Lähen Sri Lanka budistlikku keskusesse
Õppimine on elukestev protsess. Me õpime oma esimesest hingetõmbest alates ning lõpetame õppimise alles peale oma viimast hingetõmmet. Sageli on täitsa nii, et inimene avastab uute asjade teadliku õppimise alles oma elu viimastel aastatel ning selle tagajärjel “neelab” kirjandust sadades lehekülgedes isegi oma surivoodil. Jah, me õpime kogu aeg – mina praegu, kui ma kirjutan seda artiklit, ning sina siis, kui sa loed artiklit. Igasugune uus informatsioon stimuleerib meie aju ning loob uusi seoseid ning annab seeläbi võimalusi näha oma maailma taaskord natukene teistsuguse nurga alt.
Isolatsioon kui õppimine
Pikka aega olin ma seisukohal, et õppimiseks ei ole vaja kaugele ära sõita. Tihti ei mõistnud ma neid lugusid inimestest, kes sõitsid ära Tiibetisse või Indiasse, et õppida midagi uut ning “leida” iseennast. Jah, ma pole tänagi veel kindel, kas äraminemine võimaldab meil leida iseennast, aga umbes kaks kuud tagasi võtsin ma otsuse vastu sõita vähemalt kaheks nädalaks täiesti üksinda Eestist ära, et ma saaksin tegelda ilma igasuguse “mürata” meditatsiooniga. Ma ei usu, et need kaks nädalat aitavad mul leida mind või vabastada mind mingit tüüpi probleemidest, sest probleemid on meil alati peas, mitte Eestis, kuid mõned põhjused on siiski, miks ma otsustasin selle retke ette võtta. Mõnikord on hea ennast isoleerida kõigest ja kõigist, et meel saaks rahuneda ning sügavam taipamine saaks tekkida.
Kuhu ma lähen 22. aprillil
Täpne koht, kuhu ma lähen, on Sri Lankal Nilambe budistlik meditatsioonikeskus, kus puudub elekter ning meie mõistes paljud muud mugavused. See on koht olemiseks iseendaga. Seal saab olla nii palju iseendaga, et paljudel seal elavatel inimestel on sildid rinnas “Vaikust palun”, mis näitab, et nad ei soovi, et keegi neid isegi kõnetaks. See on ideaalne koht erakluseks.
Nilambe on tsivilisatsioonist paljuski eraldatud keskus mägedes, mille eesmärk on ainult üks – pakkuda seal olijatele sobivat keskkonda jätta kõik mentaalsed segajad koju või alla tsivilisatsiooni, et nad saaksid keskenduda ainult iseendale. Kui inimene liigub kodust ning tavatsivilisatsioonist nii kaugele, siis täiesti instinktiivselt juba jäävad mõtted tahaplaanile. Ning kui sellele lisada veel teadlik lahtilaskmine, olemegi endale tekitanud kaheks nädalaks ruumi, kus me lihtsalt ei pea mitte millegi muu peale mõtlema kui see, kuidas meel rahustada, et taipamine saaks tekkida küsimuse kohta: “Kes ma olen?” Kui sa oled Sisekosmos artkleid ja zenTee blogi varem lugenud, siis tead juba, et vastuse leidmine sellele küsimusele on just minu üks peamisi eesmärke.
1. Meie meele treenimine
Meditatsiooni kohta räägitakse väga palju müüte ning seetõttu on selle ümber ka väga palju kära. Kahtlemata on meditatsioonil väga palju erinevaid variatsioone ning eesmärke, kuid peamine eesmärk on meditatsioonil alati “oma meele tundmaõppimine”.
Jälgi ennast järgnevad viis minutit. Kas sa üldse suudad seda teha, või on juba 10 sekundi pärast sinu mõte millelgi, millel sa avastad, et ei ole lähteülesandega üldse pistmist – kodu, töö, lapsed või abikaasa. Meie meel on üldjuhul treenimata ning täielikult meie kontrolli alt väljas. Kuid kui see on meie kontrolli alt välja, siis tekib küsimus, kelle kontrolli all see on? See on nende nähtuste kontrolli all, millega me oleme end harjunud üldjuhul samastama – mõtlemine, emotsioonid, hirmud, arutlused, ettekujutlused jpm. Me ei ole üldjuhul isegi teadlikud, et meil on sellised nähtused – rääkimata siis nende teadlikust jälgimisest ning nendest vabanemisest.
2. Kõik probleemid saavad alguse kontrollimatust meelest
Kas sa sooviksid elada oma elu ilma probleemideta?
See kõlab üsna provokatiivselt, aga kõik meie probleemid elus on põhjustatud kontrollimata meelest. Siin ja praegu ei ole mitte ühte probleemi – me loome kõik oma mured oma ellu läbi mentaalsete protsesside. Jah, kahtlemata on meie elus situatsioone, mis nõuavad meie poolset sekkumist, ning mõned neist nõuavad kohest sekkumist, aga need ei ole probleemid, mis vajavad sekkumist. Need on konkreetsed olukorrad, millega sa pead tegelema. Probleemid loome me pähe ainult läbi mentaalsuse: a) mõtlemine – me mõtleme ning analüüsime; c) mälu kasutamine – me meenutame oma minevikku ning siis kõrvutame minevikusündmusi praeguse olukorraga ning leiame, kui suures jamas me oleme; c) ette kujutamine – me projitseerime tulevikku võimalikke stsenaariumeid ning kannatame selle tõttu, sest need võimalikud stsenaariumid tunduvad meile hirmutavad.
Aga kuhu jääb siis praegune hetk? Siin ja praegu ei ole ühtegi probleemi. Võid selle peale täiesti kindel olla.
3. Headuse loomine
Kas sa usud, et kogu maailm on sinu sisemise mina peegeldus? Usud sa, et kõik asjad, mis sinuga toimuvad – head ning halvad – , on põhjustatud sinu enda poolt? Kas sa oled valmis võtma vastutuse oma elu eest?
Kui jah, siis sa tead juba praegu, kuidas oma elu korda teha. Kui me räägime oma elust ning õnnest, siis räägitakse sageli asjadest, mida kõike me sooviksime omada. Aga kas me tõesti soovime asju? Või pigem soovime me head elu – igal tasandil. Ja kui me soovime head elu, ning me teame, et meie elu on meie sisemine peegeldus, siis ainuke võimalus saada head elu, on hakata ise muutuma heaks. Kõige ja kõigi vastu, kuid esimese hooga saab headuse loomine alguse iseendast ning enda aktsepteerimisest just sellisena nagu me oleme.
Headuse loomine on teine põhjus meditatsiooni õppimise kõrval, miks ma lähen Sri Lankale. Sri Lanka on maailmas kõige pikema ajalooga budistlik ühiskond, mida ei ole “lõhutud” väljastpoolt peale surutud religioonidega. Ning kust mujalt õppida headust, kui mitte ühiskonnast, mis on järginud Buddha poolt soovitatud headuse ning kaastunde õppetunde sadu, isegi tuhandeid, aastaid.
4. e-raamat “Meditatsioon kui headuse allikas”
Ning kolmas eesmärk on kirjutada e-raamat. Ma soovin jagada oma kogemusi ka teiste inimestega. Ma usun, et paljud inimesed on mõelnud mingil ajal oma elus, et oleks põnev ära sõita ning olla isolatsioonis, kuid kas pole olnud sobivat aega, võimalust või lihtsalt mingi hirmu tõttu selle tegemata jätnud. Ma sooviksin inimestega jagada, mida see siis sisuliselt tähendab ning missugused transformatsioonid meil sellistes tingimustes toimuvad. Ma soovin selles raamatus jagada, kuidas õpetab mediteerima keskuse juht Upul, kes õpetab ühes Sri Lanka kloostriülikoolis välja munkasid – ehk nn “professionaalseid” mediteerijaid. Samuti soovin ma jagada sinuga, kuidas me leiame üles headuse ühiskonnas, kus märksõnaks on headus ning sõbralikkus. Ma usun, et see on nakkav ning ma loodan siiralt, et ma suudan selle headuse endas üles leida ning selle ka Eestisse kaasa tuua.
Jah, ma usun, et see saab olema põnev reis ning põnev raamat.
___________________________________________________________________
Siin saad toetada soovi korral minu reisi ning Sisekosmose arengut
Mina vördlen hingelise-sisekosmose teadmiste avardumist vette minemisega.Vöin lugeda köik kirjad “ujumisest”,aga kui vette ei lähe,ujuma ei öpi!Siis algabki järgmine etapp-tuleb harjutada “ujumiskoolis” “Ujumist”TÖEKS.Iga möte mis paljastab rahutust,meeleharmi,tuleb julgesti nähtavale tuua.Algul vajame iia “abilist”kes kingib uusi erilisi vöimalusi,aga ainult mina ISE vöin neid Töeks Elada!Siis kui olen hakanud aru saama,et mina ISE pean tegutsema ja veel olen nörguke,”kaldaääres ujuja” ma vajan siia vaikuse jöudu.Kosun ja kasvan iga paljastava harjutuse abil.Vastaskallas hakkaks juba nagu lähenema!!aga..siis ta kaugenebki ja saan aru et mungakloostrit ja yksiolemist vajan veel seetöttu,et muidu veel ei oska ja pögenen siia peitu,ymrusest mis mind häiritseb.Kas ma siis polegi veel midagi öppinud?!Olen alles poolel teel!!Mis siis minult puudub?Ja siis ma ärkangi siia teadmisse-et-MINULT ei puutu midagi!!Minu egolt aga kyll!!MINUS ON KÖIK OLEMAS,aga ma olen asendanud selle ise egoga.Tunnen hetkeks OMA SUURUST ja PYHYST…Ja äkki ma len TEADLIK KÖIGEST.Vaikus,rööm,andeksandmine KÖIKKETEADMINE ON minus.Mul pole tarvis kuhugi pögeneda..Ööunes olleski näen -avastan-oma maalised egomötted ja toon SUURUSE siia,sest ilma seda oleksin nagu tolmu pörandariide alla peitu pyhkinud.Harjutan ja tean nyyd et mina ei vöi enam eksida,siis kui LEIAN SUURUSE .Sellel hetkel OLEN nii PYHA!!!et maailm hävib köikkide öpetustega.Tahan sellesse OLEMISSE “uppuda”