Meelerahu »

3 nippi, kuidas suvest rohkem rõõmu tunda
[03. juuni 2011 | Kirjutas: Kaido | 10135 korda loetud | kokku kommentaare: 14]

Suvi on käes. Lõpuks. Sel aastal sain kuidagi eriti selgelt aru, missuguses kliimas me elame - praktiliselt 8 kuud elame ootuses, et näeks päikest, ja siis 4 kuud naudime seda. Siis läheme jälle ootamise režiimi.

Jah, kahtlemata on meie kliimas omad plussid ja miinused, kuid isiklikult minu jaoks on päikesel täiendav mõju kui ainult valgustamine ja soojendamine. Mõned võivad öelda, et naudime nelja aastaaega ning oleme põhjamaa kliima patrioodid, kuid ma usun, et paljude inimeste mured tunduksid väiksemad kui meie elus rohkem päikest oleks.

Kuidas päikesest rohkem rõõmu tunda?
Kogu rõõm ja kurvastus algab meie teadvustamise võimest. See on meie kõige esimene baasolemus - me teadvustame, mis on ja mis ei ole. Kõik muu järgneb sellele: samastumine, hea poole jooksmine, halva eest põgenemine jne.

Kuna kõik algab teadvustamisest, siis esimene tööriist suvest rohkem rõõmu tundmiseks on teadvustada, et suvi on käes. Kuna me oleme 8 kuud olnud ootamise režiimil, siis ei taha meie mõistus sellest režiimist niisama lihtsalt välja tulla. Me oleme ikka veel äraootaval seisukohal, et võib-olla läheb veel paremaks. Äkki tuleb Jaanipäev ning siis on kõik super. Äkki tuleb kuum juuli ja siis on kõik väga ilus ja soe.

Ära oota enam mitte midagi. Lõpeta ootamine ja vaata nüüd praegusesse hetke - see on käes, mida me 8 kuud oodanud oleme. Suvi on käes oma täies hiilguses. Hommikul kl 4 läheb juba valgeks ja see püsib kuni 00.00 välja. Kas see pole ime? Meenuta, kuidas alles mõned kuud tagasi läks kell 9.30 valgeks ning juba 15.30 oli pime.

Märka seda, mis nüüd juhtunud on ja võta sellest nii palju kui võimalik.

Ära muretse nii palju
Kõikide elus on probleemid. Nii ka sinul. Kuni sa aga probleemide tegelikku olemust ei mõista, jäädki sa probleemide lahendamise režiimile.

Meenuta oma elu 3 aastat tagasi. Tõenäoliselt olid sul siis mingid mured ja probleemid, ning sa mõtlesid, et sa lahendad need ära ja siis on kõik korras.

Nüüd saad sa aru, et see oli naiivne lähenemine. Sul olid siis probleemid, millest sa soovisid vabaneda ja õnnelikuks saada, ning sul on ka praegu probleemid, millest sa sooviksid vabaneda ning õnnelikuks saada. Kolm aastat on möödunud, ja probleemide sisu on ehk muutunud, aga probleemid ei ole kuhugi kadunud. Eriti hull on veel siis, kui sa oled 3 aastat mingi sama asja kallal palehigis rabelenud, aga pole kuigi kaugele edasi jõudnud. Sa oled 3 aastat justkui ära kinkinud oma probleemidele - selle asemel, et oma elu elada, oled sa probleemide elu elanud.

Kõik sinu mured ja probleemid istuvad sinu peas. Need on kõigest mõtted. Ma ei väsi seda kordamast. Isegi, kui sinu elu on praegu väga raske ning keeruline, ei tee sulle siiski muret elu ise, vaid sinu mõtted elust.

Proovi kasvõi üks kord päevas nendest mõtetest lahti lasta. Jah, sul on elus mingid jamad, aga ega need jamad kuhugi ära ei kao, kui sa nende peale ei mõtle. Ära muretse, need jamad on alles ka siis, kui sa oma mõtetega nende juurde tagasi tuled.

Samuti ei lahenda sa oma probleeme pelgalt mõtlemise kaudu. Sa ei saa mitte midagi ära lahendada selle kaudu, et sa mõtled sellest. Mõtetel ei ole väge. Tegutsemisel on vägi.

Seega tekib küsimus, miks mõelda kogu aeg oma probleemide peale? Kui sa tunned, et sa pead mõtlema, sest loodad leida lahenduse, siis olen kindel, et su enda kogemused näitavad, et lahendused ei tule mõeldes, vaid ootamatutel viisidel tegutsedes või taibates. Lahendustel ei ole mõtlemisega palju pistmist.

Niisiis, kuna suvi on nii lühike, siis ära mõtle suvel nii palju. Kui sa kardad, et see on vastutustundetu, siis lepi endaga kokku, et hakkad septembris jälle selle kõige peale mõtlema. Nüüd aga võta need 3 kuud ja võimalusel tegutse, kuid ära piina end oma mõtetega nii palju.

Arenda oma ühtsustunnet
Meie mõistus ütleb meile, et me oleme kõik eraldiseisvad indiviidid, kes peavad oma eksistentsi eest võitlema. Niimoodi me siis elame oma elukest ja keskendume enamuse ajast sellele, kuidas endaga hakkama saada. Me ei keskendu nii palju sellele, mis meid teiste inimestega ühendab, vaid sellele, mis meid teistest inimestest eristab: tal on see, aga mul ei ole; tema on ilusam kui mina; tal on parem töö kui mul jne.

Hea viis ühtsustunnet arendada on veeta aega looduses. Looduses viibimine on võimalus mõista, kuidas me elame üksteist toetavas, mitte aga konkureerivas keskkonnas. Mine metsa ja vaata, kuidas seal absoluutne harmoonia eksisteerib. Kõik on paigas. Kõik lihtsalt on.

Kui sa lähedki metsa, siis jäta oma mõtted võimalusel koju. Sul ei ole nendega mitte midagi seal teha. Ära keskendu metsas sellele, mis on vaja täna või homme ära teha, vaid sellele, mis sind metsaga ühendab. See on olemine ise. Sina oled olemas. Puud on olemas. Verd imev sääsk sinu käsivarrel on olemas. Teid kõiki ühendab see, et te olete olemas. Ülejäänud asjad mõtled sa välja.

Taaskord ei kutsu ma sind oma elule selga pöörama, vaid oma mõistusele selga pöörama. Ma ei palu sul metsa ära elama minna, vaid taibata, et sa oled mõistuse vangis. Mõtted ei anna sulle asu, mitte sinu elus olevad probleemid. Just nii, nagu sa vaatled oma probleeme, vaatled sa mõtteid oma peas. Just nii, nagu sa vaatled teist inimest enda kõrval, vaatad ja analüüsid sa iseennast oma peas. Ära keskendu nii palju sellele iseendale, keda sa analüüsid, vaid analüüsijale endale. Kas sa suudad tema üles leida? Kui see juhtub, muutub kõik.

Ilusat suve!
Kaido

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Sisekosmose enesearengu treening "Teadliku tegutsemise jõud"

Kes on boss sinu elus? Kas mõtted või Sina? Kas emotsioonid või Sina? Kas harjumused või Sina?

Teadliku tegutsemise jõud

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
03. juuni 11:57 Hella kirjutas:
... mis siin ikka nii väga vaadelda ... vaatlen oma rahakotti,näen,et mul on täiuslik pankrot ... terveks suveks.Lihtsalt konstanteerin fakti.Vaatan oma jalgu,need otsustasid mind mitte kanda ... jälle konstanteerin fakti.Poeg küsib,ema mida me koolivaheajal teeme.Mida siin ikka nii väga teadvustada või valida,kui jalad ei kanna ja on pankrot.Istuda terve suvi kodus 5 korrusel koos pojaga ... valida rõõm ... me oleme teineteisel olemas ...
03. juuni 14:53 Diana kirjutas:
Ma olen selle mõttekäiguga täiesti nõus, ela tänases, naudi hetke ja ära muretse koguaeg, ammugi ei ole mõtet ette muretseda, asjade pärast, mis võib juhtuda. See sööb närvid seest.
Ja loodus on parim kus ennast laadida. Kus lihtsalt olla, nautida vaikust, vaadelda looduses tegutsejate siginat saginat enda ümber, klaarida omi mõtteid.
03. juuni 16:10 J.K. kirjutas:
Armas Hella.
Ka mina olin pankrotis,ja lendasin treppidest alla,nii et olin 6 kuud halvatud,vasem pool.Hetkegi ma ei mõelnud,et jään selliseks.See päästis mind.Läksin siis suveks herneid korjama,sain väheke abi.Mind viidi ja hernekotid kanti peenravahelt ära,mina vaid roomasin ja korjasin,sain sellega mõne päeva söögiraha ja väikesed kulud makstud.Vähehaaval õppisin jälle käima,aga siis tuli veel raskem õppetükk ette-minu lapselt leiti vähk.Kogu aasta jaksasin kuidagi moodi asja kanda,aga see uuendus.Nüüd kaotasin lootuse.Ja mida ma tegin...,issand,ma hakkasin mõtlema kust ma saan matuste raha!!!!!!!!!Hull olin.Matsin poega enneaegselt.Rikkusin oma tervise nende mõtetega,ega aitanud selliste mõtetega kedagi.Kohtasin Kaido mõttelaadiga inimese,kes õpetas mind sarnaselt kui tema.Hakkasin jälgima oma mõtteid ja lasksin need vabaks,iga kord kui märkasin,et olen langenud nende vangiks.Hakkasin taipama,et oma mõtetega ja kurbusega laiendan seda energiat.Mul hakkas palju kergem olema ja veel tähtsam,minu poeg hakkas paranema.Need on õppetunnid,mis meil kõigil tuleb õppida selgeks ja vabastada,aga igaüks valib ise aja,millal sellega alustab.Soovin sulle palju jõudu ja loodan,et jaksad alustada õige ruttu.Tahan sulle kinkida selle jõu,sest tean oma kogemusest,et sul hakkab palju kergem.Sinu otsustada on siis see,kas tahad selle jõu vastu võtta nüüd,või kunagi hiljem....
03. juuni 17:04 Katrin kirjutas:
Nii lihtne see ka ikka ei ole, kui on ikka sügav murede eluperiood, ei saa ikka ullikese kombel naeratada ja ennast mõtte lagedaks muuta. Loomulikult ei pea ka üle mõtlema, kuid mure on mure. Kõigel on oma aeg, muresid lahendada, taastuda ja energiat koguda. Suvi on loomulikule kergem, sest päike annab inimestele energiat, valgus ja soojus on jõud, mis tuleb looduselt.
Iga inimene teab ise kuidas ta ennast aitab, ka leinast saadakse erinevalt üle.
Soovin inimestele ilusat suve ja jõudu endaga toime tulla!
03. juuni 17:51 J.K. kirjutas:
See on just nii lihtne,me mõtleme ise selle nii "raskeks" Tundeid endale loon ikka mina ise ja määran raskusastme.Erinevalt ülesaamine on just see,kuidas meist igaüks asjasse suhtub,missugustele tunnetele luba anname,kas märkame neid tundeid ja loovutame,või loovutame ennast nende tunnete ohvriks.
Jõudu kõigile tunnete märkamiseks ja loovutamiseks,elu muutub tõesti kergemaks.
03. juuni 17:52 Viki kirjutas:
Hellale: sa oled juba nagu otsustanud ette, et terve suve pole sul ei raha ega tervist. Kui nii otsustad, siis kahjuks ka nii läheb, kuid alati on võimalus valida, igas olukorras. Ma ise pole ka just hetkel majanduslikult parimas vormis, kuid arvan, et lahendus saabub ja juba esimesed märgid on täiesti olemas. Ega see, kui kogu aeg mõtled oma haigusele õi rahatule seisule neid ära ei võta, vaid ainult suurendab seda olukorda. Tean, kui raske on neist mõtetest vabaneda, kuid see on siiski võimalik. Kui miski on maailmas kindel, siis see, et kõik muutub ja nii ka sinu praegune olukord. Soovin Sulle enda sisemise jõu üles leidmist ning kaunist suve!
03. juuni 20:52 Heli kirjutas:
Kullakene, ma jalutan looduses ja näen seda harmooniat ja üksteise toetamist. Jänes toetab oma lihaga ilvese elutervet liikumist ja tugevam sööb nõrgema-kui see pole konkurents, siis mida veel? See tore leht on mind lõpuks tervendanud. Tänud ette ja taha ja halleluuja.
05. juuni 10:05 V. kirjutas:
to Heli: see ilvese ja jänese näide pole konkurents, vaid toiduahel. Konkurents oleks kui ühe metsa ilvesed läheksid teeksid teise metsa ilvestele kambaka ning kihutaksid nad sealt välja. Nii tobedad on aga ainult inimesed.
06. juuni 00:47 Ingel kirjutas:
Juhtusin liinibussis pealt kuulma suhteliselt noore naise sama sisuga juttu, et ta ei saa mingitel aegadel enam kõndida, lamab kodus pikali. Kuna ma tean, et ei kule iial taolisi asju ilmaasjata, siis palvetasin tema eest.
Ma arvan, inimene on liiga piltlikult ja kogu olemusega haaranud kinni fraasist "jalad alt", umbes et elu lõi jalad alt. Usk aitab alati ja kõike ei peagi inimene suutma vaid iseenda jõust, abi on lähedal. Tõuse püsti.
07. juuni 09:33 Natalja Portunova kirjutas:
Usk ei aita, vaid teeb inimest sektandiks ja hulluks. Lähtun oma kogemusest. Mida kirjeldas Hella, on tegelikult tõeline jutt!!! Ma nägin Kaido seminaril inimesi - väga kurvad ja väga tagasihoidlikud!!! Mis puudutab ilvese ja jänese harmoonia suhtes, siis inimesed, kes täidavad jänese roll ja asuvad pankrotis. Muidugi saab sisendada iseendale ja veendada, et kui pole võimalust midagi muuta elu, siis saa naudingut jänese rollist, nu aga tulemus??? Ka ei soovita korjada herneid. Ma üldse räägiksin ja hõiskasin igale inimesele: kui te ei taha saada veel rohkema depressiooni, siis ärge nõustuge raskeima ajutise tööga. See ongi signal ja tööandjate jaoks: nii saab ja edasi jätkada - katsutud minu kogemusega. Las pankrotis inimesed lähevad korjada herneid, sotsiaaltöökohale või koristajana. Niisugusele tööle on vaja nõustuda tõesti suurest meeleheidest, millal tõesti juba väljapääsu pole!!! Ja müüt, et raske füüsiline töö aitab toime tulla kurbusega - vastupidi veel rohkem süveneb - ka minuga katsutud. Mida siis ma võin lisada või kuidagi aidata??? Põhimõtteliselt Kaido sõna on õige - ei tohi vastanadada iseenda maailmale. Jah parem olla ühtsuses maailmaga, aga kuidagi on vaja olla kavalam selle maailmaga nii, et ilves ei leidnud sind/mind jänest. Vot viimane ja ma ei tea. Kahjuks, olen suuteline propagandeerida, kui midagi muuta oma elus. Igaks juhuks ma lihtsalt väljandasin oma arvamust
07. juuni 11:37 Heli kirjutas:
to V:
ka kiskjate vahel on konkurents ja territoorimi märgistamine. See, et tugevamad ellu jäävad, on puhas konkurents. Inimesel on suurem loomupärane omadus toetada nõrgemaid, vabas looduses on see harukordne.
07. juuni 15:10 Kadri kirjutas:
Hella,
Tahaksin Sind pojaga veidi aidata, aga ei soovi siia oma e-maili üles riputada. Kas Sa saadaksid oma kontaktid ehk siis e-maili aadressi Kaido meilile kaido@sisekosmos.ee märgusõnaga "Hella"? Võtaksin Sinuga ühendust.
07. juuni 20:09 Katrin kirjutas:
Kuulge nn heasoovlikud, las Hella tegeleb oma eluga ise, soovitan Hellal otsida abi ametnikelt ja hoida pea püsti. Kõigel on lahendus, kes kiireid lahendusi pakub, ei tea abi pakkumisest midagi. Kui inimesel on elus raske, peab ta eriti ettevaatlik olema nn HEASOOVLIKE OSAS. JÕUDU JA JAKSU KÕIGILE!
07. juuni 21:42 Heli kirjutas:
Kui nüüd oma kogemusest rääkida, siis raskused tabavad valimatult kõiki. Põhjas olles on soovitustel *tõuse püsti* ja *keskendu sellele mis positiivne* vähe kaalu. Lootusetus olukorras inimene otsib abi ei-tea-kust ja satub sageli ka ei-tea kelle peale ;) Lopuks tuleb leida ikka see sisemine jõud iseendast ja edasi minna. Sellepärast ei paku ma kunagi heasoovlikku abi. Aga see on muidugi ainult minu arvamus.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):