Kas sa oled kunagi kedagi kuulnud ütlemas, et ta mõtles lõpuks välja, mida teha? Või lõpuks mõtles ta välja lahenduse oma probleemile? Või oled sa näinud mõnda teadlast, kes oleks tõesti midagi välja mõelnud - pika arutlemise tagajärjel?
Usud sa, et me tõesti mõtleme midagi välja? Kui vaadelda meie mõtlemist kui mentaalset "joru" meie peas, siis saad sa kergesti aru, et me ei suuda midagi välja MÕELDA - kõik lahendused, uued ideed ning mõttevälgatused tulevad infopahvakutena. Sellel ei ole mitte midagi pistmist mõtlemisega.
Eduteadvuse loomine Umbes 1,5 aastat tagasi hakkasin ma süvenenult analüüsima külgetõmbeseaduse ning selle toimimise võimalikkust. Aga kurb oli see, et iga kord, kui ma mõne uue raamatu läbi lugesin või mõnda audioprogrammi kuulasin, tekkisid minu pähe uued ideed, kuidas seda kõike seletada iseendale. Mul oli iga kord mingi uus "nurk", mille alt läheneda, kuid puudus üks terviklik mudel või mõistmine, kuidas see kõik võib toimida.
Ja siis ootamatult, ma arvan, et see oli juuli 2009, kui ootamatult sain infopahvaku, mida eelpool mainisin. Tavaliselt tulevad need infopaketid meile nendel hetkedel, kui me oleme rahunenud ning me oleme oma mentaalse joru peatanud - nii ka minuga, sest üldjuhul tekivad mul kõik uued ideed ning lahendused meditatsiooni käigus. Ja nii juhtus ka siis.
Ma olin just järjekordse raamatu läbi lugenud ning pähe oli tekkinud taas segadus: "Kuidas see kõik ikka võimalik on?" Ja siis kangastus mulle pilt Eduteadvusest - see on kolme osaline mudel, mis annab külgetõmbeseadusele väga praktilise ja loogilise selgituse.
Eduteadvus loomine tähendab kolme printsiibi mõistmist - kvantfüüsiline maailm ehk keskkond, mis muudab loomise võimalikuks; meie aju ning alateadvus, mis on meie poolne loomise filter (eelkõige läbi uskumuste); ning vibratsiooniline resonants, mis on loomise / kogemise mehhanism ise. See on väga lihtne, kuid väga võimas mudel - see annab külgetõmbeseadusele täiesti teadusliku ning loogilise seletuse. See näitab lihtsalt ära, kuidas me suudame luua ja kuidas me saame luua. Ehk siis vastab eduteadvuse mõistmine küsimustele, kas ja kuidas see võimalik on? ning kuidas see enda kasuks tööle panna?
Eduteadvuse loomisega olen ma ise töötanud alates sellest päevast ning seda olen ma jaganud ka läbi oma e-kursuse ning seminaride. Kuigi ma alustasin e-kursust palju varem, tuli just õigel ajal "eduteadvus" minu juurde, kuna ilma selle infota oleks e-kursus lihtsalt paljude erinevate teooriate refereering.
Tänaseks olen ma eduteadvuse loomise baasil läbi viinud 3 täispikka ühepäevast seminari ning umbes kümme lühiloengut. Tagasiside on super. Ja see pole super mitte seetõttu, et ma oleks nii hea kõnemees või et mul oleks mingi nii hea oma teooria, vaid osalejad on tänulikud usutavasti selle eest, et Eduteadvuse mudel kirjeldab neile kogu külgetõmbeseaduse ja selle kasutamise nii lihtsasti lahti. Seega ei saa ma kuidagi ennast siin esile tõsta, sest ma annan ju edasi ainult seda infot, mis mulle pähe eelmise aasta juulis tekkis. Oleks iseenda ilmne ületähtsustamine, kui ma ütleksin, et see on minu teooria ja kiitke mind selle eest. Absoluutselt mitte! Ma lihtsalt räägin seda edasi inimestele. Pannes sinna oma ihu ja hinge ...
Kuid mõned päevad tagasi tekkis minus tunne, et see kõik ei ole piisav. Kuigi eduteadvuse rakendamine minu enda ellu viimase 1,5 aasta jooksul on toonud minu jaoks hämmastavaid tulemusi, tundsin ma, et ma ei saa inimesi selle edasi rääkimisega piisavalt aidata. Ma nägin, et inimesed lahkusid seminarilt säravate silmadega, kuid ma ei tea, mis hakkab edasi toimuma - kas nad suudavad seda sära kanda edasi ka järgnevatel nädalatel ja kuudel? Sest ma tean suurpäraselt, et seminaril osalemine ei saa nendele tuua tulemusi, vaid ainult selle info järjepidev järgneva 6-12 kuu jooksul praktikasse rakendamine toob tulemusi.
Jah, ma olin mures. Ma vajasin uut mudelit.
EVA - "Sinu elu. Sinu võimalus" Ning see tuli eile hommikul. Jällegi ühel vaiksel hetkel. Kuid seekord mitte hommikuses meditatsioonis, vaid hommikul kell 08.15 bussiga Tallinnast Tartusse sõites. Ma olin väga rahulik ning vaatasin lihtsalt bussiaknast välja ning jälgisin mind ümbritsevat loodust.
Ja siis see tuli - EVA: "Sinu elu. Sinu võimalus!"
"Eduteadvuse loomine on tulemuste saavutamisest ainult üks - kõige esimene - etapp", ütles mulle "hääl" peas. "Eduteadvuse printsiipe on inimestele vaja, et nad mõistaksid, et SEE on võimalik. Kuid selle võimalikkuse mõistmine ei aita inimestel oma elu paremaks muuta - see ei too nende ellu (uut) töökohta, kaaslast või paremat tervist. Lisaks E-le (Eduteadvuse loomine) on selles süsteemis veel kaks väga olulist printsiipi - "V" nagu Vapruse kasutamine! ja "A" nagu Aktsepteerimine".
"Jess", hüüdsin ma vaikselt, sulgesin silmad ja uinusin. Ma olin taaskord targemaks saanud.
Vapruse kasutamine Esimene samm loomisel on alati õige meeleseisundi loomine (eduteadvuse saavutamine). See on kõige kõige kõige esimene samm. Ükskõik, mida me ka ei soovi, on meil vaja kõigepealt mõista Eduteadvuse loomise printsiipe. See on üks. Aga edasi?
Kaks on kahtlemata vapruse rakendamine. Kui me ütleme lihtsalt, et me peame tegutsema, jääb sellest väheks. Miks? Sest üldjuhul tegutseme me oma mugavustsooni (turvatsooni) piires. Kuid me ei saa iialgi luua teistsuguseid tulemusi oma ellu, kui me ei tee teistsuguseid tegevusi. Ja just, et teha teistsuguseid tegevusi, peame me kasutama oma teadlikkust ning vaprust.
Jah, vapruse kasutamine on kahtlemata teine samm. See on ju just see, mida ma teen ise - ma lõhun iga päev hirmubarjääre ning teen lihtsalt asjad ära. Kui see tundub sisimas õige, isegi kui see hirmutab mind, järgin ma oma instinkte ja lähen kaasa. Ma olen vapper!
Aktsepteerimine Kolmas samm on aktsepteerimine ehk lubamise kunst.
Kui mul õige meeleseisund, ja kui ma võtan isegi ette vapraid samme oma elu muutmiseks, siis nüüd, siin ja praegu, saan ma siiski aktsepteerida ainult praegust olukorda. Kohe, kui sa seda teed, oled sa õnneseisundis, sest ainuke viis õnneseisundist väljumiseks on võidelda vastu sellele, mis ON. Kui sul on õige meeleseisund ja sa võtad ette vapraid käike, siis ei ole eduteadvuse printsiipidele tuginedes võimalik, et pikas perspektiivis (6-18 kuud) sinu olukord ei paraneks. Kuid sa ei saa seda kontrollida. Ja just see on aktsepteerimise põhialus - siin ja praegu saad sa aktsepteerida seda, mis sinu elus on. Ja kui sa aktsepteerid seda, mis on - igal tasandil -, oled sa kogu aeg rõõmus. Sest sul puudub põhjus olla kurb, õnnetu ja vihane. Sest kurbus, õnnetu olemine ja viha tekib ainult sellest, et meile ei meeldi see, mida me hetkel oma elus kogeme. Kohe, kui sa aktsepteerid seda, väljud sa ebamugavast tundest. See on tõesti lihtne.
Jah, see ongi EVA. See on sinu elu. See on sinu võimalus seda muuta.
Ja nüüd tean ma täpselt, kuidas näeb välja Tallinna seminar aprillis. See ei ole enam ainult Eduteadvuse seminar - see on juba EVA. See on seminar Sinu elust, ja Sinu võimalusest seda muuta.
Jah, meie maailm on tõesti kummaline. Kust need vastused küll niimoodi tulevad ...
Kaido
|