Ma tunnen hinges kerget ootusärevust, sest homme on jälle see päev, kui toimub EduTeadvuse seminar Tartus. Esimene samalaadne seminar leidis aset eelmise aasta lõpus ning selle ürituse tagaside oli superhea. Nagu alati, ei oska ju seminari läbiviija kuidagi täpselt ette ennustada, kuidas mõni üritus täpselt välja kukub.

Inimesed on oma olemuselt head Nagu ma mõnedes oma artiklites olen kirjutanud, usun ma inimeste headusesse. Ma usun sellesse, et absoluutselt iga inimene meie maailmas teeb alati endast parima. Juhul, kui kõik asjad tal ei õnnestu või meile tundub, et ta ei ole maailma kõige parem inimene, on see meie subjektiivsuse tulemus. Ma ei usu iialgi, et on olemas inimesi, kes sisimas tunnevad, et jah, ma olen kuri ning õel inimene ja ma lähtun ning tegutsen vastavalt sellele. Ma olen täiesti kindel, et sõltumata, mida inimene teeb ja kuidas see meile tundub, oma sisimas on tal täiesti vettpidavad argumendid sellele, et ta käitub sel hetkel õigesti. Isegi, kui ta plaanib kellelegi teadlikult halba teha, teeb ta seda ainult seetõttu, et ta tunneb, et tema on haiget saanud ning tal on õigus tagasi teha. Aga see ei muuda ju teda veel halvaks inimeseks. Kui temaga rääkida, võib ta esitada võib-olla pooletunnise ettekande teemal, miks ta hetkel kellelegi kätte soovib maksta. Seega ei saa kuidagi öelda, et ta oleks halb inimene. Ei, ta ei käitu halvasti, tal on omad põhjused, miks ta midagi teeb. Ja tema usub, et need on õigustatud ja head. Kui ta mõtleks, et ma teen sellele inimesele halba seepärast, et ma olen halb inimene, saaks teda kuidagigi nimetada õelaks. Kuid ma kahtlen, et sellist inimest olemas on.

Seega on kõik inimesed maailmas head. Ning seda on ka kõik koolitajad. Kui koolitaja kutsub kokku inimesed, on tal järelikult inimestele mingi sõnum. See, kuidas tal õnnestub lõpuks see sõnum inimestele kohale viia, on jällegi iseküsimus. Ehk ta ei olegi nii hea jutuvestja, ehk on tal kontrollimata kehakeel, ehk on tema hääl selline, mida ei suuda keegi kuulata pikemalt kui 10 minutit, aga ta ju annab endast parima. Kui tema poolt läbiviidud üritus ei kanna oma eesmärki - ei paku osalejatele väärtust - ei õnnestu tal lihtsalt selliseid üritusi regulaarselt läbi viia, sest pole lihtsalt kuulajaid, kuid ta on kindlasti hea inimene. See on nagu darwinistlik looduslik valik.

Usuhüpe 2009 Just niimoodi oli ka minu esimese seminariga. Kui ma seadsin endale 2009 aasta eesmärke 2008 aasta viimasel päeval, oli üheks kindlaks sihiks läbi viia nn omakoolitus hiljemalt 2009 aasta lõpuks. Kuid niipea kui ma selle paberile panin, sekkus kohe minu ratsionaalne mõistus ja esitas mitmeid küsimusi nagu: "Kes sind kuulata sooviks? Miks keegi sind kuulata sooviks? Mida sul on üldse inimestele öelda?" ... ja palju muid sarnaseid mõtteid.

Niimoodi ma siis praadisin oma vaprust mahlas terve aasta ja ootasin, millal ma olen valmis oma esimest seminari läbi viima. Kuni ühel hetkel avastasin, et inimesed ei ole mitte kunagi valmis. See on osa kasvust. Kuidas saaks keegi öelda, et nüüd olen ma valmis? Missugused on kriteeriumid üldse, et midagi sellist enda kohta öelda?

Ning niimoodi siis juhtuski, et novembri lõpus ühe meditatsiooni käigus tuli selge impulss, et nüüd tuleb see asi ära teha. Ma ei teadnud, mida täpselt rääkida, kuidas seda läbi viia ning missugused võiksid olla ootused, aga ma teadsin, et ma teen selle ära. Ja tegingi. Ning kõik läks suurepäraselt. Kohal oli 95 inimest ning nende silmadest paistis, et neid tõesti huvitas see teema, mida ma rääkisin - Teadus positiivse mõtlemise taga. Ka hilisemaid tänulikke e-kirjasid lugedes olin ma rahul, sest ma nägin, et olin teadlikult läinud läbi oma hirmubarjääri ning teoks teinud miski, mis oli mulle parajaks proovikiviks.

Mida see seminaripäev sisaldas? Peale seminari toimumist sain ma osalejatelt mitmeid kirju, mis olid mõnes osas üsna sarnased, aga mõned ka väga erilised. Kuigi ma saatsin üleskutse kõikidele 95 osalejale anda tagasisidet, et ma teaksin, mida vajadusel korrigeerida, kirjutas tagasi umbes 25 inimest. Ning need olid kõik positiivsed. Ma ei tea, kas need inimesed, kes said sealt negatiivseid tundeid, jätsid selle kirjutamata, aga igatahes hetkel meenub mulle vaid ühe osaleja negatiivne lause selle kohta, et oli külm natuke. Jah, seda ma tundsin ka ise natukene, aga see oli inimlik viga,  sest maja haldaja unustas õhtul kütte sisse lihtsalt lülitada ning tegi seda alles hommikul.

Peamine sõnum inimestelt oli, et nende jaoks läksid asjad selgemaks peas. Raamatupoodides on ju kümneid erinevaid raamatuid, mis kõik räägivad ühte ja sama juttu, aga natukene erineva nurga alt. Ma mäletan ise seda väga hästi, kui peale iga järjekordse raamatu lugemist oli pea jällegi segi, sest niipalju uut informatsiooni oli juures. Sageli oli mul küsimus peas, et kui keegi midagi peaks mult küsima, siis ma ei oskagi vastata - infot ning mõnikord isegi vastandlikku infot on väga palju.

Minu jaoks toimus selginemine taas ühe meditatsiooni käigus, kui ma jõudsin EduTeadvuse mudelini. Ning nii hämmastav kui see ka ei tundu, ei ole peale selleni jõudmist rohkem küsimusi mul peas kerkinud. See toimus umbes 6 kuud tagasi ning alates sellest hetkest on kõik uus informatsioon, mida ma olen omandanud, suurepäraselt haakunud eduteadvuse mõistega.

Mis andis sellele mudelile toetuspinda, oli asjaolu, et eduteadvuse mudel ei olnud esoteeriline ega metafüüsiline, vaid äärmiselt loogiline ning lihtsasti mõistetav. See oli otseselt seotud teaduslike uuringutega ning selle kaudu on selgitatavad väga paljud erinevad valdkonnad, mille kallal me töötame, kui me isikliku arengu teed käime.

Mida Eduteadvus endast siis kujutab? Edutedvuse kohaselt baseerub kogu loomine ning meie Universumi olemine kolmel lihtsal printsiibil:

1. Kvantfüüsiline keskkond 2. Alateadlikud protsessid, mis on seotud kvantfüüsilise keskkonnaga 3. Vibratsiooniline resonants, mis liidab kaks esimest punkti

Et seda veelgi lihtsamalt seletada, siis saame me tugineda mõnedele teaduslikele avastustele, mis on läbi viidud:

1. Albert Einsteini maailmakuulus valem E=MC2 näitab, et kogu meie mateeria on transformeeritav energiaks. Kui viimased 400 aastat oli usutud Newtoni füüsikat, mille kohaselt meie maailm on surnud, külm ja kõle ruum, siis Einstein lõi sellesse uskumusse lõhe, mis on kogu väljakujunenud kvantfüüsika aluseks

2. Alates 20 sajandi algusest on kvantfüüsikat uuritud üha aktiivsemalt. Kvantfüüsikud on avastanud, et mitte ainult E=MC2, vaid meie maailmas on oluliselt rohkem kummalisi nähtusi, millele meie peavoolu teadlased ei oska vastust anda. Selge oli ja on aga see, et seni arvatud fakt, nagu materiaalne maailm oleks deterministlik ja ennustatav, sai tõsise hoobi ning tänane füüsika tunnistab üheselt, et kõige elementaarsemal tasandil on kõik energia - asjad, mõtted jm.

3. Läbi katsetuste 1960-ndatel aastatel avastasid teadlased (Schmidt), et meie mõtted suudavad kvantfüüsilisi protsesse mõjutada. Läbi tuhandete katsete mõistsid teadlased, et need protsessid on alateadlikud. Ehk kui inimene proovib mingit mõju avaldada mateeriale ainult seda korrates, on see vähemefektiivsem kui juhul, kui mõjutada tema alateadvust. Ehk siis teadlased kinnitasid, et teadvusel on võim mateeria üle, kuid see on tugevam alateadlikul tasandil, mitte teadlikul. Kui soovid midagi muuta, pead muutma esmalt oma alateadvust.

4. Uurides erinevaid kvantfüüsilisi nähtuseid jõudsid teadlased avastuseni, et allpool kogu mateeriat eksisteerib mingi kummaline väli, millega suhtleb kogu materiaalne maailm kvantfüüsilisel tasandil. Teadlased tunnistasid, et kuna tegemist on väljaga allpool absoluutset nulli, ei saa seda nimetada energiaväljaks, vaid tegemist on puhta informatsiooniväljaga - teadvuse endaga. Nad mõistsid, et kogu meie mateeria ilmneb sellest üüratust informatsiooniväljast ning mateeria ilmnemine on seotud eelmistes punktides kirjeldatud protsessidega.

5. Läbi katsetuste hiirte ning salamandritega jõudis Dr. Lashely ning Dr. Pribram järeldusele, et kuigi senine teadus kinnitab, nagu me kogeksime oma maailma läbi viie tunnetusvahendi (silmad, kõrvad, nina, kompimine, maitsmine), siis katsed loomadega kinnitasid, et see nii ei ole. Karl Pribram jõudis kindlate tulemusteni, et meie aju on vahend, mis "loeb" kvantfüüsilist informatsiooni ning loob selle kaudu siis meie "maailma". Ning aju suudab lugeda vaid seda informatsiooni, millega see on samal lainepikkusel. Seega tõestas Pribram ning paljud hilisemad teadlased tema järel seda, et me kogeme oma maailmas ainult neid nähtuseid, millel on sama vibratsioon (lainepikkus). Kui me ise oleme õnnetud, resoneerume me õnnetute juhtumitega, kui me oleme õnnelikud, kogeme me just seda. Ja nii lihtne see ongi.

Loomulikult on see äärmiselt kokkuvõttev ülevaade EduTeadvuse põhimõtetest, aga need on tõesti nii loogilised ja praktilised, et peale poolt aastat iga päev uut informatsiooni ammutades ei ole ma leidnud midagi, mis oleks selle käsitlusega vastuolus. Iga autor kirjutab loomisest ja kogemisest omas võtmes, aga need kõik alluvad ilusti eduteadvuse põhimõtetele. Sest need on lihtsalt nii universaalsed ja pärinevad otse teadlaste avastustest, mitte kellegi sisekaemusest või isiklikest kogemustest.

Jah, ning just needsamad on põhjused, miks ma sain oma esimesele seminarile nii hea tagasiside. Kui midagi on teaduslikult, puust ja punaselt lahti seletatav, siis on raske seda mitte omaks võtta. See annab meile lihtsad vastused küsimustele, kas ja kuidas see kõik ikka võimalik on?

Kui keegi ütleks meile täna, et sa suudad lennata, aga sa lihtsalt ei tea, kuidas seda teha, tunduks see jutt üsna ulmeline. Aga kui tuleks keegi ning tõestaks ära selle teaduslikult, et näed, kuna maailm on üles ehitatud nii ning meie nii ja nende kahe kombineerimisel juhtuvad sellised asjad, siis muutub tema jutt usutavamaks. Ning veelgi usutavam oleks see siis, kui lugeda mitmete teadlaste raamatuid, kes nende meetoditega on ka ise lendama hakanud. Sest just seda on teinud mitmed teadlased seoses eduteadvuse põhimõtetega. Ma olen tänaseks lugenud mitmete teadlaste raamatuid, kes jõuavad oma järeldustega lõpuks kõik samassse kohta: a. Meie maailm on elementaarsel tasandil "kummist" ja voolitav b. Jõud voolimiseks asub meie alateadvuses c. Mehhanism voolimiseks toimub läbi vibratsioonilise resonantsi.

Nüüd sai see siis kirja, mida kogevad inimesed, kes homme osalevad EduTeadvuse seminaril. Hetkel on registreerinud juba peaaegu 100 inimest ning ma olen äärmiselt elevil sellest kõigest rääkima. Miks? Sest ma armastan seda kõike lihtsalt nii palju ...

Kui sa veel ei ole otsustanud, kas tulla, siis viimased kohad on saadaval veel siin: EduTeadvus