Meelerahu »

Mis toob meile õnne, toob meile ka õnnetust
[24. mai 2011 | Kirjutas: Kaido | 17847 korda loetud | kokku kommentaare: 21]

Meie maailm on väga kahepalgeline. Jah, mitte ainult inimesed ei ole sageli kahepalgelised, vaid kogu meie maailm. Millegipärast ei taha me üldjuhul seda märgata või tunnistada.

Ükskõik, mis asja sa meie maailmas ei vaata, on selle sügavasse olemusse sisse pandud nii õnn kui ka õnnetus. Maailm on täis nähtuseid, mida me taga ajame, sest me usume seeläbi õnne leida. Olgu selleks siis asjad, ametikohad või inimesed, me loodame, et kui me need saame / saavutame, leiame õnne ja meelerahu.

Jälgi enda päevi. Jälgi, mida sa teed ja miks sa seda teed? Ma pakun välja, et sa teed tegevusi kahel eesmärgil: esiteks, sa teed tegevusi, et liikuda nende asjade poole, mis peaks sulle head / rõõmu / õnne tooma, ja teiseks, sa teed tegevusi, et liikuda nendest asjadest eemale, mis võiks sulle muret ja probleeme tuua. Vaata nüüd ausalt oma elu ja vasta iseendale, kas ma eksin? Kas sinu päevades on tegevusi, mis ei allu mitte kummalegi nendest tingimustest?

"Jah", ütled sa nüüd "näiteks, päevitan terrassil või jalutan metsas ...". Kui sa hetkel endale sellise näite tõid, siis mõtle uuesti. Kas sa ei päevita mitte seepärast, et pruuniks saada ning siis on endal HEA peeglist vaadata ja ka teised inimesed vaatavad? Ka see tundub hea. Või metsas jalutamine?! Kas sa ei lähe metsa jalutama, et seal on HEA ning lõõgastav? Ehk kuuled linnulaulu ja saad puhata. See tundub hea.

Jah, meie maailmas ongi vist ainult kahte tüüpi tegevusi - neid, mis viivad meid headele asjadele lähemale, ja need, mis viivad meid halbadest asjadest eemale. Kui primitiivne.

Eriti naljakaks läheb aga maailma uurimine siis, kui me avastame, et eespool kirjutatu on suur illusioon. Me võime küll palju pingutada selle nimel, et joosta heade asjade suunas ja põgeneda halbade asjade eest, kuid lõpuni ei ole see võimalik. Ning seda lihtsal põhjusel, et kõikide maailma asjade olemusse on nii hea kui halb juba sisse asetatud.

Mis toob meile õnne, toob meile ka õnnetust
Alustame näiteks väga lihtsatest asjadest. Sa ostad endale paki šokolaadi, sest sul on magusaisu. Selle tulemusena tunned sa korraks rõõmu. Sa oled õnnelik. Ja nüüd paned sa selle šokolaadi autos kõrvalistme peale, kus see päikese käes ära sulab ning sinu uue veluuristme peale suure pruuni pleki jätab, mille eemaldamine läheb sulle Jazzi pesulas maksma 20 eurot. Ohoo, kus su õnn nüüd on? Seesama šokolaad, mis tegi sind õnnelikuks, tegi nüüd su hoopis õnnetuks.

Kuid see on alles algus. Selline duaalsus kehtib absoluutselt kõikide nähtuste kohta meie elus. Kui vaid elu tiirleks paki šokolaadi ning veluuristme ümber, oleks kõik super. Kuid me kohtume iga päev ju tõeliste väljakutsetega.

Me asutame firma, sest loodame palju raha teenida. Me oleme õnnelikud. Kolm aastat hiljem läheb firma pankrotti ja me kaotame kogu oma raha. Me oleme õnnetud.

Me ostame uue kodu, millest oleme 20 aastat unistanud ja selleks raha kogunud. Me oleme õnnelikud. Ühel päeval hävib see maja tulekahjus ja meil on just kindlustusleping pikendamata. Me oleme õnnetud.

Me kohtume oma unistuste printsi / printsessiga. Kõik tundub super, me armume. Me oleme õnnelikud. Ühel päeval otsustab prints meie juurest ära minna. Me oleme õnnetud.

Iga näite puhul räägin ma ühest ja samast asjast. Täpselt sama asi toob meile nii õnne kui õnnetust. Meie traagika on aga selles, et millegipärast keskendub mõistus ainult kõikide asjade nendele külgedele, mis meid õnnelikuks peaksid tegema. Me oleme täiesti pimedad nende külgede suhtes, mis võivad meile samahästi ebaõnne tuua. Me elame sellisel viisil pimedas enesepettuses ja loodame lihtsalt, et need asjad meiega ei juhtu.

Aga juhtuvad ju! Ja kui juhtuvad, oleme elus maru pettunud ja küsime, miks ikka meiega kõik need halvad asjad juhtuvad? Ei juhtu ainult meiega. Me ise lihtsalt elame klapid peas ja ei vaata maailma sellisena, nagu see on, vaid sellisena, nagu me seda näha tahame. Ja kui siis ühel päeval maailma tegelikkus end ilmutab, oleme elus väga pettunud.

Mida teha?
Kui me niimoodi küsime, siis käitume viisil, nagu me tavaliselt oma hädasid korda tahame teha - minna arsti juurde ja küsida tabletti. Aga elu ei käi kahjuks niimoodi. Me peame lihtsalt silmad avama.

Ükskõik, mida sa elus teha plaanid - uut karjääri alustada, uusi asju osta või uude armusuhtesse astuda - , teadvusta ette, et sa mängid tulega. Lihtsalt seepärast, et siis on hiljem vähem pisaraid nühkida.

Kas sulle tundub, et ma olen liialt pessimistlik elu suhtes? Ei, kaugeltki mitte. Ma olen realistlik. Üldjuhul jagunevad inimesed kas pessimistideks või optimistideks, kellest esimesed näevad ainult asjade negatiivseid külgi, ja viimased ainult asjade positiivseid külgi. Pessimistid käivad ringi hirmul, sest nad kardavad, et kõik halvad asjad juhtuvad nendega. Optimistid käivad ringi suu naerul eitades valu ja kannatusi, mida meie maailm täis on.

Ole parem realist. Kasuta oma kõrgeimat sisemist vahendit maailma kogemiseks ja tundmaõppimiseks, milleks on sinu teadlikkus. Teadlikkus on sinu sisemine vägi, mis hoiab sind kaitstuna ja tasakaalus. See märkab asjade tegelikku olemust ning informeerib sind varmalt. See ei taha sind muuta pessimistiks, ega ka optimistiks, vaid lubab sul olla sellisena nagu sa oled ja tajuda maailma sellisena, nagu see on.

Enne järgmist ostu, suhet või muud olulist käiku küsi endalt, mis on selle nähtuse varjukülg ja kas sa oled selle realiseerumise võimalusega arvestanud? Sel hetkel lülitad sa sisse oma teadlikkuse. Ma ei taha öelda praegu, et me peaksime hoiduma kõigest, mis elus head on ning minema ära Piusa koobastesse elama, vaid kutsun üles teadlikuma elu suunas. See võimaldab meil rõõmu tunda asjade positiivsetest külgedest, ja ka rahulikult vastu võtta asjade negatiivseid külgi. Alati ei ole see nii lihtne, aga me õpime. Mõnikord ka nutame, aga ka see on okei. Me oleme ju kõigest inimesed.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Lähenevad seminarid

Laupäeval, 28.05.2011 Kuidas alustada elustiiliäri? (vaata lisaks)

Eduteadvuse e-kursuse Sooduspakkumine 25 eur (tavahind 59 eur) (vaata lisaks)

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
24. mai 09:04 muxu kirjutas:
arvan, et optimistid ikka ei eita valu ega pisaraid.
Optimist vöibleida kannatuses väljakutset ja vötta seda öpetusena.Realistina olemiseviisil on ka omad miinused.
Ka ebareaalseid unelmaid peab olema, siis vöib ka imesid syndida.
Samas vöib olla optimistlik realist ja depressiivne realist.. Ja reaalsus se on ainult näiline...
24. mai 09:45 mõtleja kirjutas:
Aga see ongi ju nii, see ongi elu ise.
Näiteks unistame ja loodame ja palume noored olles suurt armastust ja abielu, kooselu, ühiseid lapsi, maja, koduaeda, autot...mida iganes.
Ja mingil ajal mingil moel läheb see kõik täide, millest ja kellest unistasime.
Aga otse loomulikult ei ole elu ainult roosades ja helesinistes värvides, nii nagu olid unistused. Elus tuleb kõike ette. Pisnäide:unistasime elukaaslasest, aga me ei unistanud sellest, et mõnel päeval tekivad väikesed nägelused või tülid lahkarvamuste pärast:D või siis unistasime lastest, aga ei unistanud sellest, et lpsed omavahel jagelevad vahepeal või siis unistasime autost, saime selle, aga ei unistanud sellest, et auto vahepeal remonti vajab...jne. jne.
Need kõik kuuluvad elu juurde ja neist asjust saadakse üle, nii või teisti lõpuks.
Tuleb vaadata üldisemalt, mille või kelle üle me õnelikud saame olla, pisiasju pole vaja suureks puhuda:)
Kõigest saab üle, kui väärtustame elus olulist.
24. mai 10:21 Marje kirjutas:
Ma ei usu et elu nii dramaatiline on:)
Vähemalt ei maksa võtta nii dramaatiliselt.
Shit Happens, aga elu läheb edasi.
Kui igal sammul muretseda kas olla või mitte olla, siis mul võtaks küll eluisu ära:)
Võibolla ma ei saa asjast nii aru nagu teie.
24. mai 11:20 sohvi kirjutas:
Mary Poppins laulab, et igas töös leidub alati üks suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks....

ja üks vana vene multikas on - Oh ja Ah matkal.

seega, kõik oleneb iseenda rõhuasetusest ja mõtteviisist, kummast lähtuda - suhkrutükist või pipraterast...
24. mai 13:02 maire kirjutas:
Jah, Kaido. Nii see kõik on. Buddha on seda õpetanud juba 2500 aastat tagasi. Elu on kannatus. See pole pessimism vaid objektiivne hinnang elule. Samas on Buddha ka õpetanud teed kuidas kannatusi vältida.
Praktilise mehena andis ta väga selgeid ja lihtsaid juhtnõõre.
Olles asja aastaid uurinud julgen väita , et enamik kannatustest on inimeste peades kahe kõrva vahel kinni,
see tähendab seotud meie mõtlemise ja tõekspidamissüsteemiga. Seega on tegelikult illusoorsed:-)
Kui rääkida füüsilisest kannatusest, valust näiteks, siis kui keha avaramalt tunnetda,võib kogeda selle kõrval ka meeldivaid aistingid, näiteks linade värsket jahedust oma nahal.
24. mai 14:04 Anne kirjutas:
Väga mõnus artikkel! Lihtne ja ilus, eriti lõpuosa.
Täiesti ZEN- i vääriline. Aitäh!!
24. mai 14:40 Liilia kirjutas:
Kõik on täitsa õige ,vähemalt mina olen kõike seda oma elus küll kogenud ,nii õnne kui õnnetust sama asja eest.Elu on ikka ettearvamatu ja iial ei või teada ,et mis sind väga õnnelikuks tegi ,võib sulle hiljem väga palju kurvastust põhjustada ,aga kõigest tuleb üle saada ja öeldakse ,et aeg parandab haavad.
24. mai 15:10 http://transmitterid.wordpress.com/ kirjutas:
Kõige mõtekam on 24*7 olla silmini täis siis on väga okey elada.Uskuge mind!
Ainuke halb asi on see et kust juurde saab,ega pudelid ei kasva puu otsas.
24. mai 15:19 Viki kirjutas:
Aga selle duaalsuse kogemiseks me ju elamegi ning ilma halvata ei oskaks ära tunda head. Nipp on mitte samastudes elus ette tulevate olukordade, asjade ja inimestega ning mitte midagi võtta isiklikult (ei head ega halba). üldse jaotamine midagi heaks ja halvaks on meelevaldne ning hinnanguline.
24. mai 20:45 Rändur kirjutas:
Tere! Tore, et püüate meid valgustada, igatahes artikkel meeldis mulle.
Teadlikkus on Sinu sisemine vägi, mis hoiab Sind tasakaalus-ja loomulikult tuleb usaldada oma sisetunnet.Aga mis osa on siis minu kaitseinglitel?
24. mai 21:19 Ingrid kirjutas:
Üks muinasjutt, legend või lihtsalt jutt on hästi analookse teemaga.....
(Mäletan enamvähem vaid jutu pointi, ega mäleta kust seda lugenud olen)

Talumees ja poeg...
Poeg murrab luu , kõik ohivad, et kes nüüd põldu künnab..
Vanamees ütleb, et ta ei tea kas see on hea või halb...
Varsti tuleb sõjavägi ja kõik pojad viiakse sõtta, enamus hukkub.. Vaid vanamehe poeg jääb...
Kõik õnnelikud ..vaata kus vedas....
Vanamees jälle, et ta ei tea kas see on hea või halb...
Varsti juhtus jälle midagi..mis oli halb ja siis jälle hea....

Saaks siis reaalis oma elus ka sellest päriselt aru..
Omas kestas see olles ja oma väikest elu elades tundub see oma elu nii isiklik ja päris ...
Minul sellest aru saamine võtab veel aega......
Ma olen liiga samastunud oma eluga..
Peaks ennast kokku võtma ja asja mitte nii isiklikult võtma.... eralduma, natuke kaugemalt vaatama kogu seda tralli....

sinoidsus.....
tõus ja mõõn...
24. mai 21:30 Ülle kirjutas:
Väga hea artikkel. Tegelikkusel on tervendav jõud. Aitäh!
24. mai 21:41 Ingrid kirjutas:
joovastust tundes.....
see on mööduv.....
kõige hullemat masendust tundes...
see on mööduv...
kurbust tundes....
see on mööduv...
rõõmu tundes ...
ka see on mööduv...

Mul on ikka nii, et kui olen rõõmus siis olengi üleni rõõm ja kui on masendus siis olen üleüldine masendus.....
Kui vihane siis olengi viha..
Kui armastus siis olengi armastus....üleni
Ma ei tee vahet..... et mina olen mina ja need tunded ja olukorrad ja mõtted on mööduvad...et jh need on aga mina olen ikkagi mina... ajatu ja jääv. Ilma alguse ja lõputa.lihtsalt muutuv ühest olekust teise......algosisest imikuks, imikust lapseks, lapsest nooreks, nooresrt suureks, suurest vanaks ja vanast surnuks...

Lapsena ma arvasin, et mina olengi laps ja mulle oli suureks üllatuseks, kui suureks kasvasin :) mul võttis isegi selle omandamine suht kaua aega...... et lapsed kasvavad suureks :)

Oma lapski... kui imik siis tundus, et tema ongi imik aga imik on muutunud väikelapseks.....

Jah tean ja nii aga ikkagi, et see omandatud saaks, on vaja kuidagi see läbi kogeda ja omandada kogemuste käigus... et sellest päriselt südame ja hingetasandil aru saada....mõista.....

Olen nagu olen...... ma usun, et vanemana...35 või nii on minu teadmised.....liikunud edasi mõistusest südamesse.... ennem seda ma suuri ootusi endale ei paneks... et sellest sinoidsusest päriselt aru saada......
24. mai 21:56 Merike kirjutas:
Loen seda artiklit ja kogu aeg trummeldab peas, et autoril ja miks mitte teistel, kes sarnase mõtlemise juurde on jõudnud,võiks tulla kasuks tutvuda sellise teosega, nagu "Keeris, suhted ja külgetõmbeseadus" Ester ja Jerry Hicksi.

Loen seda ise praegu ja iga uue peatüki juures imestan, kuidas keegi suudab nii hästi ära seletada, seda, mida oleme alati aimanud, ent ometi, mille järgi pole me käitunud. Veidike teine vaatenurk ja kontrastidest koosnev maailm tundub jälle koduna.
25. mai 17:36 Sirje kirjutas:
Hea,nii hea on lugeda ja teada,et kellegi mõte kuskil just nõndaviiviisi liigub.Aitäh,Kaido ja õnne tänasel sünnipäeval! Mõni päev tagasi mõtlesin sarnaselt,nagu Ingrid oma jutus kokku võttis,et jõuan just kohaneda ja siis leian,et olud on kujunenud uueks ja suhestumine ning suhtumine on muutunud/muutuv ühest olekust teise.Proovisin rõõmu tunda kõigest,mis on ebaõnnestunu juures hästi,et näha olukordade päikselisemat poolt... Et enne veel kui suur valu lahvatab ning kurbus haarab õnne sabast,aitaks meelerahu(inglite, meditatsiooni, looduse või mille abiga iganes...)säilitada enesevalitsemist ning otsekui sisemisi õnnevarusid taasluua.Ehk just valmisolek ka kõige halvemaks annab sisemise rahu:olen tänulik kõige eest,mis on hästi,kuid kui meid tabab kaotus,suudame enda sisemises päiksepaistes luua õnne,kus pisarates särab vikerkaar...
SUHTUMINE.Charles Swindall(1876-1939)on öelnud:
,,Mida kauem elad,seda rohkem märkad isiku vaatevinklite mõju tema elule. Suhtumine on tähtsam kui minevik,kui haridus,kui raha ja asjaolud,edukus,luhtumised, äpardused,kui see,mida teised mõtlevad või teevad. Suhtumine võib ehitada või lammutada...Tähelepanu väärib asjaolu,et iga päev võime teha valiku oma suhtumise suhtes. Me ei saa muuta möödunut või vältimatut,seda et inimesed tegutsevad teatud viisil või moel.Olen veendunud,et minu elu on 10% see,mis juhtub otseselt minule ja 90% see,kuidas sellesse suhtun.Nii on see ka sinuga - meie ise vastutame oma suhtumise eest."
Vastavalt sellele,kuhu rõhu asetame,võimenduvad erinevad puhangud,millest valime endale hetkel sobilikud ning vajalikud...
Et maailm,mis meile koduks antud,oleks oma mitmepalgelisuses hoitud ja kaitstud meie eneste poolt...
25. mai 17:46 ene kirjutas:
Püüdleme õnnelikkuse poole ja kui õnnetus(negatiivne kogemus) meid tabab siis ei lase sellest ennast kohutada.
Päevast päeva roosamannat või vahukooretorti , need on ju nii head, tarbides on üsna varsti süda paha ja ongi heast asjast saanud midagi tõeliselt vastikut.Asjad , teod juhtumised olgu ikka mitmekülgsed , peaasi et kontrastid väga teravad poleks, või siiski , kuidas karastatakse terast? Vaatame elule julgelt näkku ja elust saab meie parim kaaslane.
25. mai 20:59 Annely kirjutas:
Tere!Õnnitlused ka minu poolt.Mulle meeldivad sinu kirjutatud lood igal asjal on oma loogika.
25. mai 22:12 Mari kirjutas:
Igal asjal on tõesti ka halb külg, samas igal halval hea pool. Igale heale ajale järgneb ka halb aeg ja siis jälle hea jne. Elu peabki nii tasakaalus olema. Ainult tuleb mõelda, kas selle halva talumine pärast on väärt seda head? Kas see hea on piisavalt hea sinu jaoks, et oled valmis kannatama ka natuke halba?
28. mai 20:09 Martin kirjutas:
Ülihea!
30. mai 13:04 ene kirjutas:
...tore üelda on imelik aga inimlik eestlaselt,hea on vaadata kui jagad...
hea on jagada ....ka see on õige...,sest muidu või sellest me ei õpi....
30. juuni 22:19 Kaidole kirjutas:
Õnn on meie loomulik seisund. See on meie elusündmuste taustal nagu vaikus, rahu ja vabadus. Õnn ei kesta üürikesena, vaid niiviisi tõlgendab enda olemust teesklev teadlikkus.

Kui me jagame oma kogemuse kaheks, mina ehk keha ja mõistus, koos tunnetega, ning ülejäänud maailm, siis me oleme ennast osavalt ja teadlikult petnud. Mitte seepärast, et elu ei ole niisugune, vaid niisugune on üks, piiritletud vaatekoht. Teine vaatekoht on teadlikkus, mis on endast teadlik kui tunnistaja/vaatelja ja hetkekogemus. See tähendab, et kogemine ei ole jagatud kaheks, vaid kogemuse tunnistaja ja kogemus ise on ühe ja sama sündmuse/kogemise jagamatud ja lahutamatud aspektid.

Hea uudis on see, et iga inimene, kes otsib õnne, rõõmu, rahu, ilu, arvastust, vabadust või teadmist - on seda juba. See, mida sa südamega otsid, see sa päriselt oledki. Niisugune on teadlikkuse vaatekoht.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):