SisekosmosTV »

Sa oled see, kelle eest sa ei saa põgeneda
[24. november 2014 | Kirjutas: Kaido | 12439 korda loetud | kokku kommentaare: 17]

Miljonid inimesed üle maailma otsivad iseennast. Nad loevad selleks läbi lugematu hulga raamatuid, osalevad lugematul hulgal kursustel ja mõtlevad lugematu hulga mõtteid. Aga nad ei leia iseennast üles. Miks? Sest sina oled see, kes otsib, mitte see, keda sa otsid. Enese leidmiseks tuleb oma tähelepanule 180 kraadine pööre teha ja tuldud teed tagasi liikuma hakata - üha sügavamale enda sisse eemaldades kõik kihid, mida on eemaldada võimalik. See, mida sa enam eemaldada ei saa, oledki Sina.

 

 

 

 

  

 Sa oled see, kelle eest sa põgeneda ei saa

***

Lähenevad põnevad kursused Sisekosmoses:

28-30. november 2014 Armastuse vägi - naiselikkuse avanemine Santoshiga (vaata)

03. detsembril 2014 Meelerahuõhtu koos Louise L. Hayga (vaata)

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
25. november 15:46 Egon kirjutas:
Mina vastutan enda eest 100%.
26. november 19:06 Külli kirjutas:
Kui laps sünnib siia ilma, siis tema pealael olev lõge on avatud. Kui lõge hakkab sulguma, siis tulevad esimesed sõnad. Läbi lähedaste inimeste reaktsioonide saab ta teadlikuks oma identiteedist. Tekivad uskumused, arvamised, eeldused, teadmised, ootused ja lootused. Mingil hetkel elus tekib identiteedikriis ja on vaja üsna ausalt vaadata enda sisse ning vastata küsimusele, et kes ma siis olen. See teekond iseendani võib olla väga erinev, kuid leides enda sellisena nagu olen, toimub mingi oluline pööre. Alles siis kui suudan hakata aktsepteerima ennast kogu selles duaalsuses "nii heas kui halvas" jõuan lähemale enda tervikliku olemuseni. Osad vanemad inimesed oma eluõhtul jäävad samuti vaiksemaks ning teevad rännaku lapsepõlve tagasi. Selles alguses ja lõpus on midagi sarnast, midagi väga aukartust äratavat ja püha... Sinna vahepeale jääb palju kogemisi, erinevaid inimesi, otsimist ja leidmist, musta ja valget, positiivset ja negatiivset, võitlust ja kaotust, rõõmu ja kurvastust, kuid inimesed on andnud sellele ühe sõna "elu".
Mulle need elulised mõtted, mida Kaido viimastel aegadel jagab, sobivad! See ei ole seotud vastusest vabanemisega vaid pigem vabadusega võtta vastutus. Vabadusega kaasneb vastutus! Vaatleja rollis on kergem märgata ja ärgata kui elu näitelaval rollis sees olles!
29. november 21:45 Mõtlev Printsessike kirjutas:
Külli kirjutas:
" Alles siis kui suudan hakata aktsepteerima ennast kogu selles duaalsuses "nii heas kui halvas" jõuan lähemale enda tervikliku olemuseni. Osad vanemad inimesed oma eluõhtul jäävad samuti vaiksemaks ning teevad rännaku lapsepõlve tagasi."

Külli, aga miks sa defineerid ennast oma kogemuste järgi? Miks peaksid sinu kogemused (nt lapsepõlvemälestused) määrama, kes oled sina?

Sina ei ole sinu maised ega vaimsed kogemused. Sa ei ole sinu mõtted. Need *kogemused* ehk mõttemustrid siin maailmas hoiavad sind lihtsalt tagasi.

Tee ajule täielik RESTART ja sa saadki vabaks. Aga noh see restart toimub alles siis, kui me ära sureme ja oma selle elu aju maha jätame. [Mälukaotus pole restart, sest alateadvuses on ikka midagi alles (nt see, kuidas kätt liigutada)]

Seni aga naudime lihtsalt elu ja ärme mõtle üle, just relax.
Ma isiklikult arvan, et oleks küll tore kui ma saaksin praegu ajule restardi teha ja hakata mõtlema hoopis teistmoodi, nt Bill Gatesi moodi. Oleks cool :P Eks ma mediteerides üritan oma mõtteid toredamaks muuta.

Niiet Kaido moraal: sinu minapilt pole sina ise.

Kaido:
"Sa oled muutumatu sina. Muutumatul sinal pole midagi pistmist ümbritseva maailmaga, sest ta lihtsalt kogeb seda. Tal pole pistmist ei keha, tunnete ega mõtetega, sest ta lihtsalt kogeb seda."

Jah, aga see ei ole ka sina ise. See on lihtsalt inimmõistuse AWARENESS. See on lihtsalt jällegi meie aju trikk tegelikult (nagu mõtleminegi).
Elektronidel ega prootonitel pole awarenessi. Kõige väiksemad siinse maailma osakesed ei koge mitte midagi. Järelikult me võime veelgi rohkem sügavamale laskuda. Me pole isegi see, kes kogeb kõike. Vaat mis.

Niiet tegelikult on mõtlemine lihtsalt mõttetu, hahaa! Kaido, naudi lihtsalt elu ja tsilli sajaga. Võibolla sa kunagi hakkad uuesti igatsema uhkeid autosid ja pidusid- see on täiesti inimlik! Ja praegu me olemegi kõik siin inimesed, mitte elektronikesed. Hahaa!
Niiet naudi elu inimesena, küll sa mõnekümne aasta pärast muutud *päris sinuks endaks* :D
ja hoia selgroog sirge- nii lased energial vabalt kehas liikuda. ( sa oled liiga kössis seal toolil)

Suur musi sulle ja kõikidele teistele! Mmuahh!
29. november 23:06 kapp kirjutas:
jah,see oli hea.
kõik on energia ja sa saad sellega teha mida iganes.
millegil ei ole tähtsust,see tähendab seda,et mitte miski ei materialiseeru.meie ise oma vaaltusprotsessi käigus paneme asju,sündmusi toimuma.
nüüd on küsimus vaid tehnikas kuidas oma elu elada nii et saada soovitud tulemus,ehk siis olla õnnelik.
tehnika on vist selline,et ole seal kus tahad olla.
oma vaimus,tunnetes,olemuses.
nii,
kas keegi oskab lahti seletada,mis tähendab olla selles,olla see kes saa tahad olla või lihtsalt olla.
kuidas see konkreetselt käib,samm samm haavalt.
kuidas,
keegi vist vastab lase kõigest lahti ja ole seal kus tahad olla.
kuidas.
ei tea...
30. november 15:19 Mõtlev Printsessike kirjutas:
Kapp, mis muudab sind õnnelikuks? Konkreetselt?

Kuidas sa saad olla see, kes sa tahad olla? Vastuse andis sulle Kaido oma videos- hakka enda minapilti samm-sammult ja regulaarselt soovitud tulemuse suunas muutma. Näiteks kui sa tahad olla julgem, siis palun iga päev kui sa tunned, et seda ei julge teha, teed selle ära. Väga lihtne. Tahad olla sõbralikum- palun defineeri sõbralikkus ja liigu selles suunas. Näiteks kui sõbralikkus tähendab sinu jaoks võõraste inimestega rääkimist, siis iga kord kui sa tunned, et tahad mõnele võõrale midagi õelda, siis ütle see lihtsalt välja. Vahet pole, see on sinu jaoks, mitte selle võõra jaoks.
Kõik mis teeme, teeme endale. Ja sa muutudki selliseks, nagu sa tahad olla.

Tead, ära vaeva pead küsimustega, millele on miljon vastust.
Inimesed on inimesed ja isegi kui sa avardad oma teadmisi ja kutsud esile endas supervõimed ja elad superkangelase moodi, siis sured ikka inimesena. Seega chill. Me oleme siia loodud kõigest inimesteks.

Aga võibolla evolutsioon polegi lakanud ja ahvist inimeseks arenenud olend areneb edasi mingiks supermõtlevaks jumalaks. Hahaa! Seda tahaks näha..

..seni aga kui me oleme siin kenakeses eestis- chillax!
01. detsember 19:23 kapp kirjutas:
jah.vist küll.
02. detsember 02:46 karin kirjutas:
Kõrvaltvaatleja tekitab tõesti teistmoodi tunde eriti kui veel hoiduda ja mitte anda hinnanguid .See kõik nõuab keskendumist ja pingutust .Võtta kõike tuleks rahuga.:)
02. detsember 02:49 karin kirjutas:
Aitäh Kaido
05. detsember 20:03 kapp kirjutas:
jah.kõigepealt tuleb siiski olla sellel tasemel kust saaksid toimuda sinu ellu muutused.siia kus sa praegu elad.
seda saad sa vist teha ainult,siis kui sa lõdvestud ja vajud niiöelda oma päris minasse.
mõtlemine,soovimine,pingutamine,selle seisundi soovimine ei aita.
lõdvestumine,puhkamine,oma enda energias lahustumine,see on lahendus.
ja sealt tasandilt saad sa siis mõjutada sündmusi enda kasuks.
nii vist,siis.
sealt materialiseeruvad asjad sinu ellu.
07. detsember 23:37 Egon kirjutas:
Huvitav on see, et kõik mida uskunud ja kirjutanud olen, kõik see on justkui väljakutse.

Ma usun või väidan midagi ja järgmisel hetkel märkan, kuidas elus toimub mingi protsess, mis otseselt toob väljakutse seoses öeldule. Näiteks mina tunnen, et mina olen oma elu looja, autor ja kogeja. Ühelt poolt paistab see tõsi, sest ma saan tõesti tõsta oma käe üle ja langetada alla. Niimoodi see käsi elab. Teiselt poolt, kui ma lähen inimesest lahku, mida see siis tähendab? Tegelikult olen märganud ka seda, et isegi lahku minek on loov protsess. Seepärast ma ei mõista, miks lahku minekust räägitakse kui katastroofist. Kui lahku minna loovalt, on see väga meeldiv protsess ja ma räägin siin juures enda kogemusest.

Mina tunnen, et ma elan seda elu üksi. See ei tähenda, et ma elan seda elu eraldi, isoleerituna või üksinda. Ma pean siin silmas teadvust üksi. Teadvus minu mõistes ei olegi otse seletatav. See on pigem enesest püsivalt teadvel olev hetk praegu. Kui ma oleksin ainult see hetk, siis ma võiksin öelda, et olen vaatleja, see, kes ei pea sekkuma, kuid näeb ja kogeb seda elu. Kuid ma ei ole ainult see teadlik hetk, ma olen ka see, millest ma teadlik olen ehk see, mis väljendub. Ma olen minu tunded ja mõtted, minu fantaasia ja mälestused, minu uskumused ja vaatepunktid - kõik see, mis muutub. Ma armastan ennast, seda muutuvat ja muutumatut - tervikut.

Terve minu elu olen ma teadlik, olgugi, et on hetki, kus ma usun midagi muud. Ma ei oleks elanud mitte ühte päevagi üle kui minuga ei oleks kaasas kõrgemat teadvust. Ma olen ise endale tööandja ja töötaja. Ma armastan ja naudin oma elu. Ma austan ja väärtustan ennast. Ma olen õnnelik!

Mina vastutan enda eest, sest ma ei vaeva ennast niisuguste mõtetega, nagu kas mina olen nüüd see, kes põgeneb selle vaatleja eest ära või see vaatleja. Ma olen see ja teine, kuid mitte konfliktis endaga. Ma naudin seda mängu ja kurvastan kui miski välja ei tule, kuid ma tean, et ma olen tingimusteta armastatud ;)

Aitäh!
08. detsember 18:11 Külli kirjutas:
Mõtlev Printsessike!
Kui RESTART on vabadus ja surm, siis teisele seda soovida pole just kõige targem tegu! Eks me kõik oleme ju surelikud ja igaüks teeb selle restardi siis kui on tema aeg kätte jõudnud. Teadvuse osa on jäämäe tipp ja seal all on alateadvus, mis meid mõjutab nii või naa. Saada teadlikumaks on vist igaühe soov, kuid see on teekond. Kahtlen väga kas keegi üldse on siin maapealsetest ränduritest vaba mõtetest, tunnetest ja kogemustest. Üle oma varju pole võimalik hüpata, sest vari on selja taga! Küll on võimalik seda kõike, mis on olnud, aktsepteerima hakata. Tingimusteta armastuseni on jõudnud vaid vähesed, kes on ületanud duaalse maailma piirid ning on vabad ka maa peal. Ülejäänud vaid räägivad sellest, kuid kohtudes probleemidega annavad hinnanguid nii enda kui teiste kohta. Mõnusat nautlemist elumere lainetel! Noppides tsitaate ja tajumata tervikut, inimeste erinevust ja mõtlemata seda kas oma sõnadega tehakse haiget või mitte, on tõesti elu lill... Ainult mediteerides oma elu vist ära ei ela,sest reaalsus on kahe meditatsiooni vahel! Olen nõus, et me pole oma mõtted, teod ega kogemused vaid hoopis midagi enamat! Hetkel siis sellised, mõtted, tunded ja kogemused. Homme juba hoopis teistsugused ehk! Elu on muutumises, arengus ja aktsepteerimises, kuid vahel on ka mõnus mõelda...
Küll on huvitav kui mõni inimene kõike väga täpselt teab: " Sina oled... sina ei ole.. sina tee nii või naa..." Mul tekib alati küsimus: "Kuidas sa tead ja mille põhjal teiste kohta järeldusi teed?" Kui kirjutan neid ridu, siis paratamatult mõtlen, kui loen sinu lugu, siis tunnen midagi ja kui teen midagi, siis kogen ja vastutan ise oma elu eest! Tänulikkusega!
08. detsember 20:29 kapp kirjutas:
jah.see oige asja otsimine teeb haigeks ja otsimisest loobumine samamoodi.
16. detsember 19:32 Mõtlev Printsessike kirjutas:
Oumaigaad ma tõesti ei kavatse ennast ega teisi mõrvata, sest "ma arvan, et see vabastab neid mõtete ja kogemuste koormast". Hell no! Vabandust, kui ma enda tekstiga sellise hullult vägivaldse maailmavabastaja mulje jätsin.
Kas oma sõnadega tehakse haiget või mitte- siin on jälle inimesed nii erinevad. Mina isiklikult ei tulnudki selle peale, et keegi tahaks teistele halvasti õelda, eriti võõrastele. Ometi jah ei ole kõik nii lillelised ja roosilised, aga mis seal siis ikka.

Dsiisus kui hea on lugeda, et Egon armastab ja naudib oma elu. See on lihtsalt nii hea! No matter what- i still have love! Oh yes!
Aga kuule, ilusmees, kui sina oled "minu tunded ja mõtted, minu fantaasia ja mälestused, minu uskumused ja vaatepunktid", siis sa ju sured koos oma kehaga. Keha sureb, sureb aju koos tunnete ja mõtetega, uskumuste ja fantaasiatega. Aga Kaido räägib midagi, et "me oleme igikestvad, surematud, beyond everything". Kas sina, Egon, usud et me oleme elus vaid üks kord? Just siin ja praegu? Sureb meie keha ja ongi kõik? Sest tunded ja mõtted edasi ei kandu, muidu me teaksime praegu enda eelmiste elude tundeid ja mõtteid ...
Tegelikult see võib ju nii olla. Sinu jaoks on see nii. Ja sul on täiesti õigus.
Aga minu jaoks.. no maitea, mõnes mõttes tahaks ikka igikestev olla, aga mida see mulle annaks? Kui ma nüüd teaks, et minu tõeline olemus ei lakka iialgi olemast..? No okei, need elektronid ja prootonid, mis mind praegu üles ehitavad, elavadki igavesti. St et nad muudavad lihtsalt asukohta, praegu on nad minu kehas aga mõnikümne aasta pärast on nad kas mullas või õhus või maitea kuskohas. Aga, nojah ..

Okei mul ei ole enam midagi kirjutada :D pea läks tühjaks kuidagi, upsi. Vaatasin veits telekat. Aga jah ma soovin teile cooli ja sädelevat elu :P Ja Egon- sa tundud eriti cool. Ma lugesin neid eelmisi artikleid ja sinu kommentaare, väga naiss ja lihtne mees oled. Jätka samas vaimus!
:))
16. detsember 19:35 Mõtlev Printsessike kirjutas:
Ahjaa, veel üks asi- alateadvus on kah lihtsalt mõtlemise vili. See sureb koos kehaga.
Mõtle midagi pidevalt ja korduvalt ja voilaa! See lähebki sinu alateadvusesse.
Tsill!
16. detsember 22:27 kapp kirjutas:
printsessi ma yldse ei pidanud silmas,temagi tundub olevat okey.
lihtsalt sooviks jah elada chillilt,aga see vaimne jura ajab ka vahel iiveldama.
nyyd juba parem.
27. aprill 22:25 kapp kirjutas:
super kaido.
vaatasin jälle sinu videot.
hea soe tunne tekkis.
midagi puudutas seestpoolt.
08. detsember 23:24 Märten kirjutas:
Elu mõte? Siin on 14 küsimust, mis aitavad sul endas selgusele jõuda uue ameti valikul. Eelkõige aitavad need leida sul oma kirge ja elu mõtet https://top-kiirlaenud.ee/sinu-elu-mote-14-kusimust-sulle/
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane:
Naeratame :)