Meditatsioonil kui mõistel on meie teadvusele huvitav mõju. Esimese asjana assotsieerub paljudele meditatsiooniga seoses koopas istuv üksik munk, teistele new age temaatika ning kolmandatele trendikus, kuna on moekas mediteerida. Minu jaoks seondub meditatsiooniga algus - algus iseendasse.

2006. aastal ütles mulle Õpetaja, et kui soovin oma jamadest vabaneda, siis pean hakkama mediteerima. Ahahaa ... mõtlesin tol hetkel ... mina ja mediteerima? Ma olin sel hetkel veel selles faasis, et püüdsin igale poole võimalikult lähedale oma uue BMW-ga sõita ning mediteerimine kuidagi ei sobinud BMW-ga kokku.

Aga elu muudab meid. Öeldakse, et kui inimene läheb oma materiaalsusega liiga "lolliks", siis ei jää Universumil enam midagi muud üle kui "hapnik täiest kinni keerata", et inimene teeks oma silmad lahti ning avastaks, et maailmas on peale tema veel inimesi. Täpselt nii juhtus ka minuga. Hapnik oli otsas, aga hingata oli vaja. Ainuke väljapääs oli küsida Õpetajalt, kust leida hapnikku? Ta ütles, et enda seest, aga kõigepealt on vaja uks endasse avada, mis käib ainult läbi meditatsiooni.

Mõtlesin, et okei, kui Õpetaja käsib, siis teen vahepeal seda imevärki. Ja istusin aeg-ajalt.

Paar kuud möödus ning Õpetaja küsis, kas ma ikka mediteerin iga päev kolm korda nagu sai kokku lepitud? Eeee ... mitte päris, pigem üks kord nädalas viis minutit, vastasin. Ning siis andis Õpetaja mulle ultimaatumi: "Kas sa hakkad tegema seda, mida ma ütlen või pead oma teed ise edasi minema!"

See oli hetk, mil teadvustasin, et meditatsioon on oluline ning põhimõtteliselt on sellest ajast alates kolme aasta vältel möödunud mõned üksikud päevad, mi tõesti ekstreemsete põhjuste tõttu on igapäevane meditatsioon vahele jäänud.

Ning nüüd ütlen ma sama: "Meditatsioon on kõige alus!". Sellest algab meie kasv ning see viib meid edasi. See annab meile sisemise rahu ning enesekindluse, et asjad liiguvad õiges suunas. See on uks iseendasse.

Meditatsioonist on tohutult palju materjale, mida on kirjutanud nii teoreetikud kui praktikud. Selles loos räägin ma vaid sellest, mida ma ise olen kogenud ning ei pretendeeri kuidagi ainukesele tõele.

Meditatsioon on istumine ning püüe peatada mõtlemine. Milleks see vajalik on? Selleks, et meie igapäevane elu räsib sõna otseses mõttes meid seestpoolt ning meie peas on meeletu mõtte-emotsiooni müra. Me ei teadvusta seda ning seetõttu tundub see alguses kahtlasena, aga meditatsioonidega alustades hakkab inimene ühel hetkel tajuma seda. Ning siis ei saa enam aru, kuidas ma suutsin varem elada. Meie pähe tekib avarus, mis annab kirjeldamatu kergustunde ning iga mõte, mis pähe tuleb ning selle lahti laskmine on füüsiliselt tuntav ning vabastav.

Meie peas on mõtlemine, mis jaguneb üldjuhul kaheks: 1) dialoog; 2) stsenaariumid / pildid.

Dialoog on väga loomulik ning äärmiselt väsitav. Inimesed räägivad ja arutavad pidevalt midagi omaette. Paljud vanemad inimesed, kes on üksikuks jäänud, teevad seda ka valjult. Siis peetakse neid lollideks. Aga tegelikult teevad seda kõik. Ainult, et enamus inimesi teeb seda vaikides. Kas kõik on siis lollid? Ei, me oleme lihtsalt inimesed ning me ei teadvusta üldjuhul oma võimalustest. Ühes joogaraamatus tutvusin väga lihtsa tehnikaga, kuidas mõtlemist peatada. Tuleb lihtsalt endale öelda: "Loobun käsust mõelda!" Eriti kurb on see, et 90% sellest dialoogist on negatiivse alatooniga: "Kuidas ta ikka võis minuga nii teha? Ta üldse ei austa mind? Krd, ma homme näitan talle! Fuck, raha üldse ei ole! Elu on ikka täitsa pees! Keegi ei armasta mind! Mind ei ole kellelegi vaja! Ma ei saa sellega hakkama, see on võimatu!

Teine mõtlemise viis on pidevad stsenaariumid ja filmid/pildid minevikust, tulevikust ning olevikust. Me justkui vaatame läbi vanu filme - üldjuhul ebameeldivaid, kuna teevad meile muret - ning hirmuga vaatame tulevikku - ka võimalikke negatiivseid stsenaariume, kuna me kardame, et see juhtub.

Vaadates neid kahte mõtlemise liiki Külgetõmbeseaduse kontekstis, siis mida me teeme? Me loome just sellist elu. Me loome elu, mida me alateadlikult oma peas hoiame.

Meditatsioon on uks vabadusse. Meditatsiooni eesmärk on saada mõtlemine kontrolli alla. Meditatsiooni abil me peatame igapäevase joru oma peas ning saavutame rahu. Me oleme igapäevaselt palju rahulikumad, me lahendame probleemolukordi efektiivsemalt ning on tõestatud, et meditatsioon vähendab efektiivselt stressi. Meditatsioonis laseme me lahti ebasoovitavad mõtted ning emotsioonid ... ning ... paneme endale pähe need mõtted, millist elu me soovime. Meditatsioon on hädavajalik, et hakata oma elu teadlikult muutma.

Kuidas alustada?

Kõige tähtsam ON alustada. Ära lükka seda edasi. Alusta 10 minutist iga päev. Vali selleks aeg, mil saad kindel olla, et saad segamatult istuda 10 minutit järjest. Võid seda teha vaikuses või rahustava muusika saatel. Istu ning püüa oma teadlikkus (tähelepanu) keskendada ühele konkreetsele objektile. Soovitan alustada hingamise jälgimisega, kuna see on lihtsasti teostatav. Lihtsalt istu ning püüa jälgida oma hingamist.

Zen-õpetustes soovitatakse ka teha loendamisi. Loendad sissehingamisi ühest kümneni ning siis tagasi. Ühest kümneni seetõttu, et kui sa ei pea jälgima, millal kümme saabub, siis meie meel on piisavalt hajevil, et sa ei märkagi, mil oled juba 30 peal. Seega jälgi ühest kümneni ning siis tagasi kümnest üheni.

Alguses on see kõik tüütu ning raske, kuna meie meel on nagu purjus ahv, kes hüpleb ühelt oksalt teisele. Aga see hakkab ajapikku paranema. Kuna mäletan hästi oma algust, siis soovin sind aidata, et sa ei annaks alla lihtsasti. Selleks kirjeldan lühidalt 5 faasi, mille läbisin. Olen kindel, et faase tuleb veel 50, aga hetkel olen teinud läbi 5 faasi ning jagan seda nüüd sinuga, et saaksid julgustust nendel hetkel, kui tunned, et enam ei viitsi. Ole mureta, ka see möödub.

1) Entusiasm Alguses on entusiasm. Mediteerimine tundub huvitav, põnev ning müstiline. Teed seda iga päev hea meelega ja ootab juba esimese nädala lõpuks tulemusi. See faas läheb mööda

2) Vastupanu Umbes nädala pärast hakkad aru saama, et midagi ei ole muutunud: "Pagan, istun juba 7 päeva, aga ikka pole valgustunud. Tundub, et see on ikka paras jama!". Kõik tundub mõttetu. Istumine on tohutult igav, kuna pea on igapäevamõtteid täis ning kontsentratsioon on väga madal. Aeg venib ning istumine isegi ärritab natuke. Ka see möödub.

3) Leppimine Umbes 6 kuu möödudes lepid sa olukorraga, kuna hakkad tajuma, et suudad natukene paremini juba keskenduda. Sa hakkad mõistma, et on toimunud mingi areng. Selle aja vältel on kindlasti olnud mõningaid põnevaid kogemusi - näiteks tunne, et maailm käib ringi ja sina oled selle keskel või ääretu armastuse, rahu ja õndsuse tunne, mis teeb meele väga härdaks. Sa tunned, et oled aru saanud, mis maailmas tegelikult toimub ning oled tänulik selle tunde eest. Tegelikult pole sa midagi veel aru saanud. Ka see faas möödub.

4) Vaikus / ruum Umbes 1 aasta pärast tekib pähe avarus - ruum ja vaikus. Sa hakkad kogema oskust, et sa tajud mõtteid ja emotsioone teatud tüüpi objektidena, mida sa saad jälgida, soovi korral neid mõelda, aga soovi korral need ka minema lasta. See on esimene faas, mil me kogeme, et me võime olla Vaatlejad selles maailmas. Sa hakkad aru saama, mida tähendab olla Vaatleja ja mida sa siis vaatled. Sa vaatled, kuidas sinu peas on mõtted, mis ei ole sina. Sa tajud, kuidas sinust kerkivad üles emotsioonid, mis ei ole ka sina. Sa tajud sees rahu, mida suudad projitseerida enesest väljapoole. Sa tunned justkui oleksid miski, selle miski ümber on tükk tühja maad ning siis tuleb maailm. Sa saad maailma vaadelda ja selles osaleda. Aga see maailm pole sina. Sina oled miski, mis lihtsalt on. Vastuseid sul veel ei ole. Aga ka see möödub

5) Kontakt Umbes 1,5 -2 aasta pärast hakkad sa tundma teatud hetkedel ühtsust. Sa istud ning sul on hea olla. Oled nagu kodus. Sa ootad meditatsiooni, kuna see võimaldab sul kõigest lahti lasta. Sinu keha ning sinu pea puhkavad täielikult. Mõnedel päevadel näed sa värve ning kuuled mingeid imelikke asju. Need ei ole helid teispoolsusest, aga see on miski alateadvusest. Sa võid küsida oma alateadvuselt midagi ning kui oled tähelepanelik, siis saad ka vastuseid. Kui harjutad, siis hakkad eristama vastuseid ning võid saada huvitavat infot. Kui visualiseerid, siis võid näiteks 30 minutiks täiesti ära minna sinna, mida sa visualiseerid. Su keskendusvõime on piisavalt hea ning sa valdad juba lahti laskmise tehnikaid piisavalt hästi, et kontrollida protsessi. Sa näed mõtteid tulemas ning minemas. Sa ei pea nendega tegelema, kui sa ei soovi. Need on nagu pilved taevas. Taevas ju ei püüa pilvi enda küljes kinni hoida. Pilved lihtsalt tulevad ja lähevad oma teed. Nad on olemas. Nii nagu ka meie mõtted. Aga me ei pea nendega tegelema. See on meie teadlik valik. See on hea tunne.

Need on faasid, mida olen kogenud meditatsiooni vältel. See on olnud mõnus ning samas raske aeg. See vajab distsipliini. Sageli on raske ennast sundida mõne hea filmi kõrvalt mediteerima või pead väga tühja kõhuga söömise edasi lükkama, kuna tühja kõhuga on meditatsioon hea ära teha, sest täis kõhuga meie tajud vähenevad drastiliselt ning keskenduda on raskem. Aga samas on see kõik tore. Tuleb teha teadlik valik. Kas ma otsustan areneda või mitte? See on nagu trenn iga teinegi. Iga päevaga natuke lähemale. Kuhu? Keegi vist ei tea. Aga mida lähemale jõuad, seda parem tunne on. Nii hea on ennast hästi tunda.