Eesmärkide saavutamine »

Ma ei ole rikas
[26. jaanuar 2010 | Kirjutas: Kaido | 8200 korda loetud | kokku kommentaare: 11]

Ma saan mõnikord inimestelt väga põnevaid kirjasid. Ning mõnikord on need sellise sisuga, mis üllatavad mind - mõned kirjutavad, et kuna ma olen rikas, siis oskan ehk nõu anda, kuidas rikkaks saada. Mõni aga ütleb, et kuna ma olen õnnelik ja oskan elada, siis oskan ehk aidata, kuidas ka tema õnnelikuks saab. Ning mõni ütleb lihtsalt, et ma olen igavene kaabakas, et ma oma e-kursuse ja seminaride eest raha julgen küsida.

Et iseendale ning lugejatele selgust tuua, siis ma räägin, kes ma ei ole. See muudab usutavasti ka paljude nende inimeste elu lihtsamaks, kes plaanivad näiteks mulle kirjutada või kohtuda ja pärast on pettunud, et ei saanud abi, kuna ma ei olegi miljonär, valgustunu või selgeltnägija. Vaid hoopis üks täiesti tavaline inimene nagu tema ise.

Mul on vaid väikesed firmad

Ma ei ole miljardär ega miljonär, vaid üks täiesti tavaline väikeettevõtja. Ma ei ole ühegi suurettevõtte juht ega omanik ning mul ei ole sadu alluvaid, keda kõiki ma juhin.

Mul on vaid kaks väikest ettevõtet - www.imeasjad.ee ja www.sisekosmos.ee - ning ma tegelen igapäevaselt nende arendamisega. Esimene nendest tegeleb erinevate kaupade impordi ja müügiga ning Sisekosmost arendan ettevõtteks, mis aitab inimestel leida vastuseid küsimustele: 1. Mis on minu elu suur eesmärk? 2. Kuidas olla vaba ja õnnelik? 3. Kuidas kogeda oma elu just sellisena nagu ma soovin?

Kuna ma ei ole miljonär, siis just see on põhjus, miks ma ei räägi kuskil oma seminaril ega e-kursusel, kuidas saada rikkaks. Sest ma ei tea seda. Kõik, mida ma jagan, on oma kogemus sisemise avastamise teel ning avastused, milleni teadlased on jõudnud ja mis kinnitavad, et läbi teatud kindlate protsesside on võimalik muuta oma elu. Huvitav on see, et need teadlaste poolt avastatud protsessid ja soovitused on nii lihtsad ning loogilised, et nad oma lihtsuses tegelikult paistavad ka kergesti täidetavad. Aga siin algab kogu selle õpetuse raskem osa. Muutust läbi viia ei ole lihtne. Ning seda mitte seetõttu, et mehhanism oleks keeruline, vaid seetõttu, et inimene on oma olemuselt ja sisemuselt keeruline.

Nii palju raskeid päevi

Peale oma esimese ettevõtte pankrotistumist võtsin ma omale eesmärgiks saada sel korral edukaks läbi vaimsete seaduste ning praktikate. Ma hakkasin õppima ja praktiseerima. Viimase 4  aasta jooksul olen ma katsetanud tohutul hulgal igasuguseid tehnikaid ja nippe, mida kõik need raamatud soovitavad ja õpetavad. Ma mediteerin 2x päevas, teen visualisatsioone,  afirmatsioone, teesklusi, emotsioonidest vabanemist, mõtete kontrollimist ja kõike muud, mida soovitatakse. Ma julgen täiesti siiralt öelda, et kõikides vähemalt Eestis ilmunud eneseabi raamatutes ei ole olemas tehnikat, mida ma ei oleks katsetanud. Ning seda mitte viimased kolm päeva või 3 nädalat, vaid 4 aastat.

Aga üllatus, üllatus ... ikkagi ei ole ma miljonär... ikkagi ei ole mu firma arenenud selliseks, nagu ma seda soovisin mõned aastad tagasi.

Milles siis küsimus, tekib küsimus? Nagu ma eelpool ütlesin, ei ole küsimus selles mehhanismis - vibratsioonilises resonantsis - , kuna see on täiuslik, vaid meis endis. Kuna muutuse läbiviimine saab toimuda ainult seestpoolt väljapoole, siis peame muutma me iseennast, mitte püüdma muuta oma maailma. Viimane on täiesti lootusetu.

Samas ei saa öelda, et minu elus ei ole oleks toimunud muutuseid, mida ma olen soovinud. Kahtlemata on. Kui ma hetkel oma elule annaksin hinnangu, on see super. Mul on aega iseenda jaoks, mul on raha piisavalt, et ma ei peaks puudust tundma, mul on soe kodu, auto sõita (mis küll otsustas mind viimaseks kuuks autota inimeseks muuta) ja kõik muu, et olla tänulik. Minu elu on viimase aastaga muutunud just selliseks, nagu ma olen unistanud - ma teen tööd kodust ja valdavalt internetist. Minu uus Sisekosmose äri kasvab ning mul on palju häid ideid, kuidas seda teha viisil, mis teenib inimesi, mitte ei teeni ainult kasumit. Ma olen kindel, et kasum ei jää tulemata, kui me pakume inimestele väärtust.

Pole neid miljoneid kusagil

Aga mida ei ole? Ei ole seda firmat, mida ma soovisin näiteks 4 aastat tagasi. Eriti naljakas on see, et kui ma mõned aastad tagasi oma unistuste elust mõtlesin, siis kujutasin ma ette, et mul on suur firma ja palju alluvaid ja mina juhin seda kõike...

Aga mida ma praegu tunnen selle peale mõeldes? Uhhhh .... milline peavalu ... mine igal hommikul kontorisse kõige selle värgiga jändama ... juhi inimesi ning nende probleeme ... lahenda muresid klientidega ning tarnijatega ja palju muud. See ei motiveeri enam mind. Ja ehk see ongi põhjus, miks see ei ole aset leidnud. Sest tegelikult oli suur firma minu alateadlik uskumus, et ainult läbi selle on võimalik saavutada vabadus ning heaolu. Minu väike ajuke ei tulnud selle pealegi, et on palju muid viise, kuidas mind õnnelikuks muuta. Ehk ei soovinud ma ka siis suurt firmat, sest see tekitab stressi, vaid ma tahtsin seda, mis kaasneks suure firma omamisega - raha ning vabadus.

Aga nüüdseks olen ma mõistnud, et vabadus ei seisne tegelikult ainult suure raha omamises, vaid mõtteviisis. Ning niikaua, kuni meie mõtteviis on piirav ja mitte vaba, ei saa me kogeda vabadust ka oma elus.

Kahjutunne

Kõike seda arvesse võttes on mul natukene kahju. Mitte kahju iseendast, vaid kõikide nende tarkade raamatute õpetuste kasutamatusest. Ma saan kirjasid inimestelt ning loen kommentaare ja näen, et inimesed soovivad oma elu muuta. Aga kuidas seda teha? Mõnikord saan ma kirjasid, mis näitavad üles tänu, mõnikord saan ma kirjasid, kus öeldakse, et ma olen pätt, et püüan inimesi "pügada", kuid väga sageli saan ma kirjasid, kus inimesed küsivad, kuidas saada uus auto, kaaslane või maja?

Mida mul selle kohta öelda on?

Ma küll tean, kuidas mina oma unistuste poole liigun, aga kas inimesed on valmis selle nimel tööd tegema? Alati on esimene mõte, mis mul kellegi kirja saades tekib, et soovita tal 6 kuud mediteerida ning siis saa temaga kokku ning räägi. Miks nii? Sest ma tean omast kogemusest, mis toimub meie sisemaailmas, kui me järjepidevalt igapäevaselt 6-12 kuud mediteerime. Meie sisemaailmas toimub transformatsioon, meie väärtused muutuvad, meie arusaamine Universumist muutub ja kindlasti ka sellest, mida ma oma elult tegelikult tahan.

Aga kuidas ma saaksin niimoodi vastata? Ma ju tean, et see ei aitaks inimesi, sest paljud ei usu, et see käib niimoodi. Pigem otsitakse kiireid lahendusi, mida meile meie ühiskond tavaliselt pakub - näiteks haiguste korral tabletid ning lõbujanu korral diskoteegid. Näiteks alles hiljuti sain ma kelleltki kirja, kes ütles, et ta soovib elu korda saada ning mida ta peaks tegema. Kuid ta ei viitsinud isegi süveneda minu lihtsasse kolme küsimusse, millega suund paika panna, vaid viskas sinna mingi joru. See oli suurepärane õppetund mulle, et inimesed loodavad, et on olemas mingi tablett, mille ma nendele saadan ja millel on imevägi ja nende elu muutub. Ma olen saanud inimestelt isegi nii ekstreemseid kirjasid, et tehakse www.sisekosmos.ee esilehel test ära ning saadetakse mulle ja küsitakse, et nii, ma tegin selle testi ära, nüüd ütle mulle, mis on minu elu suur eesmärk?

Kuidas ma saaksin seda teada? Mul ei ole sellistele küsimustele vastuseid. Mul on vastus hoopis küsimusele, mida sa peaksid tegema, et olla õnnelik ja leida eneses rahu ning saavutada kõik oma unistused mitte kohe, vaid ajas koos sellega, kuidas muutub sinu maailm ning sina ise.

Minu ettepanek on: 1. Rahunemine

Võta aeg maha, et leppida kõigepealt sellega, mis sinu elus hetkel on toimumas.

Nii kaua, kuni me oleme stressis ja püüame selles seisus luua endale paremat elu, loome me ainult stressi juurde. Esimene samm on kahtlemata rahuneda maha, sest see võimaldab korraks vaadata üldse, mis toimub ning miks. See ei ole lihtne, ma tean. Aga see on hädavajalik. Kui muu ei aita, siis tee läbi mäng, mida ma olen aeg-ajalt teinud: mõtle kõikide kõige mustemate stsenaariumite peale ning küsi iga selle jubeduse korral "Ja mis siis?". Ning täpselt, ja mis siis? Mis siis, kui ma töö kaotan - mis siis juhtub ja mis oleks konkreetsed sammud, mida ma ette võtaksin? Ja mis siis, kui me lahku läheme - mis siis juhtub? Ja nii käi kõik stsenaariumid läbi.

Nüüd ütlen ma midagi väga vastikut, aga mind samas aitab see: me ei suuda niikuinii lõppkokkuvõttes kontrollida, mis juhtub. Meist mitte keegi ei ole Jumal, kes hetkega muudab midagi siin materiaalses maailmas. See on võimatu. Kui me oleme mingisuguses protsessis, on see siis negatiivne või positiivne, saame me minna vooluga kaasa. Me ei saa praegu seda voolu muuta, vaid me saame perspektiivis selle suunda muuta. Seega, kui meie elu on praegu raske ning kõik läheb allamäge, siis lepi sellega ja tegutse selles voolus nii hästi, kui võimalik, et sellest välja tulla. Kui sa saad hetkel midagi muuta, et oma olukorda paremaks teha, siis tee seda kohe. Sellisel juhul ei ole ju mõtet siis muretseda. Ning kui sinu olukorras ei ole midagi enam, mida saaks teha, et seda päästa, siis ei ole samuti mõtet selle üle muretseda. Sest sa tead, et sa ei saa seda muuta. Niimoodi lähenedes mõistme me, et see kõik toimub meie peas ning tegelikult saame me jääda kõrvaltvaatajana rahulikuks igal juhul sõltumata, kas läheb hästi või mitte. Muretseda ja ennast seestpoolt lõhkuda ei ole kummalgi juhul mõtet. Hoopis lepi oma eluga, allu Suurele Vaimule nagu indiaanlased ütlevad ja mine vooluga kaasa. Ära unusta kunagi, et tegelikult Elu armastab sind ning soovib, et sul läheks kõik hästi. Aga me ise rikume reegleid. Ja ka ise maksame trahve reeglite rikkumise eest.

2. Tegevussuundade määratlemine

Teiseks sammuks on määratlemine, mida ma soovin oma elus teha ja kuhu suunas liikuda. Ei ole nii lihtne luua lihtsalt "lambi pealt" näiteks uut maja. Jah, see on võimalik tehniliselt ning seda on suutnud mõned inimesed, aga et see saaks juhtuda, tuleb igal juhul joondada oma KMV (Keha, Meel, Vaim = Body, Mind, Spirit) ning hakata ühtse orkestrina tööle. Need inimesed, kes suudavad mingeid suurepäraseid imesid oma elus hetkega korda saata, on lihtsalt spontaanselt need kolm aspekti ühendanud ja juhivad oma maailma. Aga 99% meist on siiski tavalised inimesed ning me peame selle jõu koondamise nimel tööd tegema.

3. Töö iseendaga

Me oleme oma alateadlike protsesside vangid. Nendest protsessidest võiks rääkida väga pikalt, kuid siin ma lihtsalt kinnitan, et me oleme täpselt need, keda me usume end olevat. Ja me usume end olevat need, missugused on meie alateadlikud uskumused.

Kõige põnevam on siinjuures see, et kuna me samastume täielikult oma uskumustega, siis esimese hooga on võimatu tuvastada, et needsamad uskumused, millega me oleme end samastanud, piiravad meie liikumist oma eesmärkide suunas.  Meile tundub, et see olen mina ja mina loon oma maailma. Aga küsimus on, mis maailma see "mina" loob? Ikka just seda maailma, kes see "mina" hetkel on. Ja kui seesama "mina" on tänaseks loonud sellise maailma, nagu sa koged - mured ja probleemid - , siis kuidas saaks seesama "mina" luua erinevat maailma ilma, et see "mina" muutuks. See on umbes, et me oleme kogu aeg kartulitest teinud kartuliputru oma lapsele ja mingil hetkel otsustame kartulitest teha lapsele hoopis riisiputru. See vist ei õnnestu. Me peame muutma sisendkomponente, et muuta väljundit. Ning oma maailma muutmise puhul on sisendkomponendiks meie sisemaailm, mitte välismaailm, mida me püüame kangutada.

Töö iseendaga tähendab mõningaid praktikaid nagu keskendumisharjutused, automaatsete mõtete muutmine, emotsioonide valdamine, teadlikud heateod jpm. See on küll töö, aga see töö on väärt tegemist. See töö viib meid meie vabaduse suunas, vabastab karmast ning aitab mõista, mida me tegelikult oma elult tahame. Ja kui me seda juba teame, jääb üle ideed teoks teha ning seejärel unistused vastu võtta.

Ole vapper! Kaido

___________________________________________________________________

Seminar "Teadus positiivse mõtlemise taga" 06.02.2010a Tartus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
26. jaanuar 13:11 Külgetõmbeseadus - Elu Suurim Saladus! » Blogi arhiiv » Ma ei ole rikas kirjutas:
[...] uut artiklit “Ma ei ole rikas“ (0) briljantset [...]
26. jaanuar 20:31 Jane kirjutas:
Ja ma arvan, et väga väga keeruline on anda juhiseid inimesele, kes tegelikult ei ole ise mitte ainsamatki sellist raamatut läbi lugenud, kus räägitakse ja õpetatakse teed vaimsusele ja sellega kaasnevale heaolu tekkimisele. Just see, et tahetakse kiireid tulemusi viibki nende mittesaabumisel tagasi täpselt alguspunkti ja käegalöömiseni. Tuleb tunne - see asi ei toimi. Töö enesega on kõige raskem töö. Juba ainuüksi enda mõtete jälgimine ja korrastamine tundub alguses võimatu, kuid mida aeg edasi seda rohkem saab sellega hakkama.
26. jaanuar 20:58 Diana kirjutas:
Tere Kaido

Ma olen samuti tohutult raamatuid läbi lugenud, sirvinud, ka tehnikaid proovinud. Aga minu jaoks saabus vähemalt ühes asjas selgus alles nüüd, mil olen mitu kuud olude sunnil kodus olnud. Nimelt, hästi palju räägitakse eesmärkide seadmisest, elu muutmisest ja igasugu tehnikatest, mis peaksid seda tegevust toetama. Suure tõenäosusega ei leiutanud ma just jalgratast- aga eesmärke on väga raske seada, kui sa ei tea kes või mis sa oled. Kui inimese vundament on vildakas ja nõrk, siis ei tööta mitte ükski tehnika. Ma jõudsin sellisele järeldusele, sest olen ikka pikka aega püüdnud mingeidki eesmärke panna. Mul ei õnnestunud ja mitte miski ei muutunud. Kindlasti on nii mõneski raamatus see tõde kirjas- õppige kõigepealt ennast tundma, oma varjatud uskumusi (mis on negatiivsed) ja tuleb teha vahet enda ning teiste (vanemate, sõprate jne.) elul, eesmärkidel, tahtmistel ja vajadustel. Kahjuks minuni need lood pole jõudnud, pidin ise selleni jõudma. Või tegelikult siis õnneks ;). Eesmärke ei saa püstitada ju pelgalt tahtmistele toetudes. Kõik peab siin elus olema ju tasakaalus ja kõik on kõigega seotud. Ma leian, et kõige suurem küsimus ongi- kuidas seada õigeid eesmärke, mis on meiega kooskõlas. Ainult läbi enda tundma õppimise. Aga miks on see väike tõik alati kuidagi teisejärguliseks jäetud? Või peabki iga inimene ise selleni jõudma, enne kui midagi muutub.
Jõudu,
Diana
26. jaanuar 22:30 Monziika kirjutas:
Üks hea inimene jagas mulle saladuse blogi aadressi 3 kuud tagasi kohe peale mu esinumbrit vahetavat sünnipäeva ja kõige parem kingitus üldse, mis ma sünnipäevaks sain:), olen talle väga tänulik. Ei teadnud ma saladusest enne seda midagi kuigi ise hakkasin avastama just eelmise aasta esimesel poolel, et juhtuvad ikka lahedad asjad minuga ja mis kõik on täide läinud, et nii kummaline, et olengi neid asju ju ammu soovinud. Samas olen oma eesmärke kirja pannud vist
juba oma 15 a, st alustasin kooli ajal alati uue aasta algul või oli see vana-aasta lõpus, ega vahet polegi, aga endasse vaatamise aeg see oli. Eesmärgid polnudki saavutamiseks selle ühe aastaga, aga siis üleüldse, et mida ma elus tahan oma iseseisva elu lävel ja sealt edasi.Võibolla ma tegin seda ka seepärast, et lihtsalt ühel päeval kogu mu maailm lagunes koost, elu oli ikka väga raske, polnud enam toetuda kellelegi. Ma lihtalt nüüd mõtlesin nende eesmärkide peale, mis ma tollal juba märkmikusse igal aastal kirja panin. Usun, et 90%
eesmärkidest on nüüdseks kindlasti saavutatud. Enamus neist võttis aga aega 10 a, st 10 a tagasi juba lootsin ja mõtlesin ja tahtsin, enne kui asi täitus. Osad eesmärgid on järgi proovitud, aga mida arvasin sobivat, tegelikult mulle lihtsalt siiski ei sobinud kuigi vähemalt üks neist eesmärkidest, mis ei sobinud, aitas saavutada üht teist. Siis juba kindlasti 10 a tagasi võtsin ma endale teadmiseks, et tulevikus mul hakkab alati olema piisavalt raha, lihtsalt ükspäev ja kohe tõega uskusin seda, käis kõlks ja kõik. Ja asjad on tõesti niimoodi läinud, et mul on piisavalt raha ja lihtsalt kõik on läinud loogilist radapidi, head kokkusattumised, ajalised planeerimised, lihtsalt ju mind on soositud kuna olen nii tahtnud ja uskunud ja olen väga tänulik. Tahan öelda, et need head soovid on täitunud osati kohe sujuvalt ja väga lihtsalt, samas pole need olnud just mingid pisikesed soovid. Ju on õige olnud ka aeg. Eelmine aasta oli mul ka üks eesmärk või siis õigemini kaks, et kaotan 10 kg mai kuuks ja lähen trenni ning tekitan omale trennipisiku, seda ma juba panin ka endale juba ammu-ammu märkmikku kirja. Need kümme kilo olid mul vist juba aga kadunud märtsi lõpuks ja trennipisik säilub siiani. Ma ei ole end trenni sundinud ja kasulikke sööke sööma sundinud ja pole ühestki söögist pidanud loobuma, ma lihtsalt ei tahagi igasugust jama enam süüa, organism ei võta vastu. Kõik on loomulik ja toimub kergelt ilma mingisuguse sundluseta. Aga tegelikult on minul ka igasuguseid enda jaoks lahendamata teemasid ja olen paljustki veel väga kaugel, aga Saladuse blogi, ZenTee blogi ja Kaido e-kursus on lihtsalt suurepärased. Ma loen ja panen kõrvataha mõtteid, ma mõistan nüüd paljusid asju ja eks tegelikult otsingi vist ka seda sisemist rahu. Areneda on ju lõputult. Tegelikult lihtsalt kirjutasin selleks, et tahtsin ka öelda, et see saladuse värk ikka toimib küll, enda pealt saan nüüd aru. Lihtsalt julgustuseks ka teistele. Tegelikult oleks öelda veel nii palju, aga pikaks läheb. Inimesed uskuge iseendasse ning soovige ja unistage ja uskuge ning tegutsege ja ükski asi ei toimu üleöö! Ja Kaido, Sa oled õigel teel ja mul polegi sõnu kuidas Sind tänada selle eest, mis Sa teed, see on super ja Sina oled ka Super, aitäh, et olemas oled:)
26. jaanuar 23:28 Teekaaslane kirjutas:
Tere!

See oli 90.datel,kui hakkasid toimuma esimesed kursused ja koolitused enese leidmiseks.Olin umbes sama vana,kui Kaido Sina.Tarkusi ja kogemusi jagasid kuulsamad sensitiivid ja teadjad.Toimus tohutu labimurre minu elus.Oli palju kinnitust sellele,mida teadsin varem,kuid ei osanud millegiga seostada.
Enese leidmine,uute oskuste omamine,uued inimesed.Uus elukvaliteet.Maailm muutus imeliseks paigaks,kus oli koik voimalik.
Tekkis vajadus neid teadmisi jagada.Ametialane valik voimaldas seda teha lihtsalt ja edukalt.Tundsin end olevat oigel teel ja sain selleks ka kinnitust paljudelt inimestelt.
Oli ka neid,kes olid vaimsusest nii vaimustunud,et nende tegevus pigem peletas inimesi sellelt teelt eemale ja tekkis kusimus,et mis meist nii saab.
Ja mis ma naen.On tekkinud uus polvkond noori inimesi,kelle teadvus on tousnud.15.a. tagasi oli suhteliselt vahe neid,kellega sai neil teemadel vestelda,veel vahem arutleda.Seda probleemi enam ei ole.
Mis on minu jutu iva.Sa tead isegi,et see ,mida teed,kannab kaugemas perspektiivis head vilja.
Kuid maailm on skeptiline ja teeb koik,et edasiminejaid tagasi rebida.Olgu minu kogemused Sulle kinnituseks,et olla tugev .Elu kvaliteet muutub paremaks,sest Sinu taolisi noori inimesi on tulnud siia maailma palju.
Ise olen uuel kogemuse tasandil,kus eneseleidmine on veelgi raskem.
Labi raskuste tahtede poole.

Teekaaslane.
28. jaanuar 11:11 Kärt kirjutas:
Kaido, tegelikult sa oled rikas:)
28. jaanuar 14:23 Hele kirjutas:
Mina arvan, et need alateadlikud uskumused on tegelikult veelgi sügavamal ja komplekssemad, kui esialgu tundub. Selleks ajaks, kui me nö "ise mõtlema hakkame" ja "oma elu peremeheks saame" on meie alateadlikke mustreid kujundanud:

1)meie vanemad, nende uskumused ja hirmud (mis on omakorda pärit nende vanematelt ja suguvõsalt)
2)selle maa ajalooline taust, kuhu sünnime. Eestlastes on nii sõdadeküllane ajalugu kui ka Tammsaare ikka nii sügaval rakujuure tasandil sees, et lase olla ("tee tööd, näe VAEVA ja ..(looda ainult) siis tuleb armastus").
3)religiooniruum, kuhu oleme sündinud (misiganes ristiusu vorm räägib kannatuste läbi õndsaks saamisest (ilma kedagi ega midagi solvamata, tõesti)).
4)poliitilis-majanduslikud tuuled maailmas nii lapsepõlves kui hetkeseisuga praegu
5)jne

Et sellest ennast lahti kiskuda ja kõik oma ajus ja mõtetes "üle kirjutada" on väga mastaapne töö, mis eeldab suurt vaprust, distsipliini ja mida kõike veel. Minu meelest on see üks põhjuseid, miks enesearendamine tundub olevat nagu sibula koorimine - kiht kihi järel, mõnikord võtab vee silmist välja ka.

Need, kes imetabletti ootavad, need jäävadki ootama, kuni nad ise küpsevad niipalju, et teatud asju mõistma hakkavad. Hämmastav on see, et paljud alluvad (mitte ainult töö mõttes vaid ka suhetes) TEGELIKULT ja sisuliselt ei olegi valmis oma rollist loobuma, end kehtestama, kõrgustesse püüdlema, kuigi nad seda mõnikord sõnades väljendavad. Miks? Sest on mugavam ja turvalisem mitte võtta kõike seda vastutust (eelkõige enda elu eest), olgu ahvatlus kuitahes suur...

Tänan, et sain oma mõtteid avaldada.
Edu.

Samuti Teekaaslane
28. jaanuar 17:08 Anu kirjutas:
Olen täna tuhinas, huvitavad artiklid ja kommentaarid panevad kaasa mõtlema. Olen mõistnud, selleks, et õnnelik olla, ei ole tõesti palju vaja ja lihtsad asjad on need, mis eelkõige rõõmustavad.
Lugesin ka Kaido unistuste nimekirja ja jäin mõtlema, kas ka mind teeksid need asjad õnnelikuks. Mõttekoht igaljuhul iseendale.
Kindlasti õnnelikud inimesed, kes sind ümbritsevad, teevad õnnelikuks aga kust neid leida, kui ühiskond on täis lõkse, mis inimesed õnnetuks teevad.
Teine õnne alus, teenida niipalju raha, et osta endale kõik võimalike asju, mis õnnelikuks teevad.
Siis muretseda, et need asjad ikka püsiks ja kuhugi ei kaoks. Ka armumine teeb õnnelikuks, kuid armastus toob ka valu ja pettumusi.
Nii, et kuidas siis ikkagi olla õnnelik ja jäädagi õnnelikuks?
Mis on see TÕELISE õnne retsept?
Miks jääb alati midagi puudu, kui meil on kõik olemas?
Kas me ikka TÕELISELT teame, mis või kes meid õnnelikuks teeb?
Mulle meeldib üks lugu Jumalast , kes lõi maailma ja peita ei olnud Jumalat kuhugi, sest Jumal teadis, et inimmõistusel ei ole piire ning varem või hiljem leiab inimene ta ülesse. Otsustas peita ennast inimese sisse, sest inimene ei taha kuidagi enda sisse vaadata.
Ma arvan, et igal eluhetkel piisab meie olemasolevast teadlikusest, et otsustada ja teha valikuid. Kõik muu on juba elukogemus ja teel olemine. Minule annab igaljuhul see arusaam hingerahu, ma ei oota endalt ega lase ka teistel oodata endalt rohkem, kui anda suudan.
Moto: Anna alati parim, mida teed ja lase vabaks igasugused sundmõtted sellest, kuidas kõik laabuma peab.

Kõigile julgust elada!
29. jaanuar 01:02 Andrus kirjutas:
Tere Kaido!

Pärast seda kui ma kuulsin, et Sa viid läbi seminari, kus kasutad T. Harv Eker "Miljonäri mõtteviisi saladused" informatsiooni olen ma enam kui veendunud, et Sa oled rikas! Vähemalt Sa tead, milles oli varem point, miks sa ei saavutanud seda mida Sa tahtsid.

Olen ise 2005 aastast alates lugenud väga palju eneseabi ja finantsalaseid raamatuid, aga see raamat on olnud minu jaoks ainus, mis on mind reaalselt oma infoga aidanud ja seda niivõrd kiiresti ja täiesti selles suunas, mida olen otsinud:) Kui exeli tabelis poleks oma netoväärtuse arvutamise numbrite muutust oma silmaga näinud, siis ega ikka ei usukski seda, lihtsalt USKUMATU!:)

Edu Sulle Kaido ja kohtumiseni!
Andrus
01. veebruar 14:16 Annika kirjutas:
Ma olen mitu aastat pusinud oma MINA-ga ja oma eesmärkidega ja võibolla alles täna jõuan kuhugi-võibolla mitte. Kuid olulisemaks on saanud otsing ise.Olen ligi 3 kuud "Eksinud" sisekosmose lehele ning avastanud seda miljööd ning tahan tänada kogu selle projekti ning info eest.
Oma tagasihoidlikus kommentaaris lisan ma veel üht-kõik mis toimib, mis toob kasu nii mulle-teistele kui maailmale -see on ju õige. Seega kui kõik minu elus toimib toob kasu mulle -teistele kui kogu maailmale- siis milles siin enam kahelda?
Tänud veelkord!
18. aprill 23:31 A.Tamm kirjutas:
Väga Hea ... :)
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):