SisekosmosTV »

Oled hädas emotsioonidega? Tee nii!
[15. september 2014 | Kirjutas: Kaido | 11169 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Emotsioonid on meie tegutsemise kütuseks. Kui aga emotsioonid negatiivsed on, võivad need kogu meie käitumise sootuks ära halvata. Mida teha ja kuidas toime tulla negatiivsete emotsioonidega? Selles videos leiad ühe võimaliku lahenduse lõhkuvate emotsioonidega toimetulekuks.

NB! Kui sulle jääb arusaamatuks, mis DVD'dest videos räägin, vaata seda videot siin

 

 

 

Oled hädas emotsioonidega? Tee nii!

***

Lähenevad põnevad sündmused:

19-21.september 2014 Mandala tantsu kursus "Naise olemus" (vaata)

24. september 2014 Meelerahuõhtu koos Eckhart Tollega (vaata)

29. oktoober 2014 Meelerahuõhtu koos Dr. Wayne Dyeriga (vaata)

1-3. november 2014 Brandon Baysi "Rännakuseminar" (vaata)

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
16. september 13:18 kapp kirjutas:
super.
17. september 13:19 Kaisa kirjutas:
Tänan antud mõtiskluse eest. Väga huvitav oli kuulda kuidas sina tunnetad antud teemat. Enda puhul olen täheldanud et kui emotsioonid tulevad pinnale, siis kehaliselt väljendub see vahel vägagi konkreetses kohas, näiteks südame juures pakitseb, tihti kõhus pingeseisund ja kui sellesse pingesse sisse minna, siis see lahustub ära, niiet järgi jääb ainult tühjus, valgus. Justkui oleks mingist võõrkehast lahti saanud ning sel hetkel taipadki, et ma pole see emotsioon, ma ei samasta end selle valuga, mida kogesin. Olen sellest tundemöllust eemal ja neutraalne. See pole ei hea ega halb. Lihtsalt on.
Edasi tekivad mul sellised mõtted, et kuidas ma selle olukorra endale tõmbasin, mis käivitas minus tugeva emotsiooni, mis on mul sellest õppida ja mida endas muuta, et mitte tõmmata enda ellu selliseid jamasid.
Arenguruumi on veel küllaga:)
Kõike head!
24. september 13:02 kes teab, see teab kirjutas:
Olen hädas emotsioonidega, teen nii.

Kõigepealt, ma tihti ei teadvusta, et olen pinges, sest ma pole harjunud oma keha kuulama. Siiski märkan mingil hetkel, et kehas on justkui kokkutõmme ja ebameeldivus. Põhjus võib olla mis tahes, alates seedimisest lõpetades füüsilise ruumi puudusest tingitud tundega. Sinna vahele jäävad ka emotsioonid. Sõltumata sellest, mis on konkreetne põhjus, teadvustan ehk tunnistan, et midagi ebameeldivat minus hetkel toimub.

Kui see on füüsiline, näiteks seisan fännina teiste fännide hulgas, keda on nii palju, et seisame külg-külje kõrval ja kehad koos, ja ma saan midagi konkreetset ette võtta, näiteks paar sammu kõrvale asutuda, et rohkem ruumi saada, siis ma seda ka teen. Kuid ma ei saa hetkel midagi meeldivat teha, siis ma võin paluda teistel inimestel eemale minna. Kui see ei aita, võin karjuda ja käskida teistel eemale minna. Kui ka see ei aita, siis võin püüda üldse sündmuskohalt lahkuda või lükata teisi inimesi eemale, mis on paratamatult kõiki muid valikuid arvestades ka loomulik. Kui ruumi juurde saada ei ole võimalik (liikuda ei ole võimalik, rääkimine ei aita, tõukamine ei aita) ja hetkel sündmuskohalt ära minna ei saa, jääb üle vaid aktsepteerimine ja sisemise vastupanu lõpetamine.

Mida see tähendab? See tähendab seda, et antud olukorras on vaja aktsepteerida seda olukorda nii nagu see on, kaasa arvatud oma mõtteid, tundeid ja käitumist. Mõtted võivad sildistada seda olukorda väga ebameeldivaks ja agressiivseks. Emotsioon võib vastata sellele oma intensiivsuse tõusuga. Aktsepteerin tõimuvat täpselt nii nagu see minus toimub, seal hulgas kuulan sõnu, mida ütlen, kuulan mõtteid, mis minu teadvusesse ilmuvad, tunnetan emotsiooni või tunnet, mis minus väljendub. Märkan oma keha olekut ja selle liikumist, näiteks käte ja jalgade liikumist. Märkan kuidas pinge minus kasvab või kahaneb. Märkan kuidas ma sellele reageerin. Märkan, kuidas teised sellele reageerivad. Jne.

Enesega kontaktis olles ei teki sisemist kannatust ehk stressi aga võin loomulikult hakata nutma. Teisel juhul võin väga julmalt räusata ja rusikatega ning jalgadega vehkida. Esimene on nn teadlik valik, teine on pigem õpitud, alateadlik või ellujäämisinstinktist tingitud käitumismuster. Selle üle võib vaielda, kuid mõlemad viisid on elus vajalikud ehk ka egol on minu elus koht, kuigi see on sama ajutine nagu kõik muud asjad, mis tulevad ja lähevad minu elus.

--------------------------------------------------------------

Inimesed, kes püüavad näidata seda maailma läbi teadlikkuse vaatenurga vahel ei ütle välja, et isegi teadvustamine, mis on meie loomulik olemus, paistab suhtelisest vaatenurgast midagi, mis ei sõltu meist. Siinkohal pean silmas teadvustamist niisuguses tähenduses, et osad inimesed või isikud ise ei ole võimalised teadvustamist märkama, välja kutsuma, looma või arendama, vaid see pigem juhtub nendega. Seepärast ei saa teadlikud inimesed neile ka ette heita, et ta on küll teadlik olevus, kuid miskipärast ei teadvusta ta praegu näiteks ühte või teist asja, kaasa arvatud teadvustamist ise. Samas seda (ette heitmist) tihti just tehakse, viidates justkui faktile, et me kõik jõuame lõpuks ühele tõele, iseendani.

Emotsiooniga võitlemine on üks osa sellest protsessist. Teine osa sellest on emotsiooni aktsepteerimine ja kontakt iseendaga. Sama kehtib ka mõtete ja 5 meele puhul. Kui paljud inimesed püüavad hakata märkama kas teadvustamist ennast või mõtteid ja emotsioone, siis mina lähtun sellest, et ma olen juba niisugune nagu ma olen ja võingi olla täpselt niisugune, ja see avab minus sügavuse või selle akna. Nimetades mind ebateadlikuks tuleks kõigepealt seda ebateadlikust teadvustada. Olen avastanud, et ka see ebateadlik seisund olen mina, kuigi ajutiselt ;). Seega nimetamine mind paremaks või halvemaks, teadlikumaks või vähem teadlikumaks ei tee. Aga sellel võib olla huvitav, ootamatu mõju. Väites, et teadvustamine teeb mind vabaks, paremaks inimeseks, õnnelikumaks, toob mind lähemale iseendale, sisemisele rahule, on sama hea kui väita vastupidist, sest vahel just vastupidine mõjub.

Mul on hea meel, et autor soovitas inimestel, kes siin ennast hästi ei tunne, siit leheküljelt lahkuda, sest see on avanud minus palju rahu.

Palju rahu kõigile!
24. september 18:04 Triin kirjutas:
Avastasin alles hiljuti Sisekosmose ning lihtsalt super, mulle väga-väga-väga meeldib! Seoses emotsioonidega tekkis mul küsimus selle kohta ja sooviksin väga saada sisekosmoselt lisainfot ja arvamust selle kohta, et kas emotsioon ja tunne on ikka üks ja see sama? Inimesed küll samastavad neid alati, aga Youtube´st dr Alan Watkins´i loenguid kuulates üllatas ta mind mõttega ja seisukohaga, et need ei olegi üks ja sama. Ta põhjendas seda sellega, et eksisteerib alljärgnev jada: kõigepealt füsioloogia (miski ärritab meid, ja toimub mingi keha reageering, näiteks lööme end kuskile ära või ärritunud olekus hakkavad pihud higistama, me punastame jne) – sellele järgneb emotsioon (inglisekeelsest vastest emotion tuleneb – „e-motion“ ehk „e“ energia, „motion“ liikumine, st emotsioon on energia liikumine meie kehas) – siis alles tekib tunne – tunded tekitavad mõtte – ning mõtted viivad käitumiseni. Lühidalt: füsioloogia on kõige alus, sellest tekib kehas emotsioon (energia liikumine, kõik need keerulised elektronid ja energiaimpulsid ajus jne, jne), emotsioon tekitab tundeid, tunnete mõjul tekivad mõtted, ning mõtted panevad meid mingil moel käituma. Küsimus sellest, milliseid nendest inimesed saavad ise kontrollida, ning milliseid mitte.

Tavaliselt kui inimesed arvavad, et heal juhul me suudame kontrollida oma käitumist, samuti arvatakse, et oma mõtteid on juba väga raske kontrollida, ning tunnetega ei suudeta juba üldse hakkama saada, ehk et arvatakse, et tunded ei olegi enam meie kontrolli all. Minu hämmastuseks väitis dr Watkins, et inimene saab kontrollida viimast kolme – st nii oma käitumist, kui ka mõtted ja ka tundeid. Ta väitis, et kui tekib mingi emotsioon (energia liikumine minu kehas), mille puhul tundub, et ma tahan vihastada, ärrituda, siis näitlikult mitte keegi ei seisa nö mu selja taga ega ütle, et „nüüd vihasta“, „nüüd ärritu“ jne. Vaid ma teen seda ise, ma teen seda ise iseendale. Seega – kui ma teen seda ise, siis järelikult saan ma ka ise vastupidiselt otsustada, et ma ei tee seda – ma saan otsustada, et ma ei ärritu, ma ei vihasta jne. Siit tuleneb, et emotsioon on ikka see sama, aga minu tunne, mida ma otsustan tunda, on juba minu enda kontrolli all, on minu enda valik, millist tunnet ma seoses selle emotsiooniga tunnen.

Kuna kardan, et kirjutan väga segaselt ning ei tea kas mu segane mõte ka kirja saab pandud, siis kipun end kordama, aga ikkagi pean veel märkima, et füsioloogia poolt tekitatud energia liikumine (st kõik need elektronid, energiaimpulsid jm keerulised asjad, mis jõuavad mingi ärrituse tõttu meie ajju) ehk emotsioon eksisteerib alati, st seda ja selle tekkimist me kontrollida ei saa, kuid tunded, mida emotsioonid võivad tekitada, on juba meie enda kontrolli all, ehk et me saame nö ise otsustada, kas me üldse tunneme seda emotsiooni või mitte, või kas me nt vihastame, ärritume jne. Ning võib täiesti eksisteerida ka olukord, kus emotsioon (energia liikumine) on olemas, aga tunnet ei olegi.

Ma loodan, et mu jutt nüüd ei mõju sellisena, et üritan siin kedagi õpetada või oma arvamust avaldada, ma lihtsalt tahtsin pärast selle teadmise saamist seda valdkonda edasi ja sügavamalt uurida, kuid pole osanud ega ka jõudnud. Seepärast otsustasin pärast Sisekosmose avastamist küsida Sisekosmose arvamust. Mina võin enda seisukohast öelda, et mulle andis juba lihtsalt see teadmine, see teooria, et ka isegi tunded (mis tunduvad inimestele ometi ju täiesti kontrollimatud) on tegelikkuses minu enda kontrolli all, lihtsalt see teadmine iseenesest andis mulle nii palju sisemist jõudu, et isegi kui ma seda teadmist, teooriat tegelikus elus ja olukordades ei rakenda ega kasuta, siis ikkagi tunnen end palju tugevamana – võib öelda, et see teadmine juba iseenesest on sisemine jõud.
16. oktoober 22:05 mees kirjutas:
http://www.youtube.com/watch?v=jCH1EkpEwnU
15. detsember 13:53 hetk kirjutas:
Miks mitte lihtsalt lugeda, kuulata ja vaadata ning avaldada oma emotsioon või mõte. Miks peab alati selle taha vaatama, analüüsima, järeldusi tegema ja pidevalt vaatlema olema. Kaido, kas sa lihtsalt mõtteid ja tundeid ka näed või paistab sulle kõik polaarsena nagu sa väidad, et meie seda näeme?
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: