SisekosmosTV »

Waldorfpedagoogika head ja vead
[02. jaanuar 2012 | Kirjutas: Kaido | 7946 korda loetud | kokku kommentaare: 6]

Waldorfpedagoogika kohta räägitakse nii head kui halba. Kuigi me ei ole antud valdkonna spetsialistid, mõtisklesime siiski filmi "Waldorfi lubadus" üle.

 

 

 

 

 


"Waldorfi lubadus"

Vaata lähemalt Filmiõhtute kalendrit

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
02. jaanuar 14:16 Teadvustamisteioleolemas kirjutas:
Tänud seletuste ja selgituste eest :).

Alles eile kuulsin ühelt uuelt tuttavalt, et talle paistab juba mõnda aega trend, et kõik suuremad avastused lükatakse umbes 5 aastaste tsüklitega ümber. Võta sa kinni :D. Seda uskuda ei ole vaja.

Edu alanud aastal!

--------------------------------------------------------
http://teadvustamisteioleolemas.wordpress.com/2012/01/02/misasja-mismottes-teadvustamist-ei-ole-olemas/
02. jaanuar 22:16 J.K. kirjutas:
Veelkord armastusest.
Oodates või tahdes - olla armastatud -
kas võiks selle mõtte ära vahetada -ANDMISE- vastu.
Olen armastatud(enda poolt)kui ANNAN ARMASTUST.
Pedagoogikast.
Kui kallistame last,kallimat... ja tagamõttes on mõtteenergia-kallistaks ta mind nüüd vastu ka,siis see on enda kallistuse müümine,vahetuskaup...mitte aga armastus!Lastele võiks õpetada,küsides,mida nemad tahaksid ANDA ja õpetada,et andmine ei pea alati üldse olema materiaalne...
Lõpetades ootamised ja (vasu armastuse ootamised),ainult ANDES õpime ARMASTAMA.
Aga kõigepealt peaks õppima ANDMA endale ANDEKS,et ma veel seda ei ole osanud.
Ja minu enda arvamus distsipliini nõudmisest-
see ei ole minu jaoks armastamist,vaid kiusamist!
ARMASTUS on ARUSAAMINE-TEADLIKUKS TULEMINE,kui sellele võimalus anda.Seda ei või õpetada ,ega õppida.
Võime lubada ainult muutusele loa ja lastele anda võimalusi muutusteks (muutuste arenemiseks,vastuvõtmiseks)
Eelkõige, elust rõõmu tunda,mitte olla süüline,vaid nähes oma vead,anda see andeks,et varem ei ole märganud.Õppides andeks andma (vabaks andma), me ei korda sama viga.
Oleme näinud lööjaid,kes paluvad andeks ja löövad siis jälle uuesti.Mis kasu on sellisest andeksandmisest,mida pole vabaks antud.
Meie ego tunneb süüd,see saab meid madalaks,tundma vigaseks,kõlbmatuks...
Miks me siis kasvatame seda tunnet enda lastes?
05. jaanuar 13:05 Natalja Portunova kirjutas:
Kaido aitähh, oli päris huvitav. Vahetasin 7 kooli nagu mata õps (süüa tahan ja armastan matat, aga püsida ühel paigal veel ei õppinud) :))) ja tean ise, mida tähendab raske klass. Minul isiklikult tekkis mulje, et raskeid lapsi ei tohi kiita, ei tohi joonistada häid hindeid, sest vastasel juhul nad lõdvestavad veel rohkem ja käituvad veel halvemini, sest nad teavad juba, et nad on halvad ja saab eriti mitte pingutada. Teisest küljest, ma ka ei suuda raskede klasside eest olla alati range ja joonistada negatiivseid hindeid - olen nõrk naine, kelle käest ikka saaks välja pressida alati häid hindu ja saan aru, et selleks, et olla majadnuslik edukas elus cos ja siin vähe aitavad. Ausalt öeldes ja nn. „raskeid“ õpilasi ei suudaks kallistada, nagu oli jutt Waldorfi kooli suhtes, lihtsalt ohtlik tervise jaoks. Probleem pigem ikka kasvamatuses – näiteks, multfilmis Jääaeg: sula on hästi näidatud alguses, mis viga hariduses – lõbu ikka teeb lastel, kui nad teevad haiget õpetajale ja õpetaja roll selles ikka säilitada positiivsust. Võib olla sõltub õpetajast, sest kuidas ta tunneb iseenda ja on suuteline iseenda esitada klassi eest ja teeb ilma tunnis. Õpetaja töökoht kindlasti parem, kui kasssapidaja: see on rikkalik loominguline töö, kindel ja ametlik sissetulu (vaatamata väikse palgale), hommikuti töö. Depressiivsete olendite jaoks on kergem teha tööd hommikuti. Ja kujuta ette, nagu õps, ma armastan seletada, aga kuulata lapsi, sundida rohkem rääkida lastele ei suuda. Tean täpselt, et hea õps, see, kes suuteline JUHTIDA lapsi nii, et ise õpilased on aktiivsed tunnil!!! Ma võin kindel öelda, et peamine elu eesmärk on minul lihtne – õppida mitte karjuda õpilastele, mida ei juhtuks ja missugused nad poleks!!! Hea õps on ja oli minu jaoks alati rahulik õpetaja. Ikka suur tänu selle video eest, sest palju sain teada. Näiteks, on tõsi, et õppida ainult hindede pärast, viib lapsi depressioonini. On vaja väga väga, et oleks lastele huvitavalt ja vot see on suur probleem – kui laps oli kasvatud haiges olukorras ja on juba „raske“, siis kujutage ette kallid, missugused huvid võivad olla niisugusel lapsukesel.
05. jaanuar 17:45 Teadvustamisteioleolemas kirjutas:
See näib või tundub ainult nalja tegemine aga mis tegelikult, mine sa tea... :)

Püüaks teha ühe suure vea ja seletada lõplikult ära teadvustamise olematus :D. Ok, proovime: teadvustamist ei ole olemas, sest see juba toimub või teisisõnu,(see) on juba toimuv... on see keeruline? :D

Püüaks teha ühe suure vea ja seletada lõplikult ära teadvustamatuse olematus :D. Ok, proovime: teadvustamine on olemas, sest mina olen olemas... on see keeruline? :D

krrr, kumb siis on õige?
mõlemad on tähendusetud :D
05. jaanuar 18:37 Ja vahepeal kirjutas:
kuulame muusikat:

http://www.youtube.com/watch?v=FUZnKxBw3f4
08. jaanuar 20:14 QNRG kirjutas:
Waldorfpedagoogika põhineb mulle teadaolevalt siiski ühe Saksa filosoofi poolt välja töötatud õpetamismeetoditel, mitte ei pärine USA-st, nagu siin videos Kaido ekslikult väitis.
Samuti peaks see olema mõeldud siiski tervetele ja normaalsetele lastele hariduse andmiseks, kuid kuna meetod nähtavasti töötab hästi ka keerulisema kontingendi peal, siis kasutatakse seda ka probleemsete laste õpetamiseks.

Lõpetasin ühes waldorfkoolis põhikooli natuke vähem kui 10 aastat tagasi ja ma ei tea kas põhjus on selles faktis või milleski muus, aga õppimine mulle meeldib ja kui ma juba suudan ennast kokkuvõtta ja õppetööga tegelema asuda, siis tekkib ka huvi asja vastu väga kiiresti. Miinuspooleks on muidugi see, et kuna kõik tundub huvitav on kohati raske teha valikuid, mida võtta ja mida jätta ja teinekord kulutan tükk aega millegi lugemisele, mida mul otseselt õppetöös vaja ei olegi - lihtsalt põhjusel, et on huvitav.

Tänaseks päevaks on Bakalaureuse kraad omandatud ning seega Waldorfkoolis põhihariduse omandamine hilisemas elus haridusteel mingiks takistuseks ei ole olnud - kuigi selliseid arvamusi vist avaldatakse ka praegu, et Waldorfkoolis õppides ei saa mujal pärast hakkama vms. Kui mõni waldorfkooli õpilane hiljem muudes õppeasutustes hakkama ei saa, siis asi võib olla pigem selles, et inimene ei olnud juba alguses eriti "terav pliiats" ja pandi vanemate poolt waldorfkooli põhjusel, et ta ei oleks tavakoolis, kus õpetajate poolne tugi õpilastele on kordades väiksem, toime tulnud.

Ka minul oleks tavalises koolis olnud kas väga keeruline või suisa võimatu õppida, sest lugemine valmistas mulle tõsiseid probleeme kuni algkooli lõpuni. Samas kõige muuga (matemaatika, kirjutamine, võõrkeeled jm) sain hakkama väga hästi ning ka lugemise probleem sai 4. klassiks ületatud.

Selline personaalne lähenemine, mida waldorfpedagoogikas praktiseeritakse, oleks ilmselt hea kõikide laste arengule, aga osadele on see lausa möödapääsmatult vajalik.

Mis hinnetesse puutub, siis neid meile seal ei pandud ning tunnistustel (vist anti 2 korda aastas neid, mitte iga veerand, kui õieti mäletan), oli kirjeldatud õpilase edusamme ja vajakajäämisi õpetaja poolt kirjutatud tekstis. Gümnaasiumis ja ülikoolis sain küll hindeid, kuid õppisin siiski enda jaoks, mitte eesmärgiga võimalikult hea hinne saada ning seega spikrit kasutasin nii gümnaasiumis kui ülikoolis kumbaski 1-2 korda. Minetea, äki hinnete mitte saamine põhikoolis omas teatavat mõju ka sellele, et gümnaasiumis ja ülikoolis puudus huvi spikerdada, sest väga paljud klassi- ja kursusekaaslased tegid seda ju regulaarselt.

Antud video pani mind natuke mõtlema seoste kohta videos esitatud väidete (hindamise puudumine on hea, õpetaja ülesanne on tekitada huvi jms) ja tegelikkuse vahel. Enda juures vähemalt mõned leidsin, kuid selleks, et midagi kindlat väita, tuleks teostada pisut ulatuslikum uuring antud teema kohta. Selline uuring on Eestis ka tegemisel hetkel - täitsin hiljuti päris pika küsimustiku ära, mis vilistlastele mailile saadeti. Tulemused lubati vist avaldada 2012 kevadel - kuud enam ei mäleta - ja need, keda see huvitab, võivad selle kohta täpsemat infot uurida juba ise.

Pedagoogikast laiemalt rääkides oleks vaja suuri muutusi teha ilmselt nii tavakoolides kui ka waldorfkoolides. Asjad, mida õpetatakse, ei ole päris need, mida tegelikkuses kõige rohkem vaja oleks koolilõpetajal ja seega peaks vb üle vaatama hoopis Eesti üldhariduskoolidele kehtivad õppekavad.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: