Luuletused

Miks me kannatame valu?

Vaata luuletuse tekkelugu siit

Ooo, Elu, miks sõbrad mu ümber on valus,
paljud neist valus, mida kanda ei talu.
Ütle mul palun, kuidas aidata saaks,
et päike me kõikide ellu vaid jääks.

Kaido, mu Poeg, sind aidata saan,
ma alati kõikide kõrvale jään.
Kaido, ma enesest kõik ju vaid teen,
et lapsed oleks rahul – olgu Mart voi Marleen.

Ooo, Elu, mul ütle, miks siis kannatavad kõik,
miks olla vaid rõõm meie elus ei võiks?
Kui armsad sul kõik, miks siis valikuid teed,
kes õnnelik, rikas, teistel valu on teel?

Kaido, mu Poeg, mind usaldada võid,
sul soovin vaid armu ja ka teistele vaid.
Kuid ei usu nad siiralt, et armastuse jõud
neid edasi aitab, olgu pidu või põud

Ooo, Elu, aga siiski, mida öelda neil võiks,
kes ütlevad: “Mulle vaid kannatusi lõid …”
Kuidas aidata inimest, kes kaotand on poja,
või hullemgi veel – kaotas pere ta sõjas?

Kaido mu poeg, ütle: “Näen ma see kõik!”
Iga kannatand päev on isiklik võit.
Ma armuga kõiki teid siia ju lõin,
kuidas kaotada seda ma ealeski võiks.

Ütle, usaldust täis elu õnneni viib,
teie üle on kaitseks mu armastuse tiib,
kui isegi tundub, et valus on praegu,
siis varsti, nii varsti, ei mäleta aegu,
ei valu, ei trotsi – täis elu on naeru,
ära unusta öelda, igaüks neist mind paelub.

_____________________________________________________________________________________

Otsides tõde

Sa istud mul vastas ja küsid: “Kus asub tõde?”
Ma sügavalt vaatan sul silma: “Ärka üles, mu Õde!”
Sa mõistad, et miski siin on, kuid kas see on siis Tõde?
Ma luban sul olla just see, kes oled, mu Õde.

Sa istud mul vastas ja küsid: “Kes mina olen?”
Vastan otsides vaikselt su pilku: “Sa olemas oled”
Sa langetad silmad ja nendid, et “Jah, ma vist olen”
Ma luban sul olla just see, kes praegu sa oled.

Su silmis näen valgust ja küsin: “Kust see küll tuleb?”
Siis segadust varjates sosistad: “Sealt, kust ma tulen…”
Mu meeles on rahu, sest tunnen, et süttivad tuled,
Ma luban sul tulla just nii, nagu hetkel sa tuled …

_____________________________________________________________________________________

Kes ma olen

Ma olen rahu.
Ma olen rahulik.
Ma olen rahulik nagu vesi.

Ma olen tark.
Ma olen täis seda tarkust, mida sa minuga jagad ja mulle õppimiseks annad.

Ma olen julge.
Ma olen just nii julge kui julge ma olen.
Rohkemaks ei ole mul julgust.

Ma olen täis armastust.
Minus on nii palju armastust kui minusse mahub.
Rohkem ei mahu, sest liiga palju on veel hirme, himusid, kurjust, kadedust, pettumust ja trotsi.

Ma olen vaba.
Ma olen nii vaba kui vaba ma end oma meeleköidikutes olla luban.
Enamaks ei ole mul ruumi.

Aga aitäh isegi selle vähese eest …

_____________________________________________________________________________________

Musttühi meel

Augud taevas, hinges on täius,
kas olemise võti on avatud meel?
Sulgedes silmad miskit must väljus,
kirjeldamaks seda mul kitsaks jääb keel.

Kui augud on hinges, taevas on säras,
kas keegi võiks öelda, mis toimus just nüüd?
Istudes põrandal mul meel on kui teras,
vastuseid otsides südames hüüd.

2000 aastat ja enamgi veel,
või millal see Buddha meil virgus?
Kuid ainuke vastus on musttühi meel,
mis tummisest vaikusest sirgub.