Eesmärkide saavutamine »

30 päeva eksperiment: Maiustustest loobumine
[07. mai 2012 | Kirjutas: Kaido | 27324 korda loetud | kokku kommentaare: 40]

Ma olen üks igavene maiasmokk. Maiustused ja suukaudne nautlemine on üks minu suurimaid nõrkuseid, millega ma olen "hädas" olnud juba aastaid. No lihtsalt kohe meeldib 70% tume šokolaad, Laima sefiirikotike või lihtsalt pakk Pimsi vaarikaküpsiseid korraga nahka pista.

6 kuuga 75 kg pealt 98 kg peale
Ma olen lapsest saati palju sporti teinud. Ei saa öelda, et ma oleksin väga püsiv olnud, sest mäletamist mööda olen omal ajal väga paljudes erinevates trennides käinud, kuid sport oli kuni keskkooli lõpuni minu elu loomulik osa, mida toetas igapäevane jalgsi ning bussiga liiklemine.

Peale keskkooli lõpetamist 1996 aasta suvel muutus kõik üleöö. Issi kinkis mulle auto ning kooliaegne kool - kodu - trenn režiim hakkas hägustuma, lõppedes täieliku füüsilise treeningu pausiga sama aasta sügiseks. Tulemus? Tulemus oli katastroofiline: kui ma keskkooli ajal võistlesin poksi Eesti Meistrivõistlustel kaalus kuni 75 kg, siis 1997 aasta kevadeks oli kaal endalegi märkamatult tõusnud 98 kg peale. Praktiliselt +25 kg poole aastaga!

Sõbrad hakkasid tegelikult juba palju varem mulle vastavaid märkusi tegema, mida ma aga pidasin lihtsalt humoorikaks nöökimiseks. Kui aga ema ühel õhtul täie siiruse juures imestas "Issand, kui paksuks sa läinud oled", vaatasin ise ka esimest korda ülevalt alla, ja kui pükse poleks jalas olnud, poleks vist oma meheaugi märganud. See oli minu jaoks äratuskell.

Võitlus iseenda ja kehakaaluga
Kui praegu on internet ja raamatupoed informatsiooni tervislikust toitumisest ja kaalu normaliseerimisest täis, siis 1997 aastal olin ma vastava info leidmisega suures hädas. Ma pidin lihtsalt kõik ise katse-eksituse meetodil järele proovima. Ning just seda ma siis tegingi.

Kuna isa oli terve oma elu spordiga tegelenud, teadis ta mulle küll rääkida, kuidas kaal kalorite liigtarbimise kaudu meestel kõhule ja naistel pepule koguneb, aga konkreetset metoodikat kaalu langetamiseks ta siiski mulle välja pakkuda ei osanud. Oli ta ju isegi kõik selle läbi äärmuslike meetodite läbi katsetanud.

Seda proovisin siis minagi. Ma otsustasin iga päev, sõltumata ilmas ja tujust, joosta 5 km ning mitte süüa. Jah, ma tean, et nüüd tagasi vaadates oli see enesepiinamine ja tervislikust lähenemisest ei saanud juttugi olla, kuid kuna ma lugesin kuskilt, et isegi õun sisaldab kaloreid, otsustasin, et ma ei tohi isegi seda endale lubada. Sel ajal ei teadnud ma midagi sellest, kuidas keha läheb nii äärmusliku dieedi juures shokirežiimi ning hakkab energiat pigem talletama, mitte aga üleliigset põletama, kuid mul ei olnud (enda arust) muud valikut. Kuni ma jõudsin, jooksin ja nälgisin. Kui enam ei jõudnud, sõin vahelduseks ube ning salatit. Nädalavahetusel panin muidugi kõigele lisaks ka kõvasti kärakat - ülikooliaeg ikkagi ju.

1998a: tagasi 98 kg juurest 82 kg juurde
See kõik oli küll äärmuslik, aga päädis siiski kaalu normaliseerumisega. Kuna ma olin vanemaks saanud, ja luustik - lihastik seetõttu ka suurenenud, ei saanud ma enam 75 kg juurde, mida tegelikult peetakse minu 178 cm pikkuse juures normaalseks (isegi ideaalseks) kaaluks (siin saad arvutada enda ideaalkaalu: www.kaaluabi.ee), võtsin siiski mõne kuuga ca 15 kg alla ja jäin pidama umbes 82 kg juures. Kuigi mu kaal kõigub kogu aeg 86 - 82 kg vahel, olen sellele tasemele siiski ilma väga suurte pingutusteta püsima jäänud.

Jah, ma olin enam vähem jälle normaalse välimusega (mul on kalduvus esmajärjekorras näost juurde võtta, mistõttu näen ma 98 kg juures välja nagu paistes kosmonaut), kuid juhtunu näitas mulle, et ma pean teadlikult oma toitumist ning liikumist jälgima. Noorena ei teadnud ma sellest midagi, sest ma liikusin niikuinii palju. Täiskasvanuna aga on liikumine töö tõttu piiratud, mistõttu tuleb teadlikult südame, veresoonkonna, hea enesetunde ning normaalse välimuse nimel pingutada.

30 päeva eksperiment: Maiustustest loobumine
Otsest kaaluprobleemi ei ole mul enam ammu. Ma olen ennast tundma õppinud ja tean, kuidas mu keha millelegi reageerib, ja kuidas vajadusel kiiresti oma kaalu korrigeerida (kui see näiteks aasta lõpus nädalaga 3 kg võrra suureneda otsustab).

Pigem huvitab mind nüüd hoopis psühholoogia ehk miks inimeste jaoks toitumine ja kaal nii palju stressi valmistab, ning kuidas seda võimalikult väikeste psühholoogiliste traumadega reguleerida.

Ma usun, et iga inimene tahaks normaalses kaalus olla. Seda nii hea enesetunde, tugeva tervise kui ka inimesele kohase väljanägemise tõttu. Paljudele on normaalkaalu hoidmine aga suur probleem ja peamine stressiallikas. Mida ette võtta?

Minu isiklik kogemus ja kõik toitumis-treeningspetsialistid ütlevad, et hea kaalu saavutamine ja hoidmine sõltub eelkõige harjumuste muutmisest, mitte aga ekstreemsetest dieetidest. Kui dieedid töötaksid, oleks ju vaja ainult ühte dieeti. Tegelikult on neid aga kümneid. Järelikult need ei tööta. Kuna aga mõned inimesed suudavad siiski kaalu langetada ja seda ka säilitada, peab mingi süsteem selleks eksisteerima. Mis see on?

Need on harjumused. Eelkõige harjumused süüa (mida, kuidas, millal?) ja liigutada (kui palju, kui tihti, kuidas?). Me võime dieete proovida, kuid kuni me harjumusi ei muuda, oleme üsna kiiresti tagasi ebasoovitavas kaalus.

Harjumusi ei saa aga muuta otsuse kaudu. Harjumusi saab muuta ainult läbi praktika, ja öeldakse, et ühe harjumuse muutmiseks kulub vähemalt 30 järjestikust päeva. See on väidetavalt piisav aeg, et keha ja mõistus uue harjumuse omaks võtaks, ja enam vanasse mustrisse tagasi ei langeks.

Nagu ma artikli alguses mainisin, olen ma üks igavene maiasmokk. Ma ei tea täpselt, kuidas see maiasmoklus mu kaalule ja enesetundele mõju avaldab, kuid eile tekkis mul mõte see järele uurida. Ei teagi, kas igavusest või lihtsalt enese proovile paneku soovist lähtuvalt, kuid ma otsustasin proovida, mis juhtub, kui ma loobun maiustustest järgnevaks 30 päevaks. Mind huvitavad eelkõige need küsimused:

1) Kas ma saan sellega hakkama?
2) Kas see avaldab mõju minu kaalule?
3) Kas see avaldab mõju minu enesetundele ja töövõimele (süsivesikute hulk menüüs ju väheneb)?

Ma ei muuda oma igapäevases toitumises ja treeningutes mitte midagi muud, kuna eesmärk on aru saada, kas ainult maiustuste (kiirete süsivesikute) tarbimise langus avaldab mu kaalule ning tulemuslikkusele otsest mõju. Maiustuste all mõtlen ma maiustusi nagu koogid-tordid, kommid, küpsised jms. Siia alla ei kuulu magusad puuviljad, millest näiteks banaan ja viinamarjad on ka väga süsivesikurikkad. Kõige muu tarbimine (va maiustused) jätan hetkel samaks.

Tee minuga see eksperiment kaasa
Kuidas sulle see idee tundub? Kui see tundub sulle põnev, siis kutsun sind selle eksperimendiga liituma. See ei maksa mitte midagi. Pigem jääb meil raha alles, mille me muidu nautlemise peale kulutame, ja lisaks võidame hea enesetunde kaudu.

Minu kaal oli täna hommikul 84.4 kg. Ma plaanin igal esmaspäeval järgneva 30 päeva vältel kirjutada, kuidas mul läheb ja kas ning kui palju on minu kaal muutunud. Kui sa otsustad minuga punti lüüa, siis jaga oma hetkekaal allpool olevas kommentaariumis ning värskenda oma tulemusi samuti nädala pärast. See on lõbus ju!

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
07. mai 11:50 Airika kirjutas:
On kiusatus ka see eksperiment kaasa teha, aga paraku pole kodus kaalu, et igapäevaselt jälgida saaksin. Käes on ka pingeline koolilõpu aeg. Kogemustest tean, et suudan küll loobuda maiustustest, aga asendan selle magusama kohviga või suuretes kogustes kuivatatud puuviljade, pähklitega. Alati tuleb maiustamise asemel midagi muud. Suuremaks väljakutseks on see nn asendustegevus leida, mis oleks tervislikum, kui kohvi, magusamad mahlajoogid ja mis minu näksimis/magusaisusid rahuldaks ja nende peale tõesti püsima jääda.
07. mai 11:50 Kaisa kirjutas:
Väga lahe mõte, Kaido! Minagi olen vaatamata muidu tervislikule eluviisile ja ideaalkaalule suur maiasmokk. Veelgi keerulisemaks teeb väljakutse asjaolu, et mul on homme sünnipäev, mis on teadagi kohustuslik tordisöömise pidu...
Aga mulle hirmsasti meeldivad väljakutsed, niiet teeme ära! Don't limit your challenges, challenge you limits :)
Hetkekaal: 50 kg
07. mai 11:52 Kadri K :) kirjutas:
Hei, Kaido :) Hea idee :D ühinen Sinuga:) Kaalu nr siia küll ei kirjuta (väheke hell teema vist:P), kuid tendentsist annan teada :) Vbl 30 päeva pärast.. :D

Jaanuaris-veebruaris tegin 2 kuud eksperimenti: NULL alkoholi. Päris huvitav oli sõprade sünnipäevadel ja laevakruiisil nulltolerantsiga olla. Kuid enesetunne oli hea, sain hakkama ning mis peamine - eksperimendi lõpus oli tunne, et tegelikult saan ju kõigega hakkama, mille ette võtan :) Praegu tundub, et magusast loobumine on väheke raskem eksperiment, kui alkoholist loobumine oli, sest magusat tarbin lihtsalt rohkem. Kuid - we ll see :D Peidan oma tumeda shokolaadi tahvlid sahtli põhja ja teeme ära :D
07. mai 11:54 Airika kirjutas:
Lisan veel oma kogemustest, et suhkrust tekib sõltuvus. Kui suuta juba kaks nädalat suhkru tarbimist vähendada, nn võõrutusnähud üle elada, siis enam ei tunne nii suurt vajadust ka selle järgi.
07. mai 12:05 Moon kirjutas:
Muidugi sa suudad seda teha! Eriti, kui me kõik su igapäevaseid kaalumisi jälgime ja kaasa elame :) Hoopis suurem väljakutse on muuta harjumisi täiesti vaikselt omaette ilma suurte loosungiteta. Ja püsida selle uue ja parema eluviisi juures.
Mina ise nulltolerantsi pole harrastanud, sest minu ideaaliks on mu ema. Ta on energiline ja tegus, jõuab kõike ja kõikjale, sööb vähe korraga, aga ka shokolaadi ja kooki (kohe peab mõru kohvi kõrvale ampsu magusat saama) ja harrastab prantsusepäraseid hommikusööke dzemmide ja croissantidega. Kuskilt pole midagi üle st kulutab kõik ära. Põhirõhk aga on kindlasti kogustel, sest ta sööb tõesti vähe ja viis korda päevas. Viimane õhtune amps on kella 21 paiku. Ma püüan siis ka end harjutada pigem väikeste kogustega ja ei keela endale midagi.

Edu ja jõudu Sulle ;)
07. mai 12:14 Mõtlen veel kirjutas:
Oh, tahaks proovida... Väga tahaks proovida... Lööks kaasa?
07. mai 12:16 Katarina kirjutas:
Tundub ahvatlev eksperiment:) Homme on lootust kaaluga ühte ruumi saada, siis fikseerin stardinumbrid. Palju jõudu siis meile!
07. mai 12:23 Raili kirjutas:
Tere Kaido,

Olen nii skeptile sellistes asjades, kuid seekord löön kaasa! :D Põnev väljakutse ju! Olen rakendanud juba 2 kuud sellist dieeti, kuigi vahetevahel olen ikkagi suhu pistnud ka midagi magusat (sinu loetelust). Kuigi minu söömisharjumustest on ka lisaks magusale väljalülitatud ka kartulid. Aga eks näis, kuidas läheb edasi. Seni selle 2 kuuga langenud kaal 2,8 kg.
Hetkel siis s.o täna 07.mai 2012 kaal 64.4 kg.
Anname tuld!
07. mai 12:29 M.-K. kirjutas:
Ei mäletagi päeva, mil ma magusat poleks söönud! On vast sõltuvus, eks? :) Minu eesmärk pole kaalu langetada, ei tahaks seda kaotada, pigem tahaks teada, kuidas see mõjub enesetundele ja töövõimele.
Hetkekaal: 64 kg
07. mai 12:39 T =) kirjutas:
Jube põnev =D Tulen eksperimendiga kaasa. Loodan, et ei teki hetke, kus olen ühe kommi põske pistnud, alla neelanud ja siis meenub....ups =D unustasin...
07. mai 12:48 K.T. kirjutas:
Ma ei usu piiramisse - see on just see kaalutõusu üks põhjus, aga head eksperimenti. Selles ma ei kahtlegi, et te hakkama saate.
Tegelikult ei tee meid paksuks, mitte toit, vaid teadvustamata ja väljaelamata emotsioonid. Kui me ei söö vajadusest, siis saame lisakaloreid ja see võib olla mis iganes - igavus, üksindus, hea põhjus millegi edasilükkamiseks, enda "premeerimine", halb uudis (olen enda puhul märganud, et "negatiivse" telefonikõne peale lähen võileiba tegema ehk ennast "lohutama), seltskond, emale hea meele tegemine (no kuidas sa siis ei söö, ma ju "armastusest" tegin). Harjumusi on võimalik muuta, kuid mu enda praktika näitab, et jube kerge on ikkagi vanade harjumuste juurde tagasi langeda kui peamine põhjus on muutmata enda sees.
Põhiline, miks kaal ei lange aga on pidev kaalu peale mõtlemine. Leidke mingi tõeliselt haarav pikaaegne tegevus ja kaal langeb kolinal ning nii see ka jääb. Armudes on see väga lihtne ju!
07. mai 13:08 maria kirjutas:
Olen pidanud ka igasugu dieete ja igasugu vigureid,aga kaalu ei soovi vaadata, tean niigi et olen raskelt ülekaaluline.Ekperiment tundub ahvatlev olem, aga kuidas saadud tulemusteni jätkuvbalt jääda.
see nõuab ilmselt pidevat kohalolekut.M
07. mai 13:49 Aune kirjutas:
Eks tänapäeval tuleneb see kaaluprobleem paljuski sellest, et me sööme üle - võrreldes meie esivanematega on toidukogused kasvanud ja võimalus on ju pidevalt midagi näksida. Paljudel on söömine mingi asendustegevus probleemide allasurumisel. Palju on üldse söömise juures seda teadvelolekut? Vanasti oli söögipalve, millega toitu õnnistati. Nüüd on ju pidevalt kiire, vohmitakse midagi kiiruga sisse, et keha saaks kütust ja kogu lugu. See, kuidas kehakaalu vähendada, teab ju tegelikult igaüks - tervislikult toituda, toidukoguseid vähendada ja liikuda. Ainus probleem on, et selle jaoks tuleb leida aega ja see nõuab pühendumist. Kui olin esimese lapsega kodus, tegelesin kaalujälgimisega. Sain poole aastaga 12 kg alla ja nii jäi see kehakaal ka aastateks. Peale seda aga kui hakkasin käima tööl ja igasuguseid kohustusi tuli järjest juurde, siis on toitumisharjumused muutunud ja 5 aastaga kehakaal ka tasapisi 10 kg võrra tõusnud. Selle eksperimendiga oleks tore ühineda aga kahjuks või õnneks pole magusaga liialdamine probleem, vaid see, et leida aega iseendale mitmekülgsemate ja tervislikumate toitude valmistamiseks. Ja üks asi veel - "vaim" peab peale tulema ja selle läbiviimiseks peab vajalik kogus isiklikku jõudu olema, muidu alusta ja punnita kuidas tahad aga ühel hetkel saab ramm ikka otsa ja annad alla - oma kogemusest tean :)
Aga soovin jõudu ja tahet eksperimendis osalejatele!!!
07. mai 15:11 hehe, pean lihtsalt mainima kirjutas:
et ka minu üks lemmikuimaid maiustusi on Laima 70% tume šokolaad.
Kuigi tundub, et 30 päeva korraga on liiga suur laks, proovin siiski kaasa teha. Ja kuna täna olen juba maiustanud, siis hakkan alates homsest päevi lugema ;)
07. mai 16:10 samantha kirjutas:
74.4 oli hommikune kaal. hirmus hell teema. hetkel tundub, et olen rahul, kui saavutan 68 kg. eksperimenti hakkan läbi viima homsest, sest täna olen juba käinud kooki ühel sünnipäeval söömas :)
07. mai 16:14 mari-liis kirjutas:
Loen siin praegu seda postitust, kalevi kommipakk kõrval ja muudkui aga läheb üks komm teise järel :D. Olen juba kaua, kaua aega üritanud vähendada magusa tarbimist, aga tulutult, tundub, nagu oleks sellest sõltuvusest võimatu vabaneda. Maksimum aeg, mille pidasin vastu oli vist 5-7 päeva 10st, tegin sõbraga kihlveo ja ilmselgelt kaotasin :). Seega, 30 päeva? tundub võimatu, aga ma siiski tahan proovida, nii et alates homsest!Ja lisaksin veel, et olen 174cm pikk ja kaalun hetkel 63kg. Ja kuna ka minu puhul paar lisakilo esmalt näo ümaramaks teevad, siis tahaksingi näha, millised muudatused tekiksid. Kõige tähtsam muidugi, mille poole püüdlen, oleks hea enesetunne ja rohkem energiat.
07. mai 19:57 Eve kirjutas:
Tore lugu ja eksperiment Kaidolt :) Ise ma ekstreemsusi eriti ei armasta. Kuid olen korraga ühel päeval niipalju magusat söönud, et teisel päeval üldse midagi süüa ei tahtnud, ise veel mõeldes, et küll see paast on kerge, kui isu tekkis alles ülejärgmisel päeval, polnud see paast midagi enam nii kerge. Muidu aitab kõige paremini mõõdukas söömine, peale kl 18.00 enamasti mitte, enne söömist juua klaas vett ja tõesti vähendada magusat (kommid, küpsised on ka minu lemmkud)ning siis ka pisut sörkjooksu. Minu puhul see aitab kiirelt kaal taas normi saada. Kaasa ma eksperimenti ei tee, sest tarbin magusat möödukalt ja vähe, aga ilma ei saa :) Edu sulle Kaido!
07. mai 20:23 Just kirjutas:
selliseid eksperimente võiks rohkemgi kirjutada ;)
07. mai 21:50 pirks kirjutas:
Loen ja loen ning mõtlen endamisi,et küll oleks tore kui saaks sinuga kampa lüüa ja püüaks 30 päeva magusata olla. Ja siis artikli lõpus ennäe,sa kutsudki kaasa lööma.
Ja ma liitun sinuga ja alustan kohe ,,mitte süüa magusat,, !
Hoia mulle pöialt (sa tead ju kui palju igapäevaselt tööga seotult on mu ümber magusat),et oleksin tubli!
Jõudu ja jaksu nii sulle, kui mulle!
07. mai 22:00 Liina kirjutas:
Väljakutse tundub põnev. Liitun eksperimendiga. On minugi puhul tegemist suuuuure maiasmokaga, nii et saab näha, kas suudan ahvatlustele vastu panna. Hetkekaal: 59,2 kg.
07. mai 22:21 Triin kirjutas:
Jaaahhh...tahan kaa, aga hetkel kooliaasta lõppemas ja arvan et ei suuda, magus justkui stimuleeriks ajutegevust mõtlemisel ja tööde kirjutamisel :). Aga kindlasti teen ära organismi puhastamise, kus kaa kuu aega ei tarbi magusaid maiustusi ja muud säärast, mis meile SOS energjat annab, edu teile, saate tunda, kuidas teist endist tulev looduslik enrgja pakatab teis endas! :)
07. mai 22:25 Heili kirjutas:
... maiasmoklus .....nii lahe sõna :)))
07. mai 23:28 Agnes kirjutas:
Tundub põnev olevat ja ma arvan, et ma löön kah selles eksperimendis kaasa.. Aga siis alates homsest, kuna tänane päev on praktiliselt läbi. Homme esimese asjana käin kaalu pealt läbi! Aga mul saab väga raske olema, kuna amet nõuab magusate asjadega tegelemist ja kodused nõuavad kah oma harjumus päraseid küpsetisi! :D.. Aga tahtejõud on mul tugev, sest paar aastat tagasi jätsin suitsetamise päeva pealt maha. Nii et loodan et pean vastu! Ja jõudu jaksu kõigile kes kaasa teevad! :D
08. mai 20:37 Inglitiib kirjutas:
Olen küll veidike maha jäänud, kuid liitun siiski. Pean tunnistama, et olen täielik shokohoolik, ja kahtlen väga, kas suudan vastu pidada, aga ... miks mitte proovida. Seega, paneme kirja: mängija Inglitiib - 59 kg :)
08. mai 22:04 Teele kirjutas:
kaal 67-68, pikkus 171

Olen juba mõnda aega mõelnud selle üle, et katsetaks mõnda aega suhkru koguse vähendamist ja vaataks mis saab. Nüüd on hea meel seda teiega ühiselt teha :)

Olen sellest palju lugenud, et suhkur on halb ning tervislikul toitumisel, sh kaalu langetamisel tasub suhkru tarbimiskogus igapäevases elus üle vaadata.

Teen kaasa eksperimendi, et näha kuidas keha reageerib ning ehk see aitab tulevikus suhkurt normaalses või pigem väheses koguses tarbida.

Edu kõigile!
09. mai 12:18 klaabu kirjutas:
Kaks kuud tagasi juhtus nii, et pidin päevapealt loobuma nö valgetest ainetest oma menüüs. Tohtrihärra ettekirjutused.
Füüsiline tervis ei tundunud sugugi halb, olin küll naiselikult ümar, aga peamiseks probleemiks hoopis depressiooniga, taaskord. Ja lohutasin ennast magusaga, hirmuäratavates kogustes.
Kuid tohter vaatas mu keelt, katsus pulsse ning teatas, et need ja need organid on nõrgavõitu. Ja et edaspidi tuleb toitu hoolikamalt valida.
Gluteeni-, laktoosi-, ja suhkruvaba dieet, soovitavalt eluaegne.
Alguses olin šokis, mõtlesin, et kuidas ma enam kooki ei söö... Võtsin siis samal õhtul ette ja sõin kooki ning muid maiustusi, et järgmisel päeval puhtalt lehelt alustada. Muidugi oli esmalt keeruline leida alternatiive hommikustele võileibadele ja kaerahelbepudrule aga u. kuu aja jooksul kohanesin kenasti ja nüüd ei valmista toitumine mulle suurt peamurdmist.
Küll aga pani see kogeus mu mõtlema meie kauplustes saadaoleva kraami tervislikkuse üle.
Just selle kraami, mida inimesed endale tervisliku toidu sildi all kokku ostavad. Harjumusest, millest iganes - lugemata koostist ja mõtlemata pikemalt, mida see organismiga igapäevase tarbimise järel teeb.

Kuna ma ei kaalunud ennast enne, siis ei ole mul numbreid näiteks tuua. Küll aga on kõvasti kergem olla, "päästerõngas" on märkamatult pea olematuks kahanenud ja riided istuvad hoopis paremini. Mõned püksid, mis alguses pitsitasid, kipuvad nüüd hoopis alla vajuma...

Vaatan vahel kauplustes ja kohvikutes koogilette ja teate mis, ei isuta. Korra võtsin prooviks koogi ja see ei maitsenud mulle, sest maitses kohutavalt magus. Peale suhkru muud maitset ei tundnudki.
Maitsemeeled on erksamad, lõhnataju parem ning kui varem võisin hamburgerirestoranist möödudes mõelda, et hmm, junk küll aga vahel olen ju söönud, siis nüüd on see hais öökimaajav.

Pidasin ennast nõrga iseloomuga inimeseks, aga minu muutus tõestas vastupidist. Alguses tundus, et on pea võimatu oma elu nii muuta ja selline samm on väga raske. Aga nüüd tagasi vaadates mõtlen, et see oli lihtsalt üks sammuke parema tervise poole.
11. mai 12:39 Kaja kirjutas:
Oh, ma olen sellise asja läbi teinud. Tegin 40-päevase magusapaastu :D Ei söönud midagi, millel oli see tavaline suhkur sees, st puuvilju ikka sõin, aga mitte rohkem kui tavaliselt (a la 1-2 puuvilja päevas). Enne seda sõin iga päev shokolaadi või kommi ja loomulikult suhkruga teed jõin kah. Tulemus oli 0. Kaalust märgatavalt alla ei võtnud, aga olin ka nö normkaalus(168/60), elurütm jäi samaks, suuri piinu ei mäletagi ja ilmselgelt läks see magusasöömine sama vana rada tagasi, kui 40 päeva läbi sai.
AGA magusaisu kadus mul siis, kui ükspäev otsustasin oma menüüsse rohkem valku lisada. Tunnistan ausalt pattu, et tegin umbes 3 päeva seda valgudieeti, mis muidu vist pidi kestma 13 päeva :D Sellest on varsti juba 3 aastat möödas ja magusaga pole ma siiamaani enam eriline sõber. Kui varem oli nii, et suure nälja ja ajanappuse tõttu ostsin kuskilt putkast shokolaadi, siis nüüd sellist asja ei juhtu, sest lihtsalt ei taha seda shokolaadi ja parem olen veidi aega tühja kõhuga ja otsin päris toidu üles. Valku söön praegu nö normkoguses, nagu tavaline tervislik toitumine olema peaks ca 10-20% kaloraazist.
Minule mõjus siis see, et lõin lühiajaliselt oma tasakaalutu toitumise teises suunas tasakaalutuks ja siis see kõikus paika tasakaalukaks :D
14. mai 10:11 M.-K. kirjutas:
Siiani olen suutnud magusast eemale hoida... aga see ei ole kerge! :)
Hetkekaal 64.5 kg
15. mai 19:01 Marit L. kirjutas:
Otsustasin samuti eksperimendis osaleda :) täna esimene päev...aga lisaks magusale otsustasin menüüst ka välja jätta igasugused saiakesed...mille vastu mul suur nõrkus on :) vaatamata sellele et alles esimene päev on magusata õhtusse veerenud..on enesetunne super! ;)
21. mai 11:48 M.-K. kirjutas:
Raskustega, kuid siiani ilma maiustusteta, kergemaks on läinud küll isust jagu saamine... kui välja arvata kolleegide ja sõprade tögamine :) Kas ma olen ainuke, kes veel eksperimendist osa võtab? Hetkekaal 64 kg.
24. mai 21:42 Inglitiib kirjutas:
Kahjuks katkestasin jah eksperimendi, sest ei pidanud vastu :(
Kuid asi sellega ei lõpe! Ma veidi kogun end, saan üle ebaõnnestumise kurbusest ja proovin uuesti! Kindlasti!
Teistele eksperimenteerijatele igatahes tugevat tahet ja vastupidamist!
26. mai 17:09 saara kirjutas:
Kahjuks ei saa eksperimendis osaleda kaalu puudumise tõttu :( Võin öelda,et minu probleem pole niivõrd kommid ja šokolaad kui hoopis viinamarjad. Võin vabalt iga päev kilo viinamarju ära süüa.Ja kui poes juhtun puuviljade poole vaatama,siis ilmselt mingi koguse võtan ka kaasa.Üks faktor on ka näiliselt väike hind eurodes.Mõtlen,et mis see 2.69 või 3.20 siis ikka ära pole,aga mäletan täpselt,et krooni ajal ei ostnud viinamarju,mille hind ületas 20krooni kilost...
04. juuni 09:43 T.P kirjutas:
Kaido, kuidas sul eksperimendiga läheb? :D
Vaatan, et uuel postitusel on pilt juures, kus sul ka koogitükk on ees ;)
Ma olen enda üle ikka päris uhke ja eksperiment peaks lõppema kolmapäeval vist? :D
04. juuni 09:58 Kaido Pajumaa kirjutas:
jah, eksperiment toimub senini, kuid sotsiaalsetel põhjustel otsustasin mõni nädal tagasi, et ei jäta oma "väikeste rõõmude praktikaid" tegemata, mistõttu lubasin endale igal pühapäeval ühe tüki kooki :)

Eks ma kirjutan sellest ka pikemalt, kuid minu suurimaks üllatuseks on selle peaaegu kuu ajase perioodi jooksul olnud see, et magusast loobumine ei ole kaalule mingit mõju avaldanud. see oli ka minu isiklik eesmärk saada kinnitust, kas jooksev magusa tarbimine kasvatab kaalu, või on kaalule muud tegurid olulisemad. Sain kinnitust, et muud tegurid on olulisemad.

Sina oled aga tubli. Pidasid minust paremini vastu ;)
Aitäh sulle osalemast!
05. juuni 16:09 Riina kirjutas:
Jube kahju Kaido, et sa loobusid või siis said sellise vastuse oma eksperimendile. Olid meie motivaatoriks:) Mina ärgitasin samuti oma kolleege see eksp. läbi teha ja kahjuks sain ainult ühe vapra kampa. Oleme nüüdseks 3 nädalat magusata. Meie kaks suurt maiasmokka, kes päevagi ei saanud kas siis kommi, küpsise või koogita. Ja kahe nädala vahekokkuvõte on järgmine - kahepeale oleme kaotanud 4 kilo. Tunneme end suurepäraselt, nii füüsiliselt kui vaimse eneseületuse tõttu. Teeme oma eksperimendi lõpuni ja püüame siis peale eksperimenti samuti vähem maiustada.
06. juuni 17:06 M.-K. kirjutas:
Juhuu! :) Pidasin vastu. Kaal pole muutunud ja magusaisu pole kadunud. Ei kavatse magusast lõplikult loobuda, vähem proovin maiustada sellegipoolest.
Vahepeal sõin paar müslibatooni ja hematogeeni ühe võistluse raames, sest oli tarvis mõned tunnid vastu pidada vähese toiduga, seda vist maiutsamiseks lugeda ei tasu. Homme tähistan tahtejõu edukat proovilepanekut maiustades ;)
Aitäh eksperimendi eest!
08. juuni 07:38 Heli kirjutas:
Kogukus (kasvamine, kahanemine) sõltub jah pigem sellest, kas hoiak mingil perioodil kaldub andmise või saamise poole. Kui need on tasakaalus, siis on ka sinu keha suurus stabiilne. MIDA sealjuures sööd, pole väga oluline. MILLAL sööd - see ehk veidi siiski on.
19. oktoober 23:40 Vellar Kaarna kirjutas:
Tere Kaido! Ma sattusin aja puuduse tõttu, liiga hilja selle eksperimendi kohta, aga võin kindlalt öelda, et see toimib kaasa arvatud kõikide toitude vähendamisega. Kuidas küsid?! Ma tegin avastuse aasta tagasi, kuidas oma keha tunnetad, kui on tühi kõht ja kui hakkab kõht täis saama. Ennem kaalusin ma 172 cm pikkuse juures vahest isegi 96 kg, siis nüüd olen 78, 2 täna hommikuse kaalumisega. Kuidas selle saavutasin, lugesin kunagi Luise L.Hay raamatut "Tervenda end ise", soovitan soojalt kõigile, meie elu ja emotsioonide täielik õpetus, ka oma keha tundmisega ja tunnetamisega.
Keha annab märku, kui tema jaoks toidust piisab, esimene kord! Keha annab märku ka teine kord, et lõpeta, ei ivakestki enam. Kahvel-lusikas-nuga-leib-kook-tee-mis iganes teil veel käes on, pane kohe lauale, taldrikule- lihtsalt lõpeta kohe. Siis ei koorma oma keha ära. Sellega lõpeb ka kõhu välja venitamine, sest selle suurust on raskem muuta, kuid saab ka sellega hakkama, aga pead ennast jälgima osata, ükskõik, mida tehes-tõmba kõht sisse ja hoia, ära hunusta hingamist!!! See harjutaus algab hommiku ja lõpeb... siis kui peied on! Kas suudad kõhtu sees hoida ja hingata. Katseta! Mina olen katsetanud ja see viimane tulemus on saabubud kuu aja jooksul, kui juhtusin kuulama, ühe ameeriklannast fitness treeneri juttu, kes töötab nüüd Moskvas treenerina. Minu toidu kogused on jäänud poole vähemaks. Treenida ma ei viitsi aga olen avastanud, et siia juurde kasvavad hoopis kõhu lihased! Täiesti rahulikult hingan, söön mõne kommi, õuna, vahest ka saia magusa maasika-vaarika-mustikamoosiga, mida ema veel siiani ise valmistab. Söön siis kui tuleb meelde! Kohustuslik toit on mul ikkagi lõuna ajal ja mitte kõri mulguni. Nüüd tean kogust, palju kaasa võtan!
See kõhu sissetõmbamise mõtte üheks eesmärgiks ongi mao kokku pigistamine, siis ei mahu jusinna palju sisse, sellega magu tõmbub kokku ja ka lihased teevad oma töö, sest ennem olin lodev, lösutasin diivanil, nagu nüüdki, aga nüüd olen trimmis. Vahest teen kül kõhu lihastele natuke trenni, aga kas keegi paneb peopesad oma varvaste ette niimoodi maha ja loevad kümneni. Nüüd mina suudan!
Tänan mõttes Luise-t ja seda fitness treenerit ja ka kõiksust, kes, minu tahtele suurest kaalst normaalkaalu juurde jõuda juhatas Mind nendeni!
Kaido, Ma tänan ka Sind, olen lugenu peaaegu kõiki Sinu kirjutisi ja need väga meeldivad Mulle! Inspireeivad ja innustavad on need kõik! Tubli oled ja jätka samas vaimus eda tänuväärset tööd! Universumi ja Minu toetus on Sul igal juhul!
Vellar
21. jaanuar 10:02 Martin kirjutas:
Suhkru vähendamine on üks oluline komponent väga tõsiste haiguste nagu suhkruhaigus või vähk ennetamisel. Alati ei ole kehakaal see kõige olulisem asi, mida parandada. Ülekaalulisus lisab kindlasti riski, aga meie aja piitspeenikeste kultuse juures ei tasu hulluks ka minna. Ikka mõistusega!
03. detsember 22:09 Peeter kirjutas:
Lugesin kõik siin läbi :) Kuigi see on igivana teema, siis võib olla satub mõni lugema ja ka minu kommentaar on kasuks.
Kaido ja ka mõni teine kirjutas, et maiustustest loobumine ei mõjunud kehakaalule. See väide juba iseenesest näitab, et see maiustusevaba elu oli enesepettus. Kui Kaido kirjutas, et kõik muu jääb samaks, toitumine, liikumine jms, siis ei ole MITTE KUIDAGI võimalik, et maiustustest loobumisel kehakaal ei muutu, kuna just suhkur ladestub rasvana kehale. Lõpuks leidsimegi, et "üks koogike pühapäeval" ei tee paha :)
Organismi suurim rasvatekitaja ei ole mitte rasv - näiteks friikartulid -, vaid just suhkur. Aga konks peitub selles, et inimesed ei kujuta ettegi, kus see suhkur peitub.. Vähesed teavad, et näiliselt süütus ja tervislikus, 400 grammises rosinatega kohupiimakreemitopsis, peitub seda 12 teelusikatäit (teelusikatäis = 4 grammi)!!Võtke poes uurimiseks kõik see, mida ostate, ja otsige seal süsivesikute rida, eriti aga just "sealhulgas suhkrud". Isegi üks liiter tavalist piima sisaldab 10 teelusikatäit suhkrut :) Nüüd vaadake, kui mitu teelusikatäit suhkrut te ühe toidukorraga koju ostate ja sisse sööte. Ja võtke teadmiseks, et umbes 80% sellest muundub teie organismis rasvaks, ehedaks pekiks. Ja seal peitubki kogu saladus, miks inimestel on nii raske kaalu langetada või kõhupekist lahti saada. Sest nad tarbivad suhkrut märkamatult, enese teadmata. Inimesed jälgivad pingsalt rida "rasvasisaldus" ja ostavad rasvavabasid toitusid, aga jätavad tähele panemata "suhkrud", mis on kokkuvõttes täpselt samasugune rasv.
Nii et pika jutu lõpetuseks - kui hakkate pidama magusavaba dieeti, siis loobuge kogu suhkrust, nii otsesest kui varjatud suhkrust. Ja teie kehakaal hakkab kolinal kukkuma, pekk kaduma ja tervis paranema. Alguses, eriti esimestel nädalatel on see päris raske, juua näiteks suhkruta kohvi, aga mina lahendasin selle nii, et loobusin ka kohvist. Paari nädala pärast oli enesetunne juba parem, tee ilma suhkruta oli väga hea, ja enesekindlus muudkui kasvas. Kuu aega hiljem, kui mulle kogemata suhkruga teed pakuti, oli see nii magus, et see oli lausa lääge, justkui suhkruvett oleks joonud. Lihtsalt ei olegi enam isu suhkru järele. Ja kehakaal langes ühe kuuga 3 kilo, ilma, et ma oleks midagi muud selle nimel teinud. Veresuhkur, mis mul oli kogu aeg 6,0 ehk väga kõrge, kukkus üheainsa kuuga 5,5 peale. Ainult ühe kuuga! Nüüd lasen samas vaimus edasi ja mingit vajadust magusaleti ääres käia ei ole. Jõudu!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):