SisekosmosTV »

Kuidas vabaneda negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest?
[13. august 2011 | Kirjutas: Kaido | 9919 korda loetud | kokku kommentaare: 10]

Sedona meetod on enesearengu valdkonnas hästi levinud meetod negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest vabanemiseks. Vaatasime Jannoga filmi ära ning mõtisklesime selle üle SisekosmosTV's

 

 

 

 

 

Sedona meetod: kuidas negatiivsetest emotsioonidest vabaneda?

Vaata lähemalt Filmiõhtute kalendrit

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Enesearengu treeningud augustis

Laupäev 27.08 Elurõõmu saladused 

Pühapäev 28.08 Kuidas alustada elustiiliäri?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
13. august 17:11 Linda kirjutas:
Kaido Pajumaa meeldib mulle kahel põhjusel: ta on valmis oma otsimisrajal tunnistama, et teekond võib muutuda ja et ta on võtnud nõuks lihtsaid mõttemeetode ka lihtsalt edasi anda, ilma et looks endale pühaku oreooli. Seederile: kui uudishimu on rahuloematusest tingitud, siis täpselt nii palju rahulolematust peaks inimeses säilima, et säiliks ka uudishimu, arvan ma.
13. august 17:11 Linda kirjutas:
Kaido Pajumaa meeldib mulle kahel põhjusel: ta on valmis oma otsimisrajal tunnistama, et teekond võib muutuda ja et ta on võtnud nõuks lihtsaid mõttemeetode ka lihtsalt edasi anda, ilma et looks endale pühaku oreooli. Seederile: kui uudishimu on rahuloematusest tingitud, siis täpselt nii palju rahulolematust peaks inimeses säilima, et säiliks ka uudishimu, arvan ma.
13. august 19:43 Katrin kirjutas:
Tahaks selle video kohta öelda mõne hea sõna, aga hetkel ei meenu midagi sobivat:)Ja Lindaga olen põhimõtteliselt nõus.
14. august 21:25 Anu kirjutas:
Tekkis tunne kaasa mõelda. Jagan väga veendunult isiksuse vajalikke omadusi rahulolematus ja uudishimu. Kindlasti mõõdukuse piires. Need on parimad inimest edasiviivad omadused, vahel pigem tuleb vabaneda mugavast ja õnneliku elu unistusest, mis tihti piirab arengut ja kasvamist.
On eluterve lahti lasta mõttemuster, et uudishimu on kuidagi halvas võtmes rahulolematus. Seni kuni inimene suudab säilitada lapsemeelsuse, uudishimu, elu ees, on alati lootus jõuda elus selguseni, kus me siis tegelikult jõuda tahame. Keegi kindlasti ei pahanda kuskil pilve serval, et me liigselt otsime, kukume või viis korda jookseme ühe ja sama posti otsa. Tähtis on see, kui jõuab selgus,et kõigest on võimalik õppida ja aru saame, et alati on midagi juurde õppida.
Ja kindlasti ei mängi Universum inimestega kiusamise mänge. On väga eluterve sellised "keegi kuskil karistab meid, kui me ei tee seda või toda" hirmud lahti lasta. Igal asjal on oma aeg ja valmisolek, nii kõnelevad targad.
Jannole ja Kaidole, jõudu ja jaksu!
15. august 01:48 moonika kirjutas:
Minu arvates eksisteerib kaks tasandit: teadvus ja alateadvus. Tahtsin ka kolmanda tasandi lisada aga sain aru, et kolmandat tasandit ehk jumalikku rahu ei saa kategoriseerida. Jumalik rahu või kuidas keegi seda nimetab. Kaido Pajumaa nimetas seda "tõeliseks minaks". Jumalik rahu on meiega sündimisest saati. Enamasti me kaotame selle aja möödudes, sest alateadlikult sobitame me end ümbritseva keskkonnaga (ühiskondlik mõiste) ehk me hakkame käituma nii nagu vanemad seda soovivad. Me armastame oma vanemaid nii väga, et ei taha, et nad vihastaksid ja seetõttu teeme nii nagu nad soovivad ja alateadvusesse salvestubki teatud tüüpi käitumismuster, mida kanname endas terve elu. Aga mina jõudsin selle jumaliku rahuni ja hakkasin märkama, et käitun sama moodi nagu mu ema. Ma ei väida, et see oleks halb aga väidan pigem seda, et las tema käitub nii nagu tahab aga miks mina nii käitun? See ei ole ju mina ja siis nüüd vaikselt õpingi ennast tundma, seda hinge, kes on end kogu aeg varjanud. Ma küsisin endalt, miks vanemad mind ei armastanud? Muidugi nad armastasid aga nad olid nii kinni alateadvuses (ka nende vanemate alateadvuses olid käitumismustrid, viha jms, mida nad jagasid oma lastega) ja käitumismustrites (alateadlikud, nad ei märganud seda, kui oleks märganud, oleks nad valinud jumaliku rahu eneses ja armastuse jagamise) ning juhindusid automaatselt nendest, mistõttu jäigi mulje, et nad mind kohe üldse ei armasta. Positiivne on see, et ma saan sellest aru ja juhindun nüüd enda põhimõtetest, mitte kellegi teise!
15. august 10:51 K.T. kirjutas:
mulle andis hea vastuse see liigse tahtmise teema ning pidev nupule vajutamine. liigset tahtmist rakendan ma elus paraku tõesti palju ja just oluliste asjade puhul (loogiline ka) ja siis imestan, et huvitav, kuidas väikesed ja suht tähtsusetud asjad kohe täituvad ning olulised mitte. ikka see usalduse küsimus - selle aseme, et lubada asjadel loomulikul teel toimuda, on vaja kontrollida (ei tea küll mida?).
16. august 13:02 Rene kirjutas:
Kunagi arvasin, et ma pean kuidagi eriliselt välja teenima teiste heakskiidu. Mu vanemad ja abikaasa armastavad mind rohkem, kui ma käitun vastavalt. Aga mul endal läheb aina halvemini, sest ma ei tea enam kes ma olen. Kõik ütlevad, et nad soovivad mulle head, ütlevad kuidas mul tuleb olla ja käituda. See on viinud mind täiesti segadusse, aina rohkem olen hakanud selle peale mõtlema, et tahaks ise ka oma elu üle otsustada. Kui sellest üritan rääkida siis kohe nagu alateadlikult otsitakse mulle perekondlikult nii palju tegevust, et enda jaoks ikka aega ei jää. Kas abielu ja armastus tähendabki seda, et tuleb kõik enda soovid unustada, muidu oled kohe hoolimatu ja mõttetu mees.
16. august 16:52 Kaido Pajumaa kirjutas:
Rene, võta iga päev 10 minutit, "löö" kõik toast välja, pane viiruk tossama ja rahustav muusika ning ole iseendaga. Küsi vaikselt endalt kogu aeg ainult üht küsimust "Kes ma olen ja mida ma peaksin tegema?" Siis oota vastuseid.

Ja siis mine ja tegutse oma südame tunde järgi. Soovi oma lähedastel head, tee nendele head ja ole hea ning lahke isa ja abikaasa ning poeg, aga tee nii, nagu süda ütleb, et õige on. Mitte, nagu tahaks, sest taha kätte maksta vms, vaid tee nii, nagu süda ütleb ja õige tundub.

Kui keegi sind süüdistab, siis kutsu nad rahulikult tee tassiga diivanile ja selgita, mida ja miks sa nii tunned ja miks sa nii käitud. Ära mine kaasa agressiooni ja provikatsiooniga, vaid oota, kuni viha sees lahtub ja siis alles vasta neile ja tegutse.

Ja kogu aeg tunde juurde, et ma olen olemas ja ma soovin head, aga see on minu elu ja minu õnn. Ja lihtsalt ole. Ära püüa olle ülemäära õnnelik vms, vaid lihtsalt püüa märgata, mis sinu sees toimub ja kuhu need protsessid sind viivad.

See on vaimne kasv praktikas. Kui sa seda teed, oled teel meistriks.
16. august 21:31 Rene kirjutas:
Tegelikult kõik solvuvad kohe või löön mina lihtsalt käega ja ei hakka seda teemat enam arutama. Proovin üksi kõiges selgusele jõuda. Lihtsalt asjad kuhjuvad oma peas, hakkan kahtlema, kas armastus on ikka kõiges peale surumine. Ma juba mõtlen nii, nagu naine mulle seletab, ma ei saa töölegi enam keskenduda. Tahaks vahest omi mõtteid ka kuulda, kohustusi tuleb aina juurde ja sealsamas tahaks peret aidata.
On hea kui keegi reageerib realistlikult.
17. august 12:10 Marika kirjutas:
Aitäh. Jälle kord pean tunnistama, et uus on unustatud vana. ymberpööratuna saame öelda, miks esitame endale kysimust miks maailm ei ole selline nagu meie soovime. kui peaksime kysima kas meie oleme sellised nagu maailm soovib. Maailm soovib , et oleksime onnelikud.
Rene'le milles probleem: abielu, armastus on kahe inimese vaheline leping, räägi selle inimesega kellega sinul on probleeme. Nad ei tea milles on kysimus, ytle neile mida sina tunned, ära syydista miks te sunnite mind nii käituma aga ytle neile millised on sinu tunded, sellel hetkel.. Sa ei saa muuta teisi inimesi, aga saad anda neile infot kui sa ennast halvasti tunned ja siis on juba nende inimeste otsustada, kas nad tahavadki teadlikult (voi teadmatult) sinule paha. Kui sinul on hambavalu siis sa ju julged öelda ON VALUS. ytle ka siis kui hingel on valus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: