Eneseareng »

Mida sa maailmaga jagad?
[02. oktoober 2010 | Kirjutas: Kaido | 12448 korda loetud | kokku kommentaare: 3]

Kas sa tead, millest saab alguse meie maailma tekkimine kõige fundamentaalsemal tasandil?

Kõik algab jagamisest
Meie maailma kõige pisemad ehitusplokid on elektronid ning teised aatomisisesed osakesed. Kui rääkida allegooriliselt, siis iga selline osakene sünnib siia maailma kindlal eesmärgil - tagamaks meie maailma stabiilsus ning eksisteerimise võimalikkus. Kui üks osakene märkab, et teisel osakesel hakkab energia otsa saama, tõttab see teisele appi ning jagab seda, mida temal jagada on - oma kiirgust. Sellisel viisil tekitavad osakesed väga suure ning võimsa energiavälja, mida nimetatakse nullpunktiväljaks. Ja omakorda nullpunktiväljast saab alguse kogu meie materiaalne maailm. Nii lihtne see ongi.

Mida on sinul jagada?
Nagu sa näed, saab meie maailma tekkimine alguse jagamisest. See on meie mikrokosmose  loomulik omadus - anda. Kuid kas see peegeldub ka makrokosmoses? Kas näiteks sina, üks makrokosmose või meie ühiskonna kõige pisemaid osakesi, jagad seda, mida sul jagada on?

Ma usun, et igal inimesel on temale unikaalsed oskused ning teadmised, mille kaudu ta saab teistele inimestele kasulik olla. Tihti oleme me aga olukorras, kus me ei tea, mis need oskused on. Niimoodi me siis elame sageli oma elu ära, kordagi mõtlemata selle peale, et äkki oleme me mingis valdkonnas hoopiski geeniused.

Kui sa ei leia üles, mida jagada tööalaselt või professionaalselt, siis on meil palju muidki omadusi mida jagada - näiteks heasoovlikkus, abivalmidus, sõbralikkus, naeratused, aeg ... Lihtsalt vali üks ning hakka jagama. Sul on seda kõike külluslikult.

Kas sa jagad, mida sul on, või oled, mida püüad jagada
Ma usun, et meie maailmas on kahte tüüpi inimesed - inimesed, kes jagavad, mida neil on, ja teised, kes on, mida nad jagavad.

Suurema enamuse moodustavad need, kes on, mida nad püüavad jagada, ehk siis teine grupp. See tähendab, et inimene identifitseerib ennast selle kaudu, kes ta olla tahab või mida ta omab. Näiteks peab keegi ennast tegijaks näitlejaks (tegelikult on ta aga alla keskmise) ning ta käitub sellele vastavalt - ta võtab seisukoha, et ta on superstaar ning kiirgab siis seda ka väljapoole. Või inimene, kes peab ennast rikkaks - ta ostab näiteks ilusa maja ning auto, ja peab siis ennast selliseks inimeseks, kes peaks sellises majas elama või niisuguse autoga sõitma.

Need on inimesed, kes identifitseerivad end ainult asjade, saavutuste ning tunnustuse kaudu. Nad ei ole mõelnud selle peale, kas nende poolt omaks võetud väärtused on ka tegelikult kooskõlas nende sisemiste väärtustega, vaid nad võtavad teatud mallid omaks ning elavad siis nende järgi. Nad on need, kellena nad püüavad väljapoole paista. Nad võtavad omaks mingid väärtused, ja jagavad seda siis väljapoole. Tavaliselt on need inimesed õnnetud, hirmul ning stressis, sest nad on oma "mina" üles ehitanud väljastpoolt omaks võetud väärtustele. Kuid kui me võtame midagi omaks väljastpoolt sissepoole, võime me selle alati kaotada. Näiteks põleb kallis maja maha, meil ei ole kindlustust, et see taastada ning nüüd oleme me sellest lihtsalt ilma. Kuna me identifitseerisime end varem selle maja kaudu, siis nüüd oleme me end kaotanud - kui mul ei ole maja, siis ju keegi ei tea, et ma olen tegija. Vaene tema või temake ...

Teise grupi moodustavad inimesed, kes jagavad seda, mis nad juba loomulikul viisil on. Nad ei võta omaks väliseid väärtuseid, vaid nad on tuvastanud enda sisemised väärtused ja jagavad siis seda teiste inimestega. Näiteks lauljad, kes laulavad, sest nad oskavad laulda, mitte, et nad peaksid ennast tohututeks superstaarideks. Nad lihtsalt jagavad seda, mida nad teha oskavad, ja nad muutuvad seetõttu teiste silmis superstaarideks. Või näiteks inimesed, kes avastavad, et nad on suurepärased juhid - ta on loomuomaselt tugev juht. Ning ta juhib spontaanselt läbi oma sisemiste väärtuste. Ta ei pea olema autoritaarne kõrilõikaja, keda kõik kardavad ja kuuletuvad, vaid ta on sotsiaalne liider, kes on loomulikul viisil eeskujuks teistele töötajatele.

Need inimesed on õnnelikud ja rõõmsameelsed. Nad ei pea kandma maski ning olema kogu aeg keegi, kes nad tegelikult ei ole. Ei, nad jäävad alati iseendaks ning toetuvad elus oma sisemistele väärtustele ja ressurssidele. Nad teevad tööd, mida nad armastavad, ja nad suhtlevad inimestega, kes neid mõistavad. Nad on inimesed.

Kumba gruppi kuulud sina?

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
02. oktoober 23:37 Sirje kirjutas:
Jaa,see juba on midagi! Olen tajunud pidevalt teatud vastuolu erinevate suhtumiste ja suhestumiste mustrites.Ma pole seda enda jaoks lõpuni lahti mõtestanud...Siinloetu aitas vastuseid leida! Mõnikord näib mulle,et vastavalt olukorrale kuulun nii ühte kui teise gruppi.Valdavalt püüan jääda iseendaks.On olnud hetki,kui tunnen,et mind ei taheta või ei julgeta mõista,sest inimene on kinni oma asjades ning kujutlustes ja talle on võõras olla tema ISE.Ta ei teagi,sageli,kes ta on.Nõnda olen ka ennast mõnel korral kaotanud....On päris suur kunst mitte minna kaasa teatriga,kus toimub nagu omamoodi võistlus...Vahest ma lustin ja vaatan kõike kui kõrvalt;lasen vestluskaaslasel kogu oma fantaasia mängu panna ja jälgin,kuhu ta nüüd liigub,kas on ka mingit arengut tema mõttekäigus või vahutab ta niisama...Kui aga auru kulutatakse ilma,et see inimeses midagi muudaks,mõtlen millisesse suunda võin vestluse/suhtluse juhtida,et ta liiguks ENDAKSSAAMISE poole.Inimesed,kes püüavad olla need,kes nad pole(neil on selleks kindlasti mõjuv põhjus),vajavad aega ja abi,et jõuda äratundmiseni,mis on tõeline ja mida nad üldse vajavad.Aitamisega on aga sageli sellised lood,et vahest nagu lugu polegi...See tähendab,et mõnikord tohib vaid mõttes soovida,et Kõige kõrgem talle aru ja mõistmist kingiks...või siis jah:jagada seda,kes olen ja toetuda sisemistele väärtustele.
Tänan selle mõtisklushetke eest! Leidsin siit inspiratsiooni ja uut jõudu naeratades jääda endaks... :)
03. oktoober 08:41 Koidula kirjutas:
Aitäh ,Kaido,analüüsimast nii ilusasti seda maailmaelukest.
Olen ilmselt paari viimase aastaga enesearengus jõudnud n.ö. edasijõudnute hulka.Tunnen end enam
teise gruppi kuuluvana.
Ruumi arenemiseks on küllaga... :)Tuleb igapäeva
praktikasse kasutusele võtta häid ideid,tegutseda.
Olen inspireeritud sinu mõttelendudest,mis on ikka
lihtsas sõnastuses ja üli hästi arusaadavad,ning
julgustavad,võimalusi pakkuvad -endas selgust saada,
areneda,suunas -milleks siia sündisime?...
04. oktoober 12:23 Liina kirjutas:
Mina olen täiesti selgelt teise grupi esindaja. Ma olen alati jaganud seda, mida oskan ja praegu seda artiklit lugedes sain teada, et ma teen õigesti :) Kinnituseks veel, et ma kuidagi esimesse gruppi ei mahu, on see, et mind on palju imelikult vaadatud ja isegi olen sõimata saanud, et miks küll pole ma selline nagu enamus minu ealisi, miks mulle ei meeldi samad tegevused jne. Aga ma olen alati selgitanud miks ja jäänud iseendaks, pole kunagi nö. vooluga kaasa läinud ja pole ka kõige tugevama surve all ennast vastu tahtmist muutnud, et olla ja näida kellegi teisena. MA LIHTSALT EI SAA :) Aga Eestis on oii kui palju neid kes kuuluvad esimesse gruppi ja kannavad väga värvilisi maske. Kahju et inimesed ei julge olla nemad ise, sest kõrvalt vaadates neid maskikandjaid, on ikka hale küll.
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):