Mida sa oled sel aastal juba ära teinud, et muuta see aasta erakordseks? Jah, nüüd võib mõni inimene mõelda, et elu ei peakski olema erakordne, vaid rahulik kulgemine, eks? Muidugi! Just seda ma mõtlengi, sest tõeline kulgemine tähendab enda unistuste, võimekuse ning vapruse ühtlustamist.

Unista, aga targalt
Mulle väga meeldib üks mõte, mida kunagi kuskilt lugesin või kuulsin. Võib-olla oli see isegi The Secreti filmis: "Autoga pimedas sõites näeme korraga ainult 60 meetri kaugusele. Me ei tea, mis ootab meid 160 meetri kaugusel, kuid sõites targalt ja julgelt võime kindlad olla, et tee kannab meid ka siis".

Minu jaoks seisneb selle mõtte tarkus faktis, et me ei suuda iialgi ette näha, mis elu meile toob. Kuid kindel viis jääda elu lõpuni samasse seisu nagu praegu, on mitte midagi ette võtta.

Näiteks hetkel olen ma Lõuna - Hiinas Shenzheni linnas, mille olemasolust ma 2 nädalat tagasi isegi veel teadlik ei olnud. Nüüd aga märkan, kui ilus linn see on. Ma sattusin siia tänu sellele, et kohtasin eelmisel nädalal Hong Kongi messil olles ühte firmat, kes toodab minu praegusele tarnijale kaupa ning ta küsis minult, miks ma ostan nende kliendilt, mitte aga nendelt otse? Jah, hea küsimus! Nii me siis leppisimegi kokku eilseks kohtumise, kus mind koheldi nagu tõelist printsi - mind paigutati samasse kategooriasse selliste ülemaailmselt tuntud suurte firmadega nagu Ameerikast pärit Toys"R"Us ning Kidkraft. Minust, lihtsast Eestimaa poisist, oli üleöö saanud ärimees, kellega tahetakse äri teha ning keda söödetakse ning joodetakse suures mööblitehases nagu head sõpra.

Kas ma oleksin 2 nädalat tagasi osanud arvata, et midagi sellist juhtub? Ei, muidugi mitte. Mul oli lihtsalt unistus, et tahaks teha Hiinaga äri. Ma võtsin selleks ette läbimõeldud ning kaalutletud käigud, kuid kõik muu ilmnes iseenesest. Ma nägin ainult 60 meetri kaugusel, aga ma ei teadnud, et 160 meetri pärast ootab mind tehas, kes mulle sellise pakkumise teeb.

Tegutse oma võimekuse tipus
Unistamine on hea, kuid seda peavad toetama meie oskused ja teadmised. Kui me soovime midagi ära teha, peame tegutsema oma võimekuse tipus.

Enne eilset ei teadnud ma, mida tähendab 5 hiinlasega läbirääkimiste laua taga istuda. Ma olin kuulnud küll lugusid, kui erinevad on äritavad Euroopa ning Hiina vahel, kuid mul ei olnud päris elust õrna aimugi. Jah, ma kartsin, kui mind rongijaamast tehase autojuht uhkesse autosse kutsus, et läbi linna tehasesse sõidutada. Aga ma jäin rahulikuks ning tuletasin endale meelde, et kõik mind ees ootavad hiinlased on lihtsalt inimesed nagu mina isegi. "Jää inimeseks, jää sõbralikuks, jää lahkeks, ning kõik muu tuleb iseenesest", ütlesin endale.

Ja just nii ma tegingi - ma ei mõelnud üle, ei üritanud liialt, vaid tutvustasin rahulikult enda väikest äri ning oma suuri unistusi. Hiinlastele meeldis minu tagasihoidlikkus, ja me saime sõpradeks. Nüüd ootavad nad suure huviga meie ühist äri Euroopas.

Me oleme kõik inimesed, ja me oleme kõik andekad ning võimekad. Sageli me lihtsalt unustame ära, kui tegijad me olla võime - me ei tegutse oma võimekuse tipus. Et asju ära teha, on hea kõikidest oma hirmudest ja mõtetest lahti lasta ning lihtsalt anda endast parim. See tähendabki tegutseda oma võimekuse tipus.

Vapraid saadab edu
Kui ma oleksin mõned nädalad tagasi oma hirmule allunud ja loobunud Hiina tulemast, ei oleks ma iialgi kohtunud tehasega, kes mulle selle põneva pakkumise tegi. Kui ma oleksin eile allunud oma hirmule kohtuda üksi viie tehase esindajaga, ei oleks mul praegu tunnet, et ma liigun sajaga oma unistuste suunas.

Vaprus on meie unistuste täitumise kütus. Me võime end toita ükskõik kui suurte mõtetega, aga läbi vapruse anname oma mõtetele praktilise mõõtme - me teeme asjad ära.

Iga uue tegevusega kaasneb teatud doos hirmu. Selle põhjuseks ei ole aga vale suund, vaid sisenemine uuele territooriumile, mis asub väljaspool turvalist mugavustsooni. Kui me sinna aga ei astu, jääme alati paigal seisma ning mõtlema, mida kõik oleks võinud ära teha.

Mark Twain on öelnud: "20 aasta pärast kahetsed sa rohkem seda, mida sa tegemata jätsid, mitte seda, mida sa tegid". Ma julgen oma kogemusest öelda, et see tõepoolest niimoodi on. Vaadates tagasi isegi vaid 5 aastat, näen seal palju valesid käike, kuid ma ei kahetse nendest mitte ühtegi. Kindlasti aga kahetseksin seda, kui ma ei oleks tulnud julgelt Hiinasse, astunud üksi tundmatusse ja viiele uudishimulikule hiinlasele ennastsalgavalt otsa vaadanud ning öelnud: "Tundub, et te toodate kaupa, mida meie firma on pikalt otsinud. Mis seal ikka! Teeme ära!"