Eneseareng »

Sünnipäevamõtted minu elust
[25. mai 2010 | Kirjutas: Kaido | 14035 korda loetud | kokku kommentaare: 28]

Täna on mu sünnipäev. Nüüd olen ma 32 aastane. Mis mõtted mul sellega seoses tekivad?

20 aastat tänasest
20 aastat tagasi arvasin ma, et kõik on veel ees. Ma olin just saanud 12 aastaseks, ja minus oli tärkamas huvi tüdrukute, pidude ja kõige selle vastu, mis võimaldas mul olla väljaspool kodu. Ma olin astunud esimese sammu puberteeti ja see lõpetas enda identifitseerimise pere ja vanemate kaudu. Ma sain esimest korda aru, et ma ei saa olla koos oma vanematega elu lõpuni. Mul tekkis mõistmine, miks ema ja isa, mees ja naine, koos olevad, ja et nad ei ole lihtsalt minu vanemad, vaid neid hoiab koos mingi jõud, mis paneb mind praegu piiluma tüdrukuid teise pilguga kui aasta varem.

20 aastat hiljem mõtlen ma jätkuvalt, et see jõud on olemas. Ja see juhib meie elu igal sekundil - kui me töötame, puhkame või magame. Sugutung ei jäta meid iialgi maha, ning lootus leida õnne läbi teise inimese niisamuti. Ning see on loomulik, sest nii nagu laps saab sündida ainult mehe ja naise liitumisel, nii saab mees või naine ennast täiuslikuna tunda ainult juhul, kui ta leiab üles enda teise poole. Mõnikord on see ürgne instinkt meile meeldiv, mõnikord aga koormav. Mõnikord loob see jõud palju armastust, kui inimesed armuvad, kuid tihti loob see ka trotsi ja vägivalda, kui mehed ei oska selle jõuga ringi käia, ning kasutavad seda kontrollimatult või isegi vägivaldset. Aga see jõud on olemas. Meist sõltumatult oma täiuslikkuses. Meie sisemine vabanemine toimub siis, kui me taipame, et see on jõud, mis meid juhib - see ei ole meie ise. Niimoodi õpime me oma jõudu tundma, ning see hakkab alluma meile, mitte aga meie temale.

15 aastat tänasest
15 aastat tagasi arvasin ma, et ma tean, mida ma oma elult soovin - rikkus, kuulsus ja võim. Ma olin võtnud otsuse vastu, et minust saab ärimees, ja juba viie aasta pärast elan ma elu, mida paljud inimesed unistasid vaid filmidest. Ma olin selle nimel valmis tööd tegema ja pingutama. Ma mõtlesin isegi enda nimelisest pangast. No kuulge, siis oli ju aasta 1995, ja kõik oli veel võimalik.

15 aastat hiljem ei ole ma rikkust ja edu saavutanud. Ma olen selle asemel hoopis kaks enda ettevõtet pankrotti ajanud (jah, ametlikult tegelikult ainult ühe) ning kulutanud "õppetööle", kuidas ei tohiks äri teha, umbes 1,5 miljonit krooni. Hmm, ma saaks praegu selle raha eest ära maksta oma eluasemelaenu. Aga sellisel juhul ei oleks ma see, kes ma hetkel olen. Kumb on siis olulisem, tekib küsimus - kas raha, või minu elu? 15 aastat tagasi oleksin valinud kindlasti raha. Nüüd aga kõhklematult elu enese.

10 aastat tänasest
10 aastat tagasi hakkasin ma aru saama, et võib olla olen ma ennast petnud. Kahekümnendate aastate alguses oli esimene hetk, mil ma küsisin endalt, kes ma tegelikult olen, ja mida ma tegelikult oma elult tahan. Ma vaatasin inimesi, kellega ma suhtlen, ja mõnikord olid minu peas imelikud küsimused. Ma ostsin kokku religioosseid sümboleid ja riputasin oma tuppa riste seinale. Kui ema-isa küsisid, miks ma seda teen, ei osanud me nendele õietigi midagi vastata - lihtsalt tunne on selline, ütlesin ma põgusalt. Kuna minu sisemine programm jooksis aga jätkuvalt ühiskondlike ootuste režiimil - rohkem, rohkem, rohkem -, ei andnud ma endale isegi võimalust korraks aeg päris maha võtta, et küsida, miks ma elan. Ei, ma liikusin edasi oma unistuste poole - edu, rikkus ja kuulsusejanu.

10 aastat hiljem saan ma aru, te need ei olnudki tegelikult üldse minu enda unistused, mille poole ma püüdlesin. Need on ühiskondlike ootuste ja standardite järgi püstitatud eesmärgid, mis ütlesid mulle, et kui sa saavutad sellised eesmärgid, siis oled sa ka Keegi. Ma ei küsinud, kes ma olla siis tahan, vaid ma tahtsin olla Keegi. Keegi, keda ka ühiskond väärtustab. Nüüd saan ma aru, et kuni inimesed ei mõista, et me allume ühiskondlikule programmile, mis pannakse meie pähe koolist, kodust ja meediast, ei ole meil vähimatki lootust õnnelikuks saada. Kuni me ei välja sellest programmist, ei suuda me identifitseerida enda tegelikke oskusi, andeid ja väärtusi, millest lähtuvalt oma elu elada. Me elame võltselu, mis on meile omaks võetud nende tuhandete eeskujude pealt, keda meile meedia, Hollywood ning marketing pakuvad.

5 aastat tänasest
5 aastat tagasi arvasin ma, et ma sain sellega lõpuks hakkama. Mul oli ettevõte, millel oli suurepärane potentsiaal, ning mis lubas mulle vähemalt virtuaalselt seda, millest ma olin alati unistanud - jah, sa tead juba, rikkus, võim ja kuulsus. Aga minu suurim väärmõistmine oli see, et äri saab teha ka ainult raha pärast. Mitte seepärast, et ma mingit valdkonda armastaksin ja see mind inspireeriks, vaid ainult seetõttu, et ma saan sellest ärist välja pigistada piisavalt raha, et kaitsta oma egoistlikke eesmärke. Kuid ma sain iseendalt petta kahes suunas - esiteks ei olnud need ikka veel minu enda eesmärgid, vaid väljastpoolt programmeeritud eesmärgid, ning teiseks teenisin ma raha sageli teiste inimeste arvelt, lootes naiivselt, et ma jään karistuseta. Ma eksisin.

5 aastat hiljem tundub mulle, et ma olen enamuse oma 5 aastat tagasi tekitatud finantsiliselt karmast tagasi maksnud. Ma olen püüdnud viis aastat ära teha ja selle kaudu ka raha teenida, kuid minu elus ei ole olnud viimastel aastatel midagi muud peale äriliste ebaõnnestumiste. Alles viimane aasta on näidanud teistsugust trendi - minu ellu on hakanud taas tulema raha, vabadus ja rahulolu. Kuid seda mitte seepärast, et ma sain aru, kuidas äri teha selles välises maailmas, vaid seetõttu, et ma sain aru, kes ma tegelikult olen, ja mida ma tegelikult oma elult tahan. Ma julgesin välja astuda ego poolt loodud ning sotsiaalsetest ootustest inspireeritud programmist, mis ütleb, et "sa oled õnnelik ja edukas ainult siis, kui sul on see, see ja see ..", ning julgesin keskenduda nendele tegevustele, mis mind tegelikult inspireerivad, ja mis kukuvad mul loomupäraselt hästi välja. Ja julgus tegelda nende asjadega, on hakanud väikeste sammudega jällegi raha minu ellu meelitama. See on tõeliselt hea tunne.

1 aasta tänasest
1 aasta tagasi arvasin ma jätkuvalt, et ainuke viis ellu jääda on jätkata ning arendada 3 aastat tagasi alustatud kaubandusäri www.imeasjad.ee. Minu hirmud olid veel liiga tugevad, et lubada oma pähe võimalust, et ehk suudan ma ennast ära elatada ka pakkudes inimestele väärtust selle kaudu, mis kukub mul välja palju paremini kui lastekaupade müümine. Näiteks kirjutamine ja seminaril rääkimine. Siiski tunnetasin ma üha enam enda sees seda jõudu, mis juhtis minu tegevusi Sisekosmose loomiseni ja esimese e-kursuse väljatöötamiseni. Sest ma tundsin siiralt, et see aitaks inimesi. Teise sammuna viisin ma läbi oma esimese avaliku seminari, mida ma olin edasi lükanud 4 kuud, kuna ma tundsin kogu aeg, et ma ei ole selleks valmis.

1 aasta hiljem olen ma aru saanud, et me ei ole kunagi valmis. Me ei saa mitte kunagi valmis olla, sest me ju ei tea, mis juhtub homme. Kuid kui me ei astu sammu pimedusse, ei ole me võimelised midagi ka oma elus ära tegema, ja me ka ei õpi midagi. Ükskõik, kui palju me põrume, need on kõigest kogemused. Õnnestumisteks ja ebaõnnestumisteks nimetame me need enda peas ise vastavalt sellele, kui palju me raha ja aega selle kaudu kulutasime, või kui palju meie tuttavad võivad rääkida, et näed, ta ei saanud hakkama. Kuid see ei ole oluline. Oluline on see, et me usume iseendasse ja me teeme asjad ära. Nüüd kohe ja praegu.

Täna
Ma ärkan igal hommikul ja ma ei usu, et see võimalik on. Nii ka täna, oma 32. sünnipäeval. See kõik on lihtsalt liiga ilus, et see oleks võimalik, Ma saan teha seda, mis mulle meeldib, ja mul on ka piisavalt raha, et kõik arved ilusti ära maksta. Ning natukene jääb isegi üle, et näiteks neljapäeval sõita peaaegu kolmeks nädalaks Sri Lankale. Jah, elu on võrratu, ja mõnikord täiesti uskumatu. Kuid see on siiski meie enda elu. Ja iga kord, kui meie hinge tekib kahtlus, kas me ikka suudame seda elu ise kujundada, ja kas see ikka on võimalik, peame me endale meelde tuletama, et see on meie elu, ja meie seame selles elus reeglid. Nii mõtlen ka mina. Iga päev, kui ma kell 10.30 hommikul Arcticu spordiklubis saunas leili võtan, vaatan ma korraks üles, ja ütlen südamest "Aitäh!". Aitäh selle aja eest, mis mul praegu on, ja selle eest, et see kõik on minu jaoks võimalikuks osutunud. Ma ei saa kuidagi olla kindel, et nii lahe elu võiks kesta igavesti, sest koolis öeldakse ju meile, et olla õnnelik, peame me pingutama ja rabelema, ja siis 50 aasta pärast võime puhata. Aga sellistel hetkedel ütlen ma endale alati: "Kaido, kui see lõpeb kunagi, ja sa pead minema jälle tööle, et elatist teenida, siis teegi seda. Aga praegu ära mõtle selle peale. Naudi praegu oma elu just sellisena, nagu see on, ja tunne selle eest tänulikkust. Kuigi sa ei näe kedagi, kellele aitäh öelda, on ta siiski sinu kõrval näitamas sulle teed ka kõige pimedamates nurkades, kuhu elutee sind iialgi juhatada võib".

Palju õnne sünnipäevaks, Kaido!

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
25. mai 23:55 Alice kirjutas:
Jah, ilmselt see nii ongi. Lihtne ja samas keeruline. Või vastupidi.
26. mai 04:55 Vambola kirjutas:
Palju õnne sünnipäevaks, Kaido! Mul on Sinu üle äärmiselt hea meel! Aitäh Sulle!
26. mai 07:03 Sirje kirjutas:
Edu -õnne iga ilmaga,kuhu Su tee Sind ka viib...!Aitäh,et oled just selline nagu oled!Oled aidanud leida mul endas uut jõudu hetkededel,mil vajasin abi...See,et oled paljusid suutnud veenda oma mõttemaalima muutma ja aitad luua uusi sihte,on väga -väga tänuväärne ja tunnustust vääriv.Toogu Sinu pühendumuse ja Armastusega tehtud töö Sulle uusi õnnestumisi!Mida rohkem inimesi meie hulgas suudab endasse vaadates muuta/parandada vigu oma mõtteis,seda vähem on negatiivsete mõtete hävitavat/laastavat väge...seda vähem teeme me kurja endale ja teistele.Ole kaitstud ja hoitud kõige nimel,mida oled elule andnud!
26. mai 08:45 Anneli kirjutas:
Aitäh Sulle avatuse eest. Me saame õnnestuda, kui me ei karda ebaõnnestuda, kui meid ei halva hirm. Ja nii toetav on lugeda, et Sa ei karda ebaõnnestuda. Mul on homme ees üks minu jaoks suur ettevõtmine ja loomulikult on mul ka hirm, et äkki ma kukun läbi. Lugedes Sinu kirjutatut, nu kuhu ma ikka kukun. Igal juhul annan ma endast parima ja saan uusi kogemusi, ja see ongi peamine. Aitäh, et Sa oled olemas ja jagad oma mõtteid ja kogemusi meiega :)
26. mai 09:10 Külli kirjutas:
Palju ônne sünnipäevaks, Kaido:-)
Ega ilmselt ei olegi vôimalik môôta, kui palju positiivset inspireerivat energiat Sa oled enda ümber môtiskledes, kirjutades ja seminare pidades loonud. JÄTKA LENDU:-)
26. mai 09:20 elisabet kirjutas:
meeldib sinu julgus teha asju, mis sulle rõõmu pakuvad. meeldib, et sa oled osanud need üles leida (end kuulates ja julgedes tunnistada).
26. mai 09:51 E.-L. kirjutas:
Aitäh Kaido, see on fantastiline kui lihtsalt ja arusaadavalt oskad sa neid keerulisena tunduvaid asju lahti kirjutada. Iga kirjatükk sinu sulest on niivõrd hea! Igast artiklist olen saanud mingi mõtte, mida oma elus rakendada. Huvitav on jälgida sinu kulgemist...Head kulgemist!
26. mai 10:01 Katyce kirjutas:
Palju palju armastust sinu ellu, sest sellega võidab kõik...
26. mai 10:59 Arvi kirjutas:
Palju õnne ja head reisi!
Võib öelda,et sinu kirjatükid ja just sinu esimene seminar pani ka mind oma teed otsima.
Aitäh sulle selle tõuke eest!
26. mai 12:58 I. kirjutas:
Õnnitlen Sind sünnipäeva puhul, Kaido! Tubli oled!
26. mai 14:56 Kaire kirjutas:
Palju õnne ja ilusat reisi sulle!!!
Sinust kiirgab positiivsust, eneseusku ja tohutult eluenergiat ning mul on hea meel ,et sattusin nägema sinu intervjuud Janno Seedriga.Sinu kirjutised on andnud mulle palju uut ,mille üle mõelda, kuidas siin elus edasi minna. Aitäh sulle, et olemas oled! :)
26. mai 15:31 Raivo Joosep kirjutas:
Õnne ja õnnistust ja head reisi!
26. mai 16:12 Sirje kirjutas:
Aitäh Sulle Kaido ja palju õnne! See koos paljude positiivsete inimestega ühes koos olles oli midagi hoopis inspireerivamat kui vaadata, kuulata videoklippi. Nii siiralt ja humoorikas võtmes oma kogemustest rääkides jääb igale skeptikust algajalegi midagi õpetlikku külge. Mulle oli see ühtlasi Eduteadvuse kursuse meeldetuletus ja üks motivatsiooni ja energia lisa süst.
Saatku Sind igal sammul armastus! (tean, et armastus on ikka olemas)
26. mai 17:08 Riina kirjutas:
Palju õnne sünnpäevaks ja head reisi.
Oled väga mõnusalt oma mõtteid väljendanud eelmistest eluetappidest.
Aitäh sulle, et oled andnud julgust loota ning püüelda siin elus seda, mida tõepoolest mina tahan
26. mai 17:10 Terje kirjutas:
Palju õnne sünnipäevaks, Kaido! Head reisi ja vaata, et sulle seal kaugel soojal maal liialt meeldima ei hakka! :)
26. mai 17:22 Agne kirjutas:
Enda leidmine on ilmselgelt keeruline protsess. Tore on lugeda inimese kogemustest, kes katsumusi enda elus ning nooruse rumalust lihtsalt ja ülevaatlikult hinnata saab ning teha seda veel kibestumuseta. Minu suur lugupidamine. :)
26. mai 17:40 Eva kirjutas:
Palju õnne sünnipäevaks, Kaido! On imeline, et Sa tahad kõike seda teistega jagada, mida ise koged. Fantastilist reisi ning põnevaid kohtumisi!
26. mai 17:47 Piret kirjutas:
Palju õnne, mida kõike veel võib soovida: Väga ilus jutt oli.
26. mai 18:46 Ketlin Servellòn kirjutas:
Kaido,
soovin Sulle palju ònne sùnnipàevaks(parem hilja, kui mitte kunagi,òige pàev oli ju eile) ja kòikide su soovide tàitumist;)
Head reisi!
26. mai 19:19 Kristel kirjutas:
Nii mõnus kirjatükk! Kuidagi rahustav ja hea oli seda lugeda:) Ilusat reisi ja palju õnne ka tagantjärele! :)
26. mai 21:56 Jeanette kirjutas:
Õnne,rahu ja imesid!Reisilt leidub alati uusi "seemneid"Ootame vist kõik nende jagamist,seda sina tõesti oskad.Aitäh!
31. mai 14:20 Georg kirjutas:
Aitüma Kaido, tänu Sulle hakkasin ma natukenegi mediteerima, tänu millele tuli mu ellu väga häid töökohti-pakkumisi ning olen nõus ka nüüd juhi koha pealt ära tulema, et nautida vabadust või vähemalt püüdlusi selle poole. Andku Jumal sulle jõudu ja tervist!
03. juuni 17:09 Karin kirjutas:
Hilinenud õnnesoovid!
04. juuni 16:12 maarika kirjutas:
õnnitlused sünnipäevaks! parem hilja kui mitte kunagi soovida ja ilusat reisi
05. juuni 23:57 Gerta kirjutas:
Õnne, armastust tänaseks, homseks, kogu eluks ja head reisi!
13. juuni 14:54 Koidula kirjutas:
Head mediteerimist,oli see ,kui mäletan õigesti , kell 21.00 õhtul.( S.t. hommik õhtust targemaks olemist! )
ÕNNESOOVID Sulle Kaido:))))) (Küll hilinenud,aga siirad:) )
Lõpuks tunnen minagi end turvalisel,sest saime korteri renoveerimisega ühele poole.Tagasi kolitud!Käib lahti pakkimine,mis on juba meeldivam osa kogu sündmustereas!
Kuna mul vahepeal puudus arvuti kasutamise võimalus ning on hulk muid kiireid asja-ajamisi olnud siis,saan Sulle teateda alles nüüd,et oled mind kokku viinud SUPER huvitavate inimestega Janno ja Siret Seeder.
Suur tänu sulle veel: oled oma noores eas saanud palju kogeda ja suudad olukordi analüüsida ning jagada inimestele oma kogemusi.
14. juuni 21:48 annely kirjutas:
Õnne ja tervist mis siis ,et hilinenud aga soovid siirad.
26. juuni 09:09 Eljo kirjutas:
Soovin Sulle südamest palju õnne!Paistku tihti päike.Armastus ja rõõm saatku Sind elu igas ettevõtmises ikka ja alati!
Sinu kirjutatu toob alati südamesse rõõmusädeme.
Tänan sind,seda kõike jagamast meiega!
Aitäh,et sa olemas oled.
Andku Jumal Sulle tervist ja jõudu!
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):