ning prahti) ja alles siis saab uut ehitama hakata.
21. jaanuar 13:58 Kaido kirjutas:
Jah, mul endalgi samad mõtted tekkinud :)
21. jaanuar 17:13 Liina kirjutas:
Minagi loodan, et kuna kaotasin töö, siis saan uue ja vb et ka parema. Tihti tekib küll tunne, et enam ei jõua loota ja oodata, aga püüan tugev olla :) Loen iga päev neid blogisid ja see annab kõvasti jõudu juurde.
21. jaanuar 17:15 Geda kirjutas:
Elu on ikka tõesti müstiline! Istusin masendunult arvuti taha ja mõtlesin, et loen-vaatan midagi ajaviiteks. Sattusin su kirjutise peale ja hakkasin lugema. Juba algus meeldis, sest tundus just see olevat, mis minu ja mu eluga hetkel väga haakus. Edasi lugedes ei suutnud ma oma silmi uskuda, sest see oleks nagu minu elust maha kirjutatud. Nimelt viisin minagi oma auto selle nädala algul sama probleemiga parandusse - noo....ja sama mure, mis sinu autolgi. Summadki samad! See, mis ma lugesin oli ju just see, mida ma vajasin praegusel hetkel! Imeline, müstiline, mis iganes!
Aitähh sulle!
21. jaanuar 17:49 Veljo kirjutas:
Mina seostaks seda järgmise teooriaga.
On ütlus, põhimõte või lausa seadus, et „kui ise ei oska omale teenitud puhkust võtta, siis antakse sulle see kasvõi haiguse näol“.
Mäletan ka et Kaido kaalus siin mingi aeg tagasi auto vahetamist uue(ma) vastu, aga ju sa hakkasid mõtlema, et ah mis ma ikka ja mis ma ikka eputan jne. Aga järelikult oli ikkagi aeg sealmaal, või olid saavutanud sellise etapi, kus auto vahetamine oli suisa vajalik ja ette nähtud. Sina aga tahtsid hoida madalat profiili ja otsustasid rassida oma vana suksuga edasi ja ühtlasi blokeerisid loomulikku käiku.
See mis tulema peab, tuleb nii ehk nii.
Sinu näite puhul asjas sama idee.
Kui ise õigel ajal harmooniliselt vooluga kaasa kulgevat otsust ei tee, siis tehakse see sinu eest. Tehakse sinu eest otsus, millega kaasneb ka väike õppetund. Puhkuse puhul haigestumine ja Kaido puhul katkine auto.
Lõpptulemus on üks ja sama, aga õppetunni puhul käib see läbi kannatuse.
Ise, seda lugu lugedes, hakkasin mõtlema, et kui jälgida märke ja teha harmooniliselt sujuv otsus vastavalt vooluse, siis kannatusi niipalju ei ilmne. Ei tea, võib-olla…………on see nii.

Ise olen midagi sarnast läbi kogenud.
21. jaanuar 18:29 Kaido kirjutas:
Veljo, andsid mulle palju jõudu ning tellisin selle ära: http://www.autobytel.com/content/research/vir/index.cfm/series_id_int/61153

:)
21. jaanuar 18:41 Veljo kirjutas:
Kaido, kui auto kätte saad, kas sa mul teda korraks katsuda ka lubaksid?
21. jaanuar 18:43 Kaido kirjutas:
Naljamees, ma tellisin 2tk ... ühe sulle ka ;)

PS. Maksad siis, kui saad ... kiiret ei ole :)
21. jaanuar 18:57 Veljo kirjutas:
...korraks lõi tummaks aga leidsin kohe lahenduse. Panin maja müüki. Tead ise praegusel ajal ei ole väga suurt nõudlust kinnisvarale, niiet sõidan niikaua võlgu:-)
22. jaanuar 00:37 Grete kirjutas:
Kaido, on päris kindel, et selles on Sinu jaoks midagi head! Aga, nagu Sa ise tead ja ütlesid, võib see ilmneda hiljem. Igatahes Sinu uus auto on igati lahe :D Seega, masenduseks pole küll põhjust!
Alati, kui mul mingi asi rikki või katki on läinud, meenutan ja tsiteerin Lutsu "Suvest" preili Ärnjat, kel tööhoos päikesevari purunes, ja kes seepeale tarmukalt teatas: "ah, see oligi juba vana!"
22. jaanuar 00:52 Veikko kirjutas:
Tere. 3 aastat tagasis seisin ma viienda korruse rõdul ja plaanisin sealt alla tulla,sest see näis siis ainus lahendus kõigele,sest kõik vajus kokku.Vend läks teise illma,naine jättis maha.kõik oli väga per... ja siis ma küsisin milleks see kõik? mille eest? nüüd 3a hiljem saan ma aru miks see kõik nii läks,ja mul oleks kuradima kahju kui ma seda kõike praegu enam ei näeks.
22. jaanuar 09:01 Kaido kirjutas:
Veikko, mul on väga hea meel, et sa seda ei teinud. Ausalt.
22. jaanuar 09:01 Kaido kirjutas:
Grete, aitäh. Kui uued autod kohal, kutsun su sõidule ...

;)
22. jaanuar 11:40 Grete kirjutas:
Väga äge! :D
Mina jälle luban Sulle, et kui saan oma unistusteauto, siis kutsun Sind sõidule. Sest olen Sinu blogidest saanud väga palju tuge oma mõtetele, uusi ideid ja jõudu vajalikel momentidel. Seega, kui see peaks teoks saama, on Sinul selles kindlasti roll.
22. jaanuar 17:56 Marie kirjutas:
Ma tean kindlalt, et mina olen loodud külluse jaoks. Teadvustasin seda umbes 4 asstat tagasi, sellest ajast on mul alati raha. Detsembis - auto aju oli vaja vahetada -16000 kr, kuid ma ei mõelnudki, et puhkus jääks ära või lükkuks edasi, see maksis 40000, ja nagu juhuslikult need rahad laekusidki. Ja nii on kogu aeg. Viimasel aastal olen juba suuremalt ette võtnud, möödunud suvel hakkasin maja egitama, ja jälle olid juhuslikud õnnestumised ja vajalikud summad laekusid. Miks eestis ei ole miljardäre? Sest me mõtleme, et 100 miljonit on juba rohkem kui küll. Ja nii ongi, piir jääb kuhugi sinna. Ma ise ka pole miljarditest huvitatud, aga see raha tulemine on põnev.
22. jaanuar 23:26 Kaido kirjutas:
Marie!

Sinu lugu on hea lugeda ... väga inspireeriv ;)

Ja mis on eriti põnev, on see, et jaanuaris ära jäänud Egiptuse reis on ootamatult asendunud Sitsiilia reisiga ... hmmm ... igatahes ootan huviga, kuidas see kõik jätkub ...

Kuigi sellest postitusest on võimalik välja lugeda pettumust, ei olnud see päris selle artikli eesmärk. Pigem püüdsin ma jagada enda õppetunde, mida ma ise saan pidevalt ning viidata sellele, et paljude väikeste asjade ebaõnnestumised viivad üldjuhul suurema õnnestumiseni. Lihtsalt tundub, et selle mängu mängureeglid on sellised, et iga uue asja ülesehitamiseks peab midagi eelnevalt lagunema. Kas seda siis põhjusel, et meie tähelepanu viia õigetele asjadele või lihtsalt selleks, et teatud asjad Universumis sünkrooni saada.

Kuna ma olen saanud mitmeid murekirju, kus inimesed ütlevad, et ma teen seda ja seda, olen hea inimene, aga ikkagi juhtuvad ainult asjad, mis mulle ei meeldi. Ma usun, et asi on selles, et me lihtsalt ei näe suurt pilti ja isegi, kui lühiajaliselt asjad lähevad vales suunas, võibs suund, mida me ei suuda näha, olla õige.

Ja seda seisukohta pooldan täielikult, et ootamatuste tõttu ei tohiks asju ära jätta. Seda on keerukas omaks võtta (minul vähemalt oli), kuid kui me midagi ära jätame (isegi väikeste ostude puhul), siis me justkui tunnistame endale, et Universumil on ressursid piiratud ja mina ei juhi mängu... Aga tegelikult ma ei usu, et nii on .... Kristluses nimetatakse seda usuprooviks ehk kas meil on piisavalt usku, et mitte oma unistustest taganeda. Sel korral ma igatahes lähen lõpuni välja ja vaatan, mis saab. Tõenäoliselt midagi täiesti uut ja huvitavat.

PS. Kusjuures Eestis on miljardäre ... Armin Karu, Margus Reinsalu, Eesti vene oligarhid ... arvestades Eesti miniatuursust on see minu arust suurepärane saavutus (aga seda on parem mõista kindlasti siis, kui mõningal määral ettevõtlusega kokku puutunud)
23. jaanuar 10:03 Miina kirjutas:
Mind jäi kummitama sõnapaar "elu on puhas ekperimendiobjekt". Eksperiment tähendab tegevust, millegi tõestamiseks. Tõestamist vajavad asjad, mida me ei usu. Mitte uskumine on juskui PuudusTeadlikkus. Mõtlemisaine mulle. Ehk ka sulle :)
Aitäh, et olemas oled.
23. jaanuar 13:43 Kaido kirjutas:
Jah, Miina, ma ei usu mitte midagi pimesi. Kuidas ma saaksin midagi või millessegi uskuda, milles mul puudub endal kogemus või mida ma ei suuda tõestada? Just see on põhjus, miks ma hakkasin uurima teadust positiivse mõtlemise taga. Sest mind ei rahuldanud ainult kellegi väide kuskil raamatus või seminaril, et usu ja mõtle ning siis sinu elu muutub. Ega ikka ei muutu küll. Saladuseblogi, zenTee blogi ning kogu maailm on täis inimesi, kes proovivad mõtlemise ja uskumise kaudu oma elu paremaks muuta, aga see ei õnnestu. Kui palju on neid inimesi, kes saavad öelda, et jah, ma tahtsin seda ja sain selle? Ja ma ei räägi tassist kohvist või 500 kroonist, mis oli hetkel vajalik. Ma räägin suurtest muutustst elus, mille poole paljud püüdlevad. Asi on selles, et see ei käi lihtsalt niimoodi (sõrmenips oli praegu) ning seepärast ma oma eluga eksperimenteerida ka otsustasin, et teada saada, kuidas see siis käib.

Ma ei soovi uskuda lihtsalt kellegi väiteid. Kõik, mida ma oma artiklites kirjutan või e-kursusel või seminaril räägin, on kas minu enda poolt järgi proovitud ja ma saan kinnitada konkreetsetele näidetele tuginedes, või on need tippteadlaste poolt teaduslike katsete kaudu avastatud. Just seepärast ei ütle ma kuskil oma e-kursuse tutvustuses või seminari kutses, et tule ja ma räägin sulle, kuidas rikkaks ja õnnelikuks saada. Kuidas ma saaksin seda lubada? Mina küll ei tea täpselt, kuidas seda külgetõmbeseadust rakendada. Kuna ma olen läbi töötanud suure hulga materjale ja kõike seda ka testinud ning kümned teadlased on jõudnud läbi erinevate avastuste ühesuguste järelduste ja tulemusteni, siis ma tean 100%, kuidasmoodi meie maailm on üles ehitatud ja kuidasmoodi on võimalik oma elu suunata, kuid ma tean ka oma kogemusest seda, kui raske seda kõike on praktikasse rakendada. Tuginedes teadlaste avastustele on selgelt naiivne arvata, et me saavutame tulemusi viisil, nagu räägivad meile enamikud külgetõmbeseaduse raamatutest - mõtle ja usu ning asjad juhtuvad. See on palju komplekssem süsteem ning et seda rakendada, tulevad mängu sellised asjad nagu alateadlike uskumuste määratlemine ja muutmine; tajude jälgimine ja muutmine; mõtlemise, emotsioonide ning kontseptsioonide tuvastamine ning muutmine; meeleseisundite teadlik jälgimine ning nende teadlik muutmine; mõistmine, kuidas tuvastada, kas me oleme ma SOOVIN faasis või ma OLEN faasis, sest just see määrab meie alateadliku meeleseisundi; sisemine rahu, kuna selle kaudu toimub eelnevate protsesside kontrollimine jpm.

Pikk jutt lühidalt kokku võtta. Kui keegi loeb läbi Saladuse raamatu ning usub sellesse ja muudab oma elu selle kaudu 180 kraadi, on ta geniaalne inimene. Ta on spontaanne ning õnnelik, sest tal on õnnestunud mitte alluda paljudele alateadlikele protsessidele, mille küüsis enamik meist on. Ma ei räägi siin juhtumitest, kus oli vaja kuskilt ootamatult 1000 krooni uue jope ostmiseks, ma räägin sellest, millest enamik inimestest unistab - UUS ELU. Me unistame teistsugustest kaaslastest, me unistame armastusest, me unistame teistusugustest töökohtadest, äridest ja reisimisest, paremast tervisest ning imelistest tervenemistest. Meie enda teadlased kinnitavad, et see kõik on võimalik. Aga see on pikaajaline töö iseendaga ning see toimub väga keeruliste sisemiste protsesside muutmise kaudu.

Ja see on just see, miks ma küll usun sellesse, et meil on vägi oma elu muuta ning kontrollida, kuid ma olen võtnud eesmärgiks ka välja selgitada, KUIDAS seda teha. Kui keegi teab täpselt, kuidas seda teha, ja mitte seda, mida räägivad self-help raamatud, vaid täiesti praktilisest aspektist lähtuvalt, siis kuulan seda kõige parema heameelega. Sest ta on ka siis geenius. Hiljuti lugesin ma läbi ühe 500lk raamatu, kus inimene uuris 30 aastat seda temaatikat alates Idamaade filosoofiast kuni meie tippfüüsikuteni välja ning ta kinnitas oma 30 aastase töö tulemusena, et jah, see kõik on võimalik. Ja ta pakkus välja ka mudeli, kuidas seda teha, aga see ei ole lihtne. Tegelikult jõudis ta välja täpselt samade tulemusteni, milleni on jõudnud teadlased enne teda - vibratsiooniline resonants - ja just see on see, milleni jõuab läbi teaduse välja ka minu e-kursus ja seminar, kuid nagu näitab nii eelneva seminari kui ka e-kursuses osalejate tagasiside, on see kõik väga inspireeriv, aga igapäevaselt on seda kõike äärmiselt keeruline ellu rakendada. See ei ole võimatu, sest ma ise teen seda ja "võitlen" kõikvõimalike sisemiste protsessidega kogu aeg, aga see ei ole lihtne. Just see on ka see, mida väidavad nii meie tippteadlased kui ka tegelikult pühakud: "Tee õnneni käib läbi südame". Ja selle all mõeldakse just seda, et juhul, kui me soovime muuta midagi meid ümbritsevas maailmas, peame muutuma kõigepealt seestpoolt. Aga enamik meist püüab seda kõike teha vastupidi. Ning seetõttu ka paljud põruvad. Kuna teadlased kinnitavad, et läbi kvantfüüsiliste protsesside toimub kogu kogemine läbi vibratsioonilise resonantsi, siis see kinnitab pühameeste väidet, et muutus saab toimuda ainult seestpoolt väljapoole, mitte vastupidi. Igasugune vastupidine käik on ajutine ning perspektiivis tekitab hoopis kannatusi. Me oleme kõik seda kogenud, kui käime mõnel võimsal koolitusel, seminaril või loeme raamatu ning järgnevad 3 päeva tunneme ennast superhästi. Aga siis kaob see ära. Ning just see näitab, et me kasutasime välist kiirgust ajutiselt, et end hästi tunda. Kuid, et end pidevalt hästi tunda, peame muutma oma sisemist kiirgust. Ja kui me muudame oma sisemist kiirgust, toimuvad koheselt vibratsioonilise resonantsi kaudu nihked ka välismaailmas. Ja sel korral siis püsivalt.

See kõik on iseenesest ja teaduslikult väga lihtne ja loogiline protsess. Aga selle ellu rakendamine on juba natukene keerulisem ja nõuab päris suuri pingutusi...

Kaido
23. jaanuar 22:50 Veikko kirjutas:
Tere.
Ma mõtlesin 2 nädalat tagasi et võiks tulla üks kõvem külm nii 34 kraadi,ja ma sain selle et mu varbad on jääpurikad.Aga ma mitte ei usu et minu mõte seda tegi:)
Mis minu jaoks selle asija keeruliseks teeb on see et mingis osas lööb loogilinemõtlemine millegiga vastu pead,et mees su süsteemis on viirus,mingi segaja on tekkinud kes minu saadetud mõteid plokeerib.ma ei oska seda pudru seletada.vahepeal käib ikka siuke andmine et jube:)
27. jaanuar 20:41 Aarne kirjutas:
Tere.

Ütleks ka mõne rea jutu sekka.See,mida oma elus kogeme,on alateadvuse mõtted.Et seda muuta,peab olema raudset visadust,pühendumist,surudes a.teadvusesse seda,mida soovid.Elul on omadus omasoodu veereda,päeva jooksul toimuvad sündmused viivad tähelepanu kõrvale,äkki märkad,et oled rajalt eksinud.
Tihti on nii,et elu hakkb muutuma läbi kriisi kui elu surub nurka,siis just avanevad sisemised lüüsid,tekib trots.ehk just seda ongi vaja,et midagi muutuks.See kasvatab usaldust ja usku endasse.Kokkuvõttes tähendab sisemist arengut.
On teada,et universumis on vaid 1 loovjõud,millest kõik lähtub,kas oskab keegi seletada,mis vahe on siis kõrgemal minal ja alateadvusel?
Tänud.
Aarne.
27. jaanuar 20:52 Kaido kirjutas:
Aarne, hästi primitiivselt öelduna saab siin tuua paralleeli Body - Mind - Spirit ehk Keha - Vaim - Meel näitega. Meil on füüsiline keha, mida me kasutame tööriistana. Ja me peame seda treenima ja õigesti toitma, kui me soovime, et ta meid teeniks.

Samuti võib öelda, et alateadvus on meie tööriist kõikide eluliste protsesside kontrollimiseks, isegi füüsilise keha kontrollimiseks (näiteks ühes sekundis teeb meie keha 100 000 erinevat keemilist operatsiooni, mida kõike juhib alateadvus. Lisaks hingamine, südametöö jpms).

Ehk siis MINA "kasutab" teatud vahendeid. Joogaõpetuses on inimene jagatud päris 5 kehaks, et saaksime kõikide nendega efektiivselt tööd teha: Vaim (MINA), Intellekt (intuitsioon, inspiratsioon, eristumisvõime), mentaalne keha (mõtlemine), vitaalne keha (emotsioonid) ja füüsiline keha. Igal ühel nendest on oma roll, et kõrgem mina saaks täita missiooni, mida ta on tulnud täitma.

Loomulikult ei saa ma öelda, et just nii see on ja mina tean seda täpselt, aga mulle on vähemalt jäänud selline tunne ... ;)
28. jaanuar 15:06 Anu kirjutas:
Kuigi, on loomulik, et iga inimene elab läbi erinevaid kogemusi ja ka suhtub erinavalt. On hea teada, et kellegil on samad üleelamised, samad sisemised arutelud, arusaamad ja suhtumised. Olen sama teed hetkel läbimas, samad küsimused enda sees. Paneb mõtlema, mis meid siin elus tõeliselt õpetavad ja mida me siin elus üle-üldse õppima oleme tulnud. Loeme raamatuid, otsime vastuseid elust enesest ja ikka jääb alati midagi puudu. Kogeme edu, armastust, komistame ja kukume. Vahest kukume nii, et ei jõuagi üles enam tõusta. Aga, hiljem selgub, et seda kõike oli vaja, peabki maas lamama, et mõista. Tähtis ongi, et me lõpuks mõistame, arendame mõistmisvõimet ja lõpuks saabub selgus. Vähemalt algab suhe iseendaga kõiges ja kõik muu toetab sind, et mõista edasi ja edasi. Eneseareng on elukestev ja me oleme alati alguses õppimisega. See teadmine teeb alandlikuks ja sa suhtud alati endasse leebelt, sest oled õppija.
Tõesti, kõige keskpunkt on lõputu usaldus enda vastu. Selle saavutamine on aga töö endaga ja alati endaga.
Kaidole, palju jõudu, Sinu mõtteid on hea lugeda!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):