Suhted »

Kuidas elus teadlikult suhteid luua ja arendada?
[18. juuli 2012 | Kirjutas: Kaido | 9946 korda loetud | kokku kommentaare: 2]

Me oleme iga päev kellegi või millegagi suhtes. Mida teadlikumalt me suhteid luua ja arendada oskame, seda õnnelikumad me oleme ning enam meelerahu elus kogeme.

Proaktiivsus on võti edukate suhete juurde
Tegelikult elame oma elu üksi. Me sünnime üksinda, me uinume ja ärkame iga päev üksinda (jah, me võime voodis kuni uinumiseni kellegagi koos olla, aga uinumise hetkel oleme ikkagi üksi, sest keegi ei tule meiega meie unenägudemaailma kaasa), ja me sureme lõpuks üksinda. Järelikult meie loomulik olek on üksiolek. Kui me aga ei loo ning ei arenda teadlikult erinevate eluaspektidega suhteid, muutume üksikuks. Kui üksiolek on osa meie loomulikust seisundust, ja see ei tekita meile kannatusi, siis üksikolekuga kaasneb alati psühholoogiline valu - me tunneme, et midagi on puudu.

16. juuli 2012a suri üks esimesi ning ehk isegi enim kuulsust kogunud enesearengu "guru" Stephen Covey, kelle sulest on ka eesti keeles ilmunud bestseller "Väga efektiivse inimese 7 harjumust". Kui seni olid paljud juhtimisspetsialistid tähelepanu pööranud teiste inimeste juhtimisele, siis Covey suunas tähelepanu iseenda juhtimisele - ta ütles, et õnneliku ja eduka elu elamiseks peavad inimesed arendama eneses proaktiivsust.

Proaktiivsus on võtmesõna ka suhete loomisel ning arendamisel. Sõltumata, millega või kellega me suhtes oleme, sõltub selle suhte kvaliteet meie enda panusest ja aktiivsusest selle suhte arendamisel.

Millega või kellega suhteid luua?
Suhete loomine ei tähenda ainult inimeste vahelisi suhteid, vaid suhteid erinevate eluaspektidega. Lähtuvalt sellest, kui palju erinevaid eluvaldkondi me enda jaoks oluliseks peame, valime ka suhete hulga. Paljud inimesed pühendavad kogu oma elu ühele või kahele prioriteedile, jättes näiteks tahaplaanile oma tegelikud unistused ja unelmad. Alles elu lõpusirgel, kui enam midagi ära teha ei jõua, hakatakse mõtlema, miks ma ei astunud esimest sammu siis, kui veel aega, jõudu ning tahtmist oli.

Isiklikult olen ma enda jaoks sellisteks olulisteks eluvaldkondadeks, millega ma teadlikult suhteid arendan, määratlenud lapsed, kaaslane, isiklik areng, töö ning tervis. Nendele viiele eluvaldkonnale või aspektile suunan ning jagan ma igapäevaselt teadlikult tähelepanu, sest ma tunnen, et kui need valdkonnad on "paigas", olen ma õnnelik. Sellisel juhul tunnen ma meelerahu.

Kuidas suhteid luua ning arendada?
Nagu eespool juttu oli, on iga eduka suhte aluseks proaktiivsus. Kui me jääme ootama, et küll asjad ise arenevad, võimegi ootama jääda. See on see olukord, kus me 90-aastaselt endalt surivoodil küsime: "Miks ma varem ära ei otsustanud, mis minu jaoks tähtis on, ja miks ma nendele asjadele varem tähelepanu ei pööranud?".

Proaktiivsus eeldab alati teadlikkust. Kuni me ei otsusta ära, mis on minu jaoks oluline (ei teadvusta seda, ei vaata seda subjekt - objekt suhtest lähtuvalt), ei oska me ju selle valdkonnaga teadlikult tööd teha. Kui me aga enda jaoks sellise nimekirja paika paneme, muutub kõik palju lihtsamaks.

Kuna meil kõikidel on piiratud aeg 24 tundi ööpäevas, ei tasu seda nimekirja enda jaoks liiga pikaks venitada (kuigi jah, võib öelda, et need 5 aspekti katavad ära paljude inimeste loomulikud vajadused). Moodusta enda nimekiri lähtuvalt sisetundest, aga ka oma reaalsest aja ning sisemiste ressursside võimalustest.

Kaks väga olulist küsimust
Kui see nimekiri on paigas, siis küsi endalt: "Kuidas ma saaksin sellesse suhtesse panustada ning millest ma olen valmis selle suhte nimel loobuma?

Kuna lapsed vajavad vanemate armastust, saan ma sellesse suhtesse panustada selle kaudu, et ma tuletan nendele seda regulaarselt meelde (vaata siit ka artiklit "Armasta oma last. Kohe praegu"). Mõnikord tuleb laste nimel ka teatud asjadest loobuda - näiteks heast filmist, sest lapsed soovivad meiega rääkida; võib-olla oma sisemisest ebamugavustundest ja vastupanust, kui me ei ole varem lapsele silma sisse öelnud, et me teda armastame.

Kuni meie teadlikkus on madal, samastume oma instinktide ja emotsioonidega. See on sagedane põhjus, miks me ei suuda suhetesse panustada ega millestki ka loobuda - me lihtsalt ei märka (ei registreeri ära) hetki, kui me peaksime teadlikult tegema midagi, mida me ei ole harjunud tegema. Seepärast on ka selle artikli pealkiri "Kuidas TEADLIKULT suhteid luua ning arendada?".

Nagu lapsed, nii vajavad ka kõik teised nimekirjas loetletud aspektid meie teadlikkust, et suhted nendega korras hoida. Mõnikord on vaja lihtsalt teadlikult oma kallimasse panustada, ja mõnikord on vaja millestki tema nimel ka loobuda - isegi, kui need on vaid iseenda vaated. Juba vaadetest loobumine on paljude jaoks ületamatu raskus.

Sama kehtib ka isikliku arengu, töö ning tervise suhtes. Automaarežiimil elades elame just nii, nagu oleme seni elanud. Me võime sellega täiesti rahul olla, kuid me võime tunda ka teatud puudujääke. Just puudujääkide elimineerimiseks peaksime hakkama teadlikult nendesse valdkondadesse suhtuma, küsides endalt, mida ma sooviksin oma elus selles valdkonnas kogeda, kui palju ma olen valmis sellesse valdkonda panustama ning millest ma olen selle valdkonna nimel valmis loobuma?

Kahest küsimusest sai kolm?
Nagu sa näed, tuli nüüd üks küsimus juurde. Jah, igasugune eludisainimine algab ikkagi küsimusest, mida ma sooviksin kogeda? Kuni see on meile ebaselge, võimegi segases elus tiirutama jääda. Teades aga, mida me soovime, saame kõik oma sisemised ressursid selle hüvanguks tööle panna. Panustades teadlikult oma unistustesse ning olles valmis sealjuures teatud asjadest loobuma, võime ühel hetkel selle kõik ka teoks teha.

Muidugi ei ole siin garantiisid. Ei mina ega keegi teine saa anda garantiid ja eduvalemit, kuidas elu enda pilli järgi tantsima panna. Kuid äkki ei olegi see vajalik, sest tulemused on ju niikuinii meie kontrolli alt väljas. Me võime ükskõik kui palju pingutada, saame pingutada ainult siin ja praegu. Meie käes on ainult kolm tööriista: mõtlemine, rääkimine ja tegutsemine. Me võime mõelda parimaid mõtteid, rääkida ilusaimaid sõnu ning teha üllamaid tegusid, kuid see ei garanteeri, et me jõuame oma eesmärkide ja unistusteni. Need lihtsalt on meie kontrolli alt väljas.

Seetõttu ei tasu nende üle ka väga muretseda. Määratledes ära, mis sinu jaoks elus oluline on, ja hakates teadlikult sellesse panustama, ning loobudes sinu jaoks ebaoluliste asjadega tegelemisest, muutub protsess ise juba nauditavaks. Sa hakkad tegelema nende asjadega, mis sinu jaoks päriselt tähtsad on (sa ju ise otsustad selle eelnevalt ära). See pakub juba suure hulga naudingut ning eneseteostust. Ja kui sa selle käigus ka veel oma unistused täide viid, on see juba kahekordne rõõm. Rõõm tegemisest, ja rõõm saavutamisest. Mida muud me elust veel soovida võime kui rõõmu? Rõõm ja meelerahu - kaks sõpra, kes majakatena meile teed näitavad, kuidas oma mälestused ka 90-aastaselt kerged ning ilusad hoida.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
21. juuli 10:24 Aare kirjutas:
Tänud Sulle Kaido,

Väga ilus lugu. Aga teadlikus tähendab minule kontrolli millegi üle. Kontrollimine aga tapab elu müsteeriumi. Me püüame saavutada kontrolli selle üle mis on kontrollimatu.
Juba see fakt toidab meie ego rahaulolmatusega ja tekitab viha. Me peaks loobuma järkjärgult oma ego "toitmisest". Alles siis on puhas ja ehtne armastus võimalik. Ma kirjutan meie vormis, aga tegelikult mõtlen ma siin ennast. Tänan!
07. august 09:34 seesama kirjutas:
"... Kuni me ei otsusta ära, mis on minu jaoks oluline (ei teadvusta seda, ei vaata seda subjekt - objekt suhtest lähtuvalt), ei oska me ju selle valdkonnaga teadlikult tööd teha..."

Näita meile, kes konkreetselt ei teadvusta?
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: