Suhted »

Ma olin täna oma naisega õel Vol 2
[16. november 2014 | Kirjutas: Kaido | 2858 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

Kirjutasin eelmisel nädalal väikese artikli (loe siin) oma arengust mehena ning võimalikest arengukohtadest (millele võiksin veel tähelepanu pöörata). Selles artiklis ei olnud sõnagi sellest, et minu ja mu imearmsa kaasa vahel võiks olla probleem, veelgi vähem, et meie suhe võiks selliste pisiasjade tõttu kannatada. Aga mulle suureks üllatuseks on viimase nädala jooksul liigagi palju küsimusi tulnud, kas kõik on hästi. Ja tundub, et mitte kõik nendest ei ole olnud murest, vaid mõni ehk isegi võimalikust kahjurõõmust.

Kui sina, lugeja, oled üks nendest, kes eelmist artiklit lugedes hakkasid oma peas kõikvõimalikke mõttefilme vaatama ning enda peas igasugu lugusid ketrama, ja ehk oled mõne tuttavaga isegi amatöörpsühholoogi mänginud ja kõik meie suhte nurgatagused läbi kolistanud, siis nüüd võid selle teema minema visata, sest kõik on väga hästi. Armastan oma abikaasat ülekõige ja artikkel oli inspireeritud minu kui mehe arengukohtadest, mitte võimalikest suhteprobleemidest. Võib-olla kunagi kirjutan ka sel teemal, aga hetkel pole selleks lihtsalt materjali.

Oleme kaasaga siin kahekesi kõvasti naerda sel teemal saanud, kui vähe on vaja püssirohtu, et üks väike kärakas korraldada. Aga oleme oma tuttavatele vastanud ühtemoodi, et eks igaüks loeb selliseid artikleid vastavalt oma rikutuse tasemele.

Siiski, siin on üks äärmiselt oluline nähtus. Nimelt need tuttavad, kes on ise rahuldustpakkuvas suhtes, on kirjutanud või helistanud teemal, kuidas sellised arengukohad suhetele kasuks tulevad. Need aga, kes hetkel suhtes pole või on suhtes parajasti probleeme, on pöördunud pigem siis suure uudishimuga “Mis värk on? Kõik pole korras, jah?”. Kas pole huvitav?

Kas see tähendabki seda, et kõik näeme maailma vastavalt oma sisemaailmale? Kelle sisemaailm on tasakaalus, näeb ka ümbritsevas maailmas tasakaalu ja harmooniat. Kellel möllab aga sisemaailmas torm, soovib näha tormi ka kõikjal enda ümber.

Kõigel sellel on aga kaugeleulatuvam mõju kui arvata oskame. Nimelt ei ela me mitte ümbritsevas maailmas, vaid sisemaailmas. Me näeme ju kõike ümbritsevat lähtuvalt oma sisemaailmast – mitte keegi ei näe objektiivset maailma ning mitte keegi ei saa kellegagi tegelikult tema maailma jagada. Meie maailm on väga isiklik, intiimne ning halvimal juhul ka õudne.

Seetõttu on ääretult oluline jälgida, missugune meie sisemaailma sisekliima on, sest just oma sisemaailmale otsime välismaailmast kinnitust. Kui meie sisemaailm on tulvil armastust, on seda lihtne leida ka teiste inimeste hingedes ja hulgas. Kui aga meie sisemaailm on täis tühjust, igatsust ning pahameelt, on seda liigagi lihtne leida ka teiste inimeste hingedes ning hulgas.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):