Meelerahu »

Miks me ellujäämise nimel pingutama peame?
[18. veebruar 2011 | Kirjutas: Kaido | 8838 korda loetud | kokku kommentaare: 7]

Oled sa kunagi küsinud endalt, miks inimesed peavad ellujäämise nimel nii palju vaeva nägema? Mind on see küsimus vaevanud aastaid. Nüüd sain vastuse. Vähemalt ühe võimalikest.

Elu külluslikus Universumis
Vaata enda ümber, mida sa näed? Küllust, eks? Loodus on külluslik, loomad on külluslikud, taevas on tähtedest külluslik. Kõik meie ümber on külluslik. Taimed ja puud kasvavad ilma pingutuseta. Lumi ja vihm langevad maale ilma pingutuseta. Kõik toimub meie ümber ilma vaeva ning pingutuseta ... mitte aga inimeste elu.

See olukord tekitas minus väga palju küsimusi. Ma olen selle üle pead vaevanud juba 2008 aastast alates, mil ma hakkasin positiivse mõtlemise ning produktiivsuse teemadega rohkem kokku puutuma. Kõik inimesed soovivad olla õnnelikud, aga 90% nendest tunnevad kogu aeg rahapuudust. Kõik inimesed soovivad õnnelikud olla ja elust rõõmu tunda, aga nad ei saa seda teha täiel rinnal, sest enamusel on vaja 9-17 tööl käia ning raha teenida.

Miks see nii on? Kui Universum on nii külluslik, siis miks inimesed on sellisesse suurde majandus - ja finantslõksu asetatud? Kui loodus on külluslik ilma rahata, siis miks on meie ühiskonda välja mõeldud rahafaktor, mis muudab meid orjaks ja asetab meid oravarattasse?

Ma olen ettevõtluse kaudu selle orjuse vastu töötanud varsti juba 7 aastat. Ma olen vaba hing, ma ei taha mitte kellestki sõltuda. Hansapangas töötades ajas mind alati kõige rohkem närvi tunne, mis tekkis lõunalauas, kui tund hakkas täis saama ja pidi kontorisse tagasi minema. Samuti häirisid mind ülemuse e-mailid ning kõned vabadel päevadel - ma tundsin kogu aeg, et ma olen Hansapanga ori. Aga ma ei saanud ka midagi ette võtta, sest raha on ju elamiseks vaja. Ja nii kõikidel inimestel.

Me ei ole üksi
Ma olen alati uskunud sellesse, et inimestel on loodusest palju õppida. Ma usun, et loodus toimib vähima pingutuse printsiibi alusel. Seda mõistsid ka Hiina iidsed taoistid, kelle "usk" on loodus ning loodusest õppimine.

Umbes nädal aega tagasi vaatasin ma ETV pealt filmi jääkarudest. Korraga taipasin ma midagi väga olulist - jääkarude elu on üks häda ja viletsus. See on pidev võitlus ellujäämise nimel.

Ma olin enne seda filmi vaadanud kümneid loodusfilme, kuid ei olnud kunagi seda aspekti märganud. Loodus toimib küll vähima pingutuse printsiibi alusel, kuid kõik loomad võitlevad ellujäämise nimel. Kalad võitlevad hüljestega ellujäämise nimel. Hülged võitlevad karudega ellujäämise nimel. Karud võitlevad salaküttidega ellujäämise nimel. Ning salakütid võitlevad ühiskondlike reeglitega ellujäämise nimel - nad vajavad raha, et ellu jääda.

Kõik võitlevad. Kõik pingutavad. Mitte kellegi elu ei ole jõude. Kui karu-Katil (karuema) oli kõht täis, sai ta hetke tukastada, et siis edasi liikuda ning uut toidukorda otsida. Ta ei saanud pikalt loorberitele puhkama jääda. Kui tulid pojad, pidi ta võitlema hüljestega, et süüa saada, ning samas karu-Matidega (isaskarudega), et need tema poegi ära ei sööks. Karude maailmas toimub pidev ning halastamatu võitlus ellujäämise nimel.

Vähima pingutuse printsiip
Tänu jääkarude filmile olen viimase nädala jooksul ka oma elule hoopis teistsuguse pilguga vaadanud - ka meie peame kogu aeg pingutama ellujäämise nimel.

Mõnikord pean oma töös tegema asju, mida mulle teha ei meeldi. Varem mõtlesin ma sellistel hetkedel välja skeeme, kuidas nendest hoiduda - ma toetusin põhimõttele, et elu peab olema lihtne ning lõbus. Ma uskusin sellesse, et ilma pingutuse ja vaevata on võimalik ära elada.

Nüüd aega meenutan sellistel hetkedel karu-Katit, kes iga päev iseenda ja oma poegade ellujäämise nimel pingutab. Tema on 100% looduse laps. Tema käitub viisil, nagu Universumis loomulikul viisil asjad toimima peavad. Ja ikkagi peab ta ellujäämise nimel pingutama. See on loodusseadus, millele alluvad nii loomad kui ka inimesed. Meil ei ole sellest pääsu. Isegi, kui me oleme inimestena toiduahela tipus, peame oma ellujäämise nimel ikkagi iga päev vaeva nägema.

Siiski on oluline siin mõista vähima pingutuse printsiipi, mille kohaselt iga indiviid (inimesed ja loomad) teeb ellujäämise nimel neid asju, mida ta teha oskab. Karu-Kati ei lähe traaleri peale kala püüdma, kuigi see tagaks talle varud kogu eluks. Ta jääb nende tehnikate juurde, milles ta sünnipäraselt tugev on - käpad ja suu. Kui karu-Kati läheks traaleril peale kala püüdma, ei kasutaks ta vähima pingutuse printsiipi, sest jääkarule traaleri pealt võrkude sisselaskmise ja väljavõtmise õpetamine vajaks üsna suurt pingutust.

Sarnaselt kehtib vähima pingutuse printsiip ka inimestele. Kuigi kõik inimesed peavad ellujäämise nimel tööd tegema, peaks iga inimene esimese asjana välja selgitama, milles ta loomupäraselt tugev on. Loomupärastele tugevustele keskendumine tähendab vähima pingutuse printsiibi kasutamist inimeste maailmas. Sellisel juhul teeme küll iga päev tööd ja teenime ellujäämise nimel raha, aga töö tegemine ei häiri meid enam. Just nii nagu ei häiri ka karu-Katit iga päev nina jäisesse vette pista, et kaeda egas mõni hülgepoiss lähedale ole tukkuma jäänud ...

Kas sina kasutad juba vähima pingutuse printsiipi?

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

26.02.2011a Seminar "Sisemine vabanemine" (Tallinnas) (vaata lisaks)

Kas sa soovid kogeda püsivat meelerahu sõltumata sellest, mis sinu elus hetkel toimub? Kuna probleemid ja tagasilöögid on meie igapäevase elu normaalne osa, siis on lootusetu vabaneda kõikidest probleemidest ja tagasilöökidest. Et leida püsiv meelerahu, vajame muutust oma teadvuses. Kuidas seda teha? Loe edasi ...

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
18. veebruar 22:09 Jaan-Matti kirjutas:
Kaido, väga hea postitus. Olen ka ise sama teema peale mõelnud ja sinu vaade sellele on väga huvitav. Pani päris mitu küsimust perspektiivi minu jaoks. Kirjuta sama hästi edasi :)

PS: Võiksid siia lisada võimaluse postitada, kasutades Facebooki profiili. Saaksid rohkem lugejaid läbi Facebooki ja postitajal on ka mugavam :)
18. veebruar 22:56 Kai kirjutas:
Väga hästi öeldud. Olen ka mõelnud tihtipeale, et kui asi ei tule kergelt kätte, ju siis pole see asi sel hetkel see õige asi. Ja kui olen millegi küll saavutanud, kuid suurepingutusega, siis olen mõelnud, et kas see on ikka õige asi mu elus, kuna pidin selle jaoks nii palju pingutama :) Sinu mõttekäik pani asja üle uuesti mõtlema. Vbl. tõesti ei pea kõik "õiged" asjad tulema kätte iseenesest.
19. veebruar 11:07 Kaido Pajumaa kirjutas:
Aitäh Jaan-Mati!

Facebookis jagamiseks vajuta palun lingile "Jaga sõpradega Facebookis" ;)
19. veebruar 11:49 Janek kirjutas:
9-17 tööl käimine ei ole mingi häbi asi ega vaev, kui see on inimese vaba tahe, oma ettevõtlusega tegelemine annab küll tunde, et oled juskui vaba aga vastutus on palju suurem. Sa oled iseenda tööandja, sa arutled endaga koguaeg. St helistad endale, kirjutad meile endale , teenid palka endale. Kes teeb ettevõtte ainult seetõttu, et olla vaba, on see suur illusioon, paljud arvad, et oh, mis ettevõtjal viga. Ettevõtmine annab inimesele suure loomevõime, see ongi asja võti, see on vabadus. Loomevabadus, mitte vastutus- ja kohustusvabadus. Need mündi kaks külge. See kes on sellest arusaanud, on edukad ettevõtjad, loomevabadus versus rahaline heaolu.
Olen need etapid elus läbi teinud, paljud illisioonid on purunenud ja asunud külluse lainele, olen rahul.
20. veebruar 11:41 trinc kirjutas:
siin on üks aspekt veel. mulle meeldib taoistlik mõttekäik, mis ütleb, et uju allavoolu, mitte vastuvoolu. ära pinguta, et võidelda reaalsusele vastu, vaid kasuta lihtsalt nutikalt ära neid võimalusi, mis sulle siin ja praegu avanevad. see on põhimõte, mille järgi mina enda elu üritan lihtsamaks teha. kui mul praegu pole võimalust x asja teha, siis ma ei pea selleks vere ninast välja pingutama, vaid ma kasutan ära neid võimalusi, mis mul praegu on. võib-olla tuleb hiljem parem võimalus ka selle x asja jaoks.
21. veebruar 12:40 Madis kirjutas:
Kui oleks selline olukord,kui me ei peaks mitte midagi tegema, koguaeg ongi nii, et kõik on alati saadaval, lähed ja võtad, ma arvan, et see oleks väga jube lõppkokkuvõttes.
Lokkav mõttelodevus ja tegevuslodevus. Toit maitseb siiski paremini, kui oled selle eest ka natuke vaeva näinud.
20. märts 16:31 mulje kirjutas:
Jajah arusaamises ehk kohanemises on alati asi,
seni ongi üks suur piin ja lapsepõlvest valudega väljumine,kus kõik vaevaline närvi ajab.
Samas kui sul liig lihtsalt läheb,teeb see teisi kadedaks,kes pingutavad,et sulle kaikaid kodaraisse loopida,selle asemel,et õppida.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: