Eesmärkide saavutamine »

Kas see on reaalne maailm
[15. jaanuar 2010 | Kirjutas: Kaido | 9544 korda loetud | kokku kommentaare: 4]

Kõik allub rütmile. Ja kuigi looduses võtab kõik aluseks looduslikud rütmid, püüavad inimesed oma elu elada sellest rütmist täiesti sõltumatult ning ajada ikka oma rida. Me püüame luua oma rütmi ning seda järgides siis üle sõita kõikidest teistest rütmidest meie elus.

Talv on imeline aeg. Jah, selline talv nagu see hetkel on. Ma ei saa väita, et ma naudiksin väga külma, ja eriti pidevat pilves ilma. Minu jaoks on päeval kohe eriline väärtus, kui päike paistab. Ma lihtsalt olen sellest sõltuvuses. Ja just see on põhjuseks, miks ma näen ennast pikemas perspektiivis külmal eestimaa talvel kuskil soojemates piirkondades ringi liikumas.

Me teeme igal hetkel valikuid. Mõned valikud on suured ja tõsised, mõned nendest aga sellised väikesed poisikesed. Aga kuidas langetada valikuid? Mida võtta aluseks, kui me langetame otsuseid - kas ratsionaalsed andmed või sisetunnet?

Hetkel olen ma just sellises elufaasis, kus ma tegelen valikutega. Minu ratsionaalne vasak ajupoolkera võitleb pidevalt paremaga, mis püüab vasakule selgeks teha, et järgi oma sisetunnet ning kirge.

Võitlus peas

Mille vahel siis võitlus toimub? Eelkõige selle vahel, kuhu suunas oma elu valdavalt suunata? Missugustele äridele oma energia suunata? Kui palju üldse neid ärideks nimetada? Kas valida vähem ekstreemne või ekstreemsem tee?

Kõige põhilisem küsimus on muidugi selles, et kui suurelt riskida selle mänguga, mida me nimetame eluks. Mul on tõsine soov ja tahtmine järele proovida, kus läheb piir ja mis on võimalik. Lugedes pühameeste raamatuid ning täiendades neid teadmisi teadusega positiivse mõtlemise taga, olen ma mõistnud, et meie elu on kummist. Õigemini öelduna tegelikult ei olegi mitte mingisugust sellist elu olemas, nagu me oleme harjunud mõtlema.

Tavaliselt vaatame me minevikku ja tunnistame, et okei, seal leidsid aset selliseid sündmused. Siis vaatame tulevikku ning lepime, et jah, tulevikuks on olemas sellised võimalikud stsenaariumid. Aga kui sa lugesid neid ridasid hoolikalt, saad aru, kui jabur see on. Mingit minevikku ja tulevikku ei ole ju praegu olemas. Ei ole kunagi olnud ning ei saa ka olemas.

Loe uuesti, ma vaatan minevikku. Aga millal sa vaatad? Praegu vaatan ... Ma mõtlen tuleviku peale. Aga millal ma mõtlen selle peale? Praegu mõtlen ...

Minevik ja tulevik - lihtsameelsetele!

Kõik asjad, kogu minu elu, mida ma olen justkui kogenud viimased 31 aastat, on aset leidnud just praegu. Kuidas ma saan üldse kindel olla, et midagi üldse on sellist aset leidnud, nagu ma arvan olevat? Ma ei saa seda ju mitte kuidagi tõestada. See on täpselt sama olukord, kui ma kaotan oma mälu ning siis pannakse mulle näiteks sõbra mälu ja siis ma arvan, et see on olnud minu elu. Mul ju puudub igasugune võimalus olla kindel, et see kõik on reaalselt aset leidnud. Ma ei suuda isegi tõestada endale seda, et ma 5 minutit tagasi hakkasin seda artiklit kirjutama. Hetkel saan ma kindel olla ainult selles, et ma praegu kirjutan ja ma saan valida, mida ma kirjutan. Absoluutselt kõik muu on illusioon ja baseerub minu mälul ja omakorda usul, et mälul baseeruv on õige. Tõeliselt lihtsameelne ...

Sama lugu on ka tulevikuga. Me mõtleme, et mis meie tulevikust saab? Kes ma olen 3a pärast või kes ma olen 5 aasta pärast? Mis kasu on sellest mõtlemisest praegu? Kui ma soovin olla 5 aasta pärast keegi, saan ma praegu seda elu elama hakata. Kui ma otsustaksin 5 aastat mitte praeguselt kohalt liikuda, isegi mitte magada, siis kogeksin ma midagi hämmastavat - aeg kaoks ära. Me ju kogeme aega ainult läbi ööde, kuna hommikul on kokku lepitud, et uus päev on algamas. Kuid kui ma nüüd ei lähegi magama ja ma ei teaks, et päev on vahetunud, siis ei olegi minu jaoks aeg edasi liikunud. Sest ma kogeksin ainult praegust hetke. Ning niimoodi vajadusel isegi 5 aastat järjest. On olemas lihtsalt praegune hetk, ei ole minevikku, ei ole tulevikku. Lihtsalt praegu ...

Sellest käsitlusest lähtuvalt tekib küsimus: Miks me üldse teeme midagi oma elus, mida me ei taha teha? Miks me teeme tööd, mida me ei taha teha? Miks me suhtleme inimestega, kellega ma ei taha suhelda? Ja tekib palju sarnaseid küsimusi.

Raha kui väljamõeldud piirav faktor

Üheks vastuseks on raha. Selle paganama rahaga on mul veel täiesti omad suhted. Ma ei suuda kuidagi uskuda, et nii intelligentne süsteem nagu Universum, on loonud meile keskkonna kasvamiseks ja siia siis istutanud mingi nähtuse - raha - , mis piirab meie kasvu. See on täiesti ebareaalne ning vastuolus harmooniaga.

Ma usun, et me sünnime siia maailma kogemusi saama ja kasvama. Absoluutselt igal tasandil. Ja meil on õigus kogeda kõike seda, mida me soovime kogeda. Selleks on loodud meile teadlikkus. Läbi teadlikkuse juhtimise toimub sisemiste energiate juhtimine kvantfüüsilisel tasandil, mille tagajärjel me kogeme sündmusi. See, kuhu me oma teadlikkuse kaudu energia suuname, on see, mida me kogeme. See on äärmiselt primitiivne. On loodud ideaalne keskkond koos ideaalsete seadustega, mille tundmisel saame me elada ideaalset elu.

Ja nüüd on inimestel miski - raha -, millesse on meil nii tugev usk, tegelikult on meil usk sellesse, et meil ei ole piisavalt raha, et me piirame oma väge kogeda seda, mida me kogeda soovime. Hämmastav mehhanism. Ja selles lõksus istub 90% elanikkonnast. Aeg on sellele lõpp teha ju. Meie enda poolt.

Dilemma. Ka mina olen üks täiesti tavaline inimene. Kuid ma olen võtnud uskuda, et maailm on üles ehitatud nii, nagu ma eelpool rääkisin, mitte nii, nagu meile koolis ja televiisoris räägitakse. Ma ei suuda seda uskuda. Ma ei suuda uskuda, et me peame sõltuma välistest tingimustest ning nendest lähtuvalt oma elu elama. Meil peab olema võim enda käes ja see juhib meie elu.

Ja ma otsustan seda väge kasutada. Kogu zenTee blogi ongi selleks, et iseendale tõestada, et meie maailm on tõepoolest niimoodi üles ehitatud. Ma otsustan mitte alluda välismaailmale, vaid ise luua oma maailma. Sest ma tean, et see on võimalik ...

Kaido

Kui ka sind huvitab, miks ma olen nii veendunud, et maailm on meie endi luua, tule seminarile "EduTeadvus: Teadus positiivse mõtlemise taga". Ma luban sulle, et peale seminari usud sa seda kõike täpselt sama kindlalt.

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
15. jaanuar 17:27 Jane kirjutas:
Kaido.
Sa kirjutasid: "Ma ei suuda kuidagi uskuda, et nii intelligentne süsteem nagu Universum, on loonud meile keskkonna kasvamiseks ja siia siis istutanud mingi nähtuse – raha – , mis piirab meie kasvu. See on täiesti ebareaalne ning vastuolus harmooniaga."
See on väga mõtlemapanev lause ja tundub nii õige.
Olen isegi mõelnud palju selle peale, et meil on tegelikult olemas ainult "praegune hetk". Me ei saa olla eilses, ega homses. Loeb ainult see, mis on siin ja praegu. Me mõtleme oma olukorrad enda jaoks ise hullemaks, kui nad tegelikult on. Praegune hetk saab olla katastroofiline vaid juhul, kui just praegu juhtub midagi kohutavat (avarii, loodusõnnetus või misiganes kole asi).
Inimene istub oma töölaua taga ja töötab, kuulates oma lemmikmuusikat. Võiks nautida seda hetke, et on olemas töö ja olukorra teeb veelgi ilusamaks muusika, mis paitab tema kõrvu. Aga ta mõtleb sellel hetkel hoopis sellele, et äkki teda varsti koondatakse ja kuidas saavad siis maksud makstud ja toit lauale. Tegelikult sellel hetkel ei toimu ei koondamist, ega muid halbu asju tema jaoks.
Enamuse ajast, olles teadlik "praegusest hetkest", on tegelikult kõik hästi. Kuid seda ei panda tähele ja ei osata mõista.
15. jaanuar 19:49 Preili Smilla kirjutas:
Väga meeldis artikkel. Sellised arutelud, kuidas kõik sõltub ainult meist endast, on mu lemmikud Sinu repertuaarist.
15. jaanuar 23:22 Martha kirjutas:
...ja ka minu lemmikud! :)(Y)
16. jaanuar 15:21 Eevi kirjutas:
Minu ka! Me just täna hommikul arutasime samal teemal. Teoorias tundub kõik lihtne ja arusaadav, praktikas mitte enam nii väga....
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):