Eesmärkide püstitamine on kõige lihtsam asi maailmas, me kõik püstitame endale eesmärgid 31. detsembril lubades uuel aastal veeta perega rohkem aega, teenida rohkem raha, langetada kaalu ning palju muud. Aga mis on reaalne tulemus?
Statistika näitab, et inimesed suudavad püstitatud eesmärkidest kinni pidada keskmiselt uue aasta 3 esimest nädalat. See on see periood, mil me oleme entusiastlikud ning me pingutame, et liikuda oma eesmärkide poole. Ja siis! Pahhh ... tagasi oma mugavustsooni, kus on hea ja turvaline. Ning ootama uut aastavahetust, kui saaks seada jälle uued eesmärgid.
Miks see niimoodi on? Vastus peitub meie ajus, selle ehituses ning meie alateadlikes protsessides, mis kujundavad meie harjumusi. Meie ajusmassist koosneb 17% teadlik osa ning 83% alateadlik osa, samas, kui see 83% alateadlikust aju osast vastutab 96-98% ulatuses kõikidest meie poolt saavutatud tulemustest. Meie teadlik mõistus avaldab mõju vaid 2-4% meie tulemustest. Seega, me võime küll eesmärke kirja panna ning neid ka täie mõistuse juures endale ette lugeda ning nendest püüda ka kinni pidada, aga nii kaua, kuni see informatsioon ei jõua meie alateadvusesse, on see kasutu ning ei saa meie ellu tuua püsivat muutust.
Mida siis teha? Alljärgnevalt esitan lihtsa 7 etapilise protsessi, mida kasutades on võimalik püstitatud eesmärgid ka saavutada: 1)Pane kirja eesmärgid selleks aastaks. Alusta suurtest eesmärkidest, mida soovid saavutada aasta lõpuks, seejärel kuude kaupa, seejärel nädalate kaupa ning seejärel päevade kaupa, kuidas seda suurt eesmärki saavutada
2)Tunne, et sa oled selle eesmärgi juba saavutanud. Isegi, kui sa ei tea, kuidas seda saavutada, siis püüa ikkagi visualiseerida ja tunda, nagu oleksid selle siiski saavutanud. Selle eesmärk on, et ma annan oma aju alateadvuslikule osale niimoodi teada, mida ma täpselt soovin ning see hakkab siis otsima võimalusi, et seda eesmärki saavutada (uuringud näitavad, et meie aju ei suuda eristada, mis toimub "päriselt" ning mida me oma ettekujutuses loome).
3)Sa pead oma harjumused viima kooskõlla oma eesmärkidega. Kuigi eesmärkide püstitamine toimub teadlikul tasandil, sõltub õige mõtlemine, taju ning käitumine, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks sellest, missugused on meie harjumused, ning harjumused on alateadlikud protsessid. Seega, üks osa meie mõistusest küll püstitab eesmärgid, aga varjatud osa hakkab nende poole tööle ning kui varjatud osa ei ole kooskõlas teadliku osaga, ei saa oodata ka tulemusi. Sa pead avastama ning kasutama ja vajadusel muutma oma igapäevaharjumusi, et need oleks kooskõlas sinu eesmärkidega.
4)Tulemused, mis sul täna on, peegeldavad sinu tänaseid oskuseid. Kui sa soovid saavutada uusi eesmärke, pead sa omandama ka uued oskused. Lihtsalt teadmised (informatsioon) millestki ei vii sind eesmärkide poole, sa pead oskama neid teadmisi kasutada, et eesmärke saavutada
5)Koosta plaan oma eesmärgi saavutamiseks. Sa pead paika panema kasvõi elementaarsed tegevused, mis on vajalikud, et neid eesmärke saavutada
6)Sa pead iga päev tegema midagi, et oma eesmärkidele lähemale liikuda. See on väga oluline, kuna sellega programmeerime ma oma mõistust ning kujundame harjumusi, mis viivad meid eesmärkide poole
7)Aga ainult tegutsemisest ei ole küllalt. Sa pead tegutsema ning pidevalt andma hinnanguid saavutatud tulemustele ja vajadusel oma tegevusi korrigeerima. Soovitatav on seda teha iga päev - iga õhtu vaata üle, kas tänased tegevused olid need, mida pidid täna tegema ning kas need andsid soovitud tulemusi. See on nagu lennuki juhtimine, kus paned kursi, kuid pead kogu aeg lähtuvalt tuulest ja turbulentsist tegelema lennuki kursi hoidmisega.
See on lihtne, kuid väga võimas kava alustamaks eesmärkide püstitamisega ning ka nende poole liikumisega. Üks olulisemaid punkte selles on "3" - meie harjumused. Inimesed on harjumuste vangid ning harjumusi on raske muuta ilma tugeva distsipliinita. Aga see on võimalik. Alustada tuleks lihtsalt väikeste ümberkorraldustega oma elus nagu näiteks 15 minutit varasem ärkamine, et läbi viia hommikune meditatsioon ning sealt edasi liikuda suuremate harjumuste muutmisele nagu domineerivate mõttemustrite muutmine.