Meelerahu »

5 eelist, mis positiivsetel inimestel teiste ees on
[03. september 2014 | Kirjutas: Kaido | 5594 korda loetud | kokku kommentaare: 13]

Positiivse mõtlemise kasulikkusest räägitakse palju. Sellest audiomõtisklusest saad teada 5 eelist, mis positiivsetel inimestel teiste ees on.

 

 

 

 

 

 5 eelist, mis positiivsetel inimestel teiste ees on

***

Meelerahuõhtud:

24. september 2014 Meelerahuõhtu koos Eckhart Tollega (vaata)

29. oktoober 2014 Meelerahuõhtu koos Dr. Wayne Dyeriga (vaata)

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
03. september 09:42 ma ei saa mitte olla armastus kirjutas:
Tänan Kaido!
04. september 11:04 Andres kirjutas:
Positiivsed inimesed tunnevad palju energiat ja nende juures on hea, kerge olla. Suhteid on positiivsete inimestega kerge luua ja need püsivad loomulikult head. Põhjuseid võin leida veel ja veel. Ometi on niisugune "inimene" vaid hinnang. Hinnangutel põhinevad identiteedid kukuvad varem või hiljem kokku. Tänan, et jagasid ilusat mõtet.
04. september 17:49 eba... kirjutas:
Mina olen väga tänulik selle jagamise eest. Selles on palju armastust. Tänan!
04. september 19:02 kapp kirjutas:
ei.pingutamist ei ole vaja.see viib valesse suunda.esamatahtis on.jallegi tsitaat raamatust ulim onn,frank j.kinslow.
tegutsemise hulka kuulub ka selle otsimine,soovimine voi isegi selle peale motlemine.
tegutsemise all motles ta ka seda positiivset motlemist.
ainus voimalus,kuidas rahu leida,on moista,et sa ei saa selle leidmiseks mitte midagi teha.
04. september 20:33 kaljo kirjutas:
Kapp!See viimane lause,mille siia tippisid,tekitas sellise hea olemasolutunde ja see olemine on imelikul viisil vaba igasugusest "positiivsusest ja negatiivsusest".

Puuduvad määratlused ja hinnangud.......
Kusagilt tuleb "õhku juurde"!
04. september 21:37 kapp kirjutas:
jah.
ju saagi oled otsinud ja nagu leidnud midagi,jallegi otsinud ja see ikka ei ole see.
loppeta.
veel kord loppeta.
koik.
05. september 10:07 meelelahutaja kirjutas:
Kaido, palun seleta ära vastuoluline lause. "Me otsime õnne, meelerahu väljast aga leiame enda seest." Sõnastus ei ole vast päris täpne ja sa võid seda korrigeerida, kuid ma usun, et selle mõtte tabasid sa ära.

Ühelt poolt on see õige ka minu enda arvates. Teiselt poolt on see üpris vastuoluline. Näiteks kui ma usungi, et ma leian õnne, meelerahu enda seest ja leiangi, on kõik korras. Mingil teisel juhul kuulan teise inimese nõuannet ja jäädes teda kuulama selgub, et mul on vaja hakata ühte või teist tegema, et õnne, meelerahu kogeda. Ilmselt "haaran" ma sõnadest "mina" või teise inimese öeldud sõnast "sina" ja lähen selle loo ehk mänguga kaasa. Samas võiksin lihtsalt kuulata ja naeratada sellele jutule viidates, et ma olen juba kodus.

Paradoks ongi vist selles, et ongi võimalik kaks võimalust. Esiteks olen see tegelane, kes peab tegema seda, teist ja kolmandat, et koju jõuda, või teine, kes juba on kodus ja ei pea selleks midagi tegema. Samas võib ka kolmas variant ehk need kaks esimest toimivad korda mööda ja neljandaks paistab, et ma ei ole kumbki kahest esimesest.

See on nagu ajatu hetke kogemine. Sa tead, et sa kogesid seda, kuid teiselt poolt vaadates kestis see vaid murdosa sekundis. Kumb ta siis on, ajatu hetk või murdosa sekundist? Mõlemad on õiged, oleneb kust poolt vaadata. Samamoodi mõtted ja vaikus või kannatamine ja meelerahu. Jah, võib öelda, et aeg on ajatu hetke sees või kannatamine toimib mingi suurema protsessi sees, kuid vahel toob mitte midagi tegemine samamoodi rõõmu kui millegiga tegelemine. Vahel märkan näiteks enda puhul, et kui sina näitad suuremat pilti, siis mina olen just väikese tüki juures ja imetlen ning naudin sellest tekkivat rõõmu. On ka nii, et sina võid rääkida aiast aga mina kuulen ikka lugu aiaaugust, sest sõnadel on erinev tähendus. Ka sõnal meelerahu on erinev tähendus, paistkui see nii võimatuna kui tahes...
05. september 10:16 ebateadlik kommenteerija kirjutas:
Miks ma ei võiks olla just niisugune nagu ma olen? Võibolla ma olen just niisugune seepärast, et sa teadvustad ja koged mind niisugusena, mitte, et ma päriselt olengi niisugune. Kas sa näed minu sisse? Sa näed enda sisse, kuid kas sa näed minu sisse? Kui jah, mida sa näed?
05. september 11:58 Inga kirjutas:
Mingil hetkel tunnetan endas selle ära. See on ja jääb minusse. See oli alati või pidi mingil hetkel jõudma minusse. Kõikide nende versioonide puhul võib tõesti öelda, et ma ei saanud selleks mitte midagi teha. Mitte miski ei välista mul mingil hetkel enese sees teadvustamast, et ma ei saanud sisemise rahu heaks absoluutselt mitte midagi teha. Samas ei välista see praegu uskumast, et ma saan selle heaks midagi teha ja juba teengi seda või paanin teha ja viingi need plaanid ellu. Ehk tõepoolest võin veenduda, et see, mis minus otsib midagi, peab leidma selle. Oma kogemusele tuginedes võin ausalt tunnistada, et ma lähen paratamatult selle otsimisega kaasa. Ma ei saa seista oma kogemusele vastu, vastasel juhul kannataksin veelgi rohkem. Ostan kindlasti selle raamatu ära.
06. september 15:27 kaljo kirjutas:
Mitte midagi tegemine ongi praeguses hetkes olemine!
Kui märkad,et praegune hetk on kõige tõelisem seisund üldse,kaob ära mõtte(isiku)poolt loodud kujutluspildid positiivsest või negatiivsest mõtlemisest.Ei ole vajadust positiivse mõtlemise järele.Kogeja puudub,kes määratleb ja hindab.Kõik on tõeline,ei ole isegi isikut,kes laseks ennast aega(mõtetesse)sisse mässida.
Probleemiks on see,et me ei suuda mõista mõtte poolt loodud aja olematust.Arvame,et kui maja ehitamiseks läheb vaja aega,siis on vaja aega ka "paremaks inimeseks"saamisel.
Uskumatu mida psühholoogiline aeg võib isiku loomisega kokku keerata.
08. september 09:30 ebateadlik kommenteerija kirjutas:
See on väga hea näide kaljo! Tänan, et jagasid!

Siin on veel üks näide: http://www.aripaev.ee/article/2014/9/8/statistikaime-eesti-majanduslangus-kadus

Nimelt oli aasta alguses teada, et Eesti majandus langes 1,4%, nüüd aga on muudetud majanduse hindamise metoodikat ehk arvutamist ja selgub, et meie majandus hoopis tõusis 0,3%. See on ehtne näide hinnangust. Mäletan, millised olid meeleolud kui see uudis majanduslangusest meediasse ilmus. Oli palju kriitikat ja üleskutseid jne. Nüüd paistab see nagu koomiline. See on taas üks näide, kuidas midagi hinnatakse hinnangu põhjal. Kõigepealt luuakse reeglid, kuidas hinnang antakse ja siis juba tehakse järeldusi selle hinnangu baasil. Kui algse hinnangu loomise reegleid muudetakse siis võib muutuda totaalselt ka tulemus. Hinnang ise ei ole hea ega halb, küll aga võib see paista kord nii ja kord naa.

Hea autor, olen hea meelega ebateadlik kommenteerija, kuid pea meeles, et see on ainult hinnang. Kui sa päriselt minu nahas ja kogemuses oleksid, siis võibolla "arvaksid" teisiti :).
05. oktoober 14:46 ;) kirjutas:
Ma ei soovi olla keegi teine, ma ei soovi teha midagi muud, ma ei soovi olla kusagil mujal ja ma ei soovi olla kellegi teisega koos. Sõltumata sellest, kuidas keegi minu seisundit nimetab või minu olekut hindab.

;)
05. oktoober 23:03 resting in restless kirjutas:
Vähemalt üks põhjus, miks lihtsalt olen just täpselt niisugune nagu olen.

http://www.youtube.com/watch?v=suKlx2KB6fM
http://www.youtube.com/watch?v=JRwDkshHaPU

Selle inimese ees võtan mütsi maha...
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: