Keegi vist ei sea kahtluse alla väidet, et me elame asjadest üleküllastunud maailmas, me püstitame endale eesmärke, mille poole püüdlemine näib sageli olevat võimatu, ja me unistame elust, mille olemasolu me ei oska täpselt isegi endale lahti seletada. Kust see kõik tekib? Miks me tahame kogu aeg veel, veel ja veel, ning rohkem, rohkem, rohkem? Kui me oleme väikesed lapsed, lubatakse meile kõiki asju homme. Ema ütles mulle ikka: "Kaido, kui sa oled hea poiss, saad sa homme shokolaadi." Ent naljakas on see, et kuigi me oleme kasvanud suureks, ei ole meile antavad lubadused palju muutunud. Nüüd ütleb meile õpetaja gümnaasiumis, et kui sa pingutad, saad sa heasse ülikooli. Ning kui me oleme juba ülikoolis, ütlevad õppejõud meile, kui sa oled piisavalt tubli, saad sa hea töökoha. Jah, see ei lõppe mitte iialgi. Meile lubatakse alati midagi homme. Aga kuhu jääb siis praegune hetk? See hetk, mis on päriselt olemas, mitte aga meie peas välja mõeldud tulevik. Loe edasi »

Kujuta korraks ette, kuidas sulle tuleb Ameerikast külla rikas vanatädi ning ta kingib sulle väga ilusa, kalli ja väärtusliku käekella. Näiteks kella, mis maksab 100 000 krooni. Ta ütleb sulle, et temale pärandas selle tema ema, ning tema emale pärandas selle Hispaania kuningas 100 aastat tagasi. Jah, see on tõeliselt väärtuslik kell. See kell teeb sind tõeliselt õnnelikuks, ja sa tunned, et see  kell on midagi, mis on sulle väga kallis. Kuid ühel päeval juhtub õnnetus. Sulle tuleb külla sinu hea sõbranna oma lastega ning juhtub niimoodi, et lapsed lõhuvad selle kella suures mänguhoos ära. Kell kukub maha kõrgelt kapi otsast, puruneb mitmeks tükiks ning ei tööta enam. Kuidas me end tavaliselt sellises olukorras tunneme? Jah, me oleme õnnetud. Kui sa ei ole käekellade suur fänn, siis võid täpselt samasuguse mõtteeksperimendi läbi teha millegagi, mis on sulle väga väärtuslik juba praegu, või millegagi, mida sa sooviksid väga omada. Loe edasi »

Mul on heameel teatada, et mind kutsus esinema Pärnu Enesetäiendajate Selts ning esinen neljapäeval 29. juuli 2010 kell 18.30 Pärnu Keskraamatukogu saalis. Lühikoolituse teema on "Kuidas elust rõõmu tunda?". See on 1.5h pikkune loeng teemadel, mis aitavad anda oma elule sügavam tähendus ning leida vastused küsimustele, mis piiravad meid elust rõõmu tunda ning oma unistuste poole liikuda. Loe edasi »

Meil kõikidel on igapäevaselt kasutada ainult 24 tundi. Sellest me kulutame puhkamiseks ja taastumiseks umbes 8 tundi, ja töö juures veedame me 8-10 tundi. Võta allesjäänud tundidest maha veel töö juurde ning tagasi koju sõitmised, laste lasteaeda viimine ja järele, poodides käimine, toidu valmistamine jm igapäevased tegemised. Kui palju jääb alles? Jah, vaid üksikud tunnid. Seega on selge, et juhul, kui me soovime oma elust rõõmu tunda, peame me väga tähelepanelikult ja teadlikult otsustama, kuidas me veedame valdava enamuse oma ajast - töö juures veedetud aja. Loe edasi »

Kui sa oled üritanud oma elus kasvõi midagi tähtajaks ära teha, siis sa tead väga hästi, kui oluline on suutlikkus keskenduda tegevusele ning säilitada eneses distsipliin. Väga lihtne on püstitada eesmärke ja neid siis paberi peal vaadata. Aga kuidas me tuleme toime eesmärkide saavutamisega? Valdav enamus eesmärgistamise raamatuid räägib sellest, kuidas me peame seadma endale hiiglasuured eesmärgid ja nende poole siis pürgima hakkama. Kuid isiklik kogemus näitab mulle, et eesmärkide püstitamine on väga lihtne ja lõbus osa, aga kuidas astuda esimene samm, ja veel olulisem: kuidas astuda kahekümne viies samm? Loe edasi »

Kuula ülipõnevat Raadio 2 raadiointervjuud enesearengu tõelise tipptasemega - Ingvar Villidoga. Kui sind huvitab, mis on eneseareng ning kuidas seda praktikas rakendada, mitte ainult filosofeerida sel teemal, on see loeng kindlasti "kohustuslik" Loe edasi »

Ma arvan, et kõik inimesed, kes Sisekosmosesse satuvad, on vähemalt korra eelnevalt kuulnud väidet "Me peame elama siin ja praegu". Kui mõned aastad tagasi, mil Eckhart Tolle raamat "Siin ja praegu: kohaloleku jõud" välja tuli, oli selline väide veel midagi uut, siis tänaseks päevaks on praeguses hetkes elamine muutunud paljuski klišeeks. Kõik teavad, et me peame elama siin ja praegu, aga kui paljud on selleks suutelised? Ja mida see üldse tähendab? Et seda selgitada, on hea alustada kõige suuremast tõest, mis meie maailmas eksisteerib, aga mille vastu me eksime kõige rohkem. See on fakt, et aega ei ole olemas. On olemas praegune hetk. Ei ole olemas minevikku ja ei ole olemas tulevikku. On vaid praegune hetk, mil me kasutame oma mälu - ja nimetame seda meenutust minevikuks - , ja on olemas praegune hetk, mil me kasutame oma ettekujutlusvõimet - ja me nimetame seda ettekujutust tulevikuks. Kuid tõsiasi on see, et mõlema - nii mineviku kui ka tuleviku - mõtleme me ise välja. Just praegu. Loe edasi »

Ma saan päris tihti inimestelt kirjasid teemal, kuidas alustada enesearenguga ning kas sellel kõigel ikka mõtet on, ja muidugi ka seda, et kuidas ikka on võimalik, et meie mõtlemine mõjutab meie elu. Umbes poolteist aastat tagasi kirjutasin ma kõikidele huvilistele pika ja põhjaliku kirja sellest, kuidas see kõik ikka võimalik on ja millest võiks alustada. Eelmise aasta sügisel jõudsin ma arusaamiseni, et juhul, kui ma soovin ka millegi muuga oma elus tegelda kui ainult neid kolme lehekülje pikkuseid kirjasid kirjutada, pean ma kuidagi kogu selle info koondama ja jagama inimestele. Loe edasi »