Kunagi kirjutasin ma artikli teemal "Tänudieet", mis andis tehnika, kuidas olla üks päev tänulik. Kuid viimasel ajal praktiseerin ma selle tehnika üht variatsiooni - "Rõõmudieet" Millegipärast on meile loomuomane olla mingitest asjadest sõltuvuses ja nende pärast muretseda. Ja mitte sõltuvuses mingitest tegevustest, vaid me paneme kogu oma seisundi ja elu sõltuvusse mingitest tingimustest. Ma avastasin selle täiesti juhuslikult mõni päev tagasi hommikuse meditatsiooni käigus. Ma olin rahulik, kui kuskilt tuli idee "Jess, varsti on Jaanipäev ... see on lahe!". Ning selle mõtte tagajärjel tundsin ma, kuidas minu enesetunne muutus. Paremaks. "Ohh?!", oli mu järgmine mõte. "Miks mu meeleolu muutus praegu?" Ja siis hakkasin ma katsetama. Ma hakkasin mõtlema erinevate aspektide peale meie elus, millest me paneme oma enesetunde sõltuma. Nendeks on isegi pisiasjad nagu hea toit, mõni film või võimalus loodusesse jalutama minna. Rääkimata siis suurtest asjadest nagu töö, kaaslane või lotovõit. Need kõik mõjutavad meie elu ning enesetunnet igal hetkel.

Oled sa kunagi tundnud, et maailmas on asju nii palju, mida sa sooviksid omada ning kogeda, et silmade ees läheb kirjuks? Vaatad ajakirjadesse, ning loed inimestest, kes reisivad ülemaailma - "Tahaks ka!!!". Vaatad telekat, ning näed inimesi, kellel on kõik need ilusad riided, kellad, ehted, autod, majad, ärid - "Tahaks ka!!!". Kõnnid kaubanduskeskuses, ja näed kõiki neid ilusaid ja atraktiivseid ning seksikaid mehi ja naisi - "Tahaks ka ühte sellist endale!!!" või "Miks minu oma selline ei võiks olla???". Kõige esimene samm on alati hakata teadvustama, et meie pea on täis ihasid. Ning mitte isegi ainult pea, vaid kogu meie keha on täis ihasid. Aga need ihad on nii automaatsed ja nii "peenekoelised", et üldjuhul me ei saa iialgi nendest ihadest teadlikuks - me ei tea, et meil on need ihad, vaid me samastame ennast nende ihadega ja lihtsalt kannatame.

Kõik inimesed soovivad elus edukad olla. Kuigi sageli seostatakse edu ainult majandusliku eduga, ei saa alati seda nii kitsalt määratleda. Alljärgnevalt on esitatud kuus vägevat sammu, et edu saavutamisega kaasneks ka rahulolu. Paljud inimesed on endale eesmärgiks võtnud elada oma elu viisil, millega nad saavad olla meelepärased teistele inimestele. "Mida teised minust arvavad?"-mõtteviis on enda otsene orjusesse asetamine, kuid täiesti põhjendatud, sest me oleme harjunud lihtsalt ennast kogu aeg kellegi või millegagi kõrvutama. Kuid seni, kuni me ei suuda sellest mõtteviisist ennast vabastada, ei saa me saavutada ka tegelikku edu - edu koos sisemise rahuloluga. Selline programmeerimine saab alguse juba lapsepõlvest, kui meid suunatakse arvestama sotsiaalsete reeglite ning kokkulepetega. Kuna lapsevanemad on juba sellesse ühiskonnahaigusesse nakatunud, ei jää muud üle ka lastel - nad õpivad otse, kuidas vanemad käituvad, ja omandavad need oskused veatult.

Paljud inimesed elavad oma elu nende tingimuste alusel, mille nad on omaks võtnud. Nad teevad mingit tööd seetõttu, et nad oskavad seda, nad tegelevad mingite hobidega, sest nad saavad neid endale lubada ning nad suhtlevad teatud inimestega, sest nad arvavad, et see on nende väljakujunenud tutvusringkond. Aga kas sa oled mõnikord mõelnud, et kui sul oleksid need või need omadused või oskused, siis sa teeksid oma elus hoopiski midagi muud? Tekib küsimus, kust neid oskusi ning omadusi leida? Üldjuhul on meie ajakäsitlusele kaks alternatiivi - esiteks, et aeg on olemas just sellisena, nagu me seda tajume (lineaarsena), ning teine, teadlaste poolt tänaseks kinnitatud, et me ainult kogeme aega lineaarsena, ning tegelikult eksisteerivad kõik "ajad" üheskoos selles käesolevas hetkes. Viimase järgi kogeme oma aega lineaarsena ainult seetõttu, et me ei oska seda teistmoodi näha ning meie teadvus tekitab meile illusiooni, mille kohaselt möödub üks hetk teise järel.

Inimesed on harjunud oma elus saama kõike nüüd ja korraga. Kui me oleme alles lapsed, juba siis ei mana me oodata järgmist nädalavahetust või järgmist sünnipäeva, et saada midagi, mida me soovime.

USA-s on ringi liikumas uudis, et hiljuti Californiat ning Mehhiko piirialasid tabanud maavärin on põhjustatud tuntud eneseabi õpetaja ning guru poolt läbi viidud meditatsioonist.USA Geoloogia Instituut teavitas hiljuti USA-d ning Mehhikot tabanud maavärinast, mille suuruseks mõõdeti kuni 7.9 punkti. Kuigi geoloogid seda ei kinnita, liigub kuuldus, et maavärina põhjustas just enne seda rahulikult istunud ning sügavalt mediteerinud Dr. Chopra. Selline kuulujutt sai alguse, kui Chopra teatas kohe pärast maavärina uudist kõikidele oma Twitteri-sõpradele üle maailma, keda on kokku 179 000 inimest, et ta just lõpetas väga sügava ning põhjaliku meditatsiooni. Ning täpsustuseks lisas ta, et see oli salatehnika Shiva mantratest, mis põhjustaski maavärina.

Kas sa oled vaadanud väikelast kõndima õppimas? Või oled sa õppinud kunagi mõnda võõrkeelt? Või hoopiski õppinud uusi oskusi töö juures?

Eelmises artiklis kirjutasin ma kolmest printsiibist, mis aitasid mind sisemise kasvamise teel väga palju. Nendeks printsiipideks olid Andmine, Andestamine ja Armastus.  Ma nimetasin need tinglikult 3A printsiibiks ja need oli põhimõtted, mida ma hakkasin enda juures kolm aastat tagasi teadlikult juurutama. Ning teadlikult just seetõttu, et ühel hetkel ma mõistsin, et spontaanselt me areneda ei saa. Me saame küll lugeda raamatuid ja mõtiskleda selle üle, kuidas saaks maailma paremaks muuta, aga kui ma soovin ka tegelikult maailma paremaks paigaks muutma hakata, pean ma alustama iseendast. Lihtne on mõelda, et ma andestan inimestele, kuna Deepak Chopra ütleb seda, või ma armastan kogu maailma tingimusteta, sest Eckhart Tolle soovitab seda teha. Aga kui lihtne on neid tegevusi igapäevaellu integreerida sel hetkel, kui keegi meid tõeliselt alt veab ning me kannatame, või kui keegi tundub meile oma käitumise ja olemisega nii vastik, et armastus on viimane, mida ma sel hetkel tema vastu tunnen? Kuid just need on kasvukohad meile. Kui me suudame sellistel keerulistel eluhetkedel meelde tuletada ja jääda kindlaks 3A printsiibile, võime me enda üle uhked olla ja öelda, et ma olen midagigi meelde jätnud kõikidest nendest sadadest lehekülgedest, mida olen raamatute kujul endasse imanud.

Öeldakse, et vananemine on ilus. Ning ma olen sellega isegi päri, kuigi ma sellest enne 31 eluaastat aru ei saanud. Siiski meeldib mulle rohkem sõnastada, et küpsemine on ilus, kuna see on aeg, mil me hakkame mõistma, kes me tegelikult oleme, mida me oma elult soovime ja kuidas me soovime oma elu elada? Jah, küpsemine on ilus.

Ma usun, et ma ei ole ainuke, kes mõnikord hommikul ärgates tunneb, et tuju on halb. Isegi, kui kõik on ümberringi meie elus suurepärane, ei meenu meile kõik need head asjad esimese asjana peale ärkamist. Ning isegi, kui me endalt sel hetkel küsime teadlikult, miks ma hetkel tunnen end ebakindlalt, ei ole sellele ka ühtegi vastust.

Meil kõikidel on nii häid päevi kui ka vähem häid päevi. Mõnikord võib viimaseid nimetada isegi halbadeks päevadeks. Aga kui korra järele mõelda ning kasutada oma teadlikkust, siis tekib küsimus, miks me valime mõnikord olla rõõmsad ja mõnel teisel hetkel, mõnikord vaid 5 minuti pärast, sügavas masenduses?

Tänane lugu võib esmapilgul tunduda ulmeromaanist pärinevat, aga see ei ole.

Ja mõned on nii õnnetud ...

Viimasel ajal mulle kohe meeldib tegelda selliste lihtsate küsimustega nagu Mis on elu mõte? Kuidas maailm loodi? Kes maailma lõi? Ning mida kuramust ma siin Maa peal üldse teen?

Kui tihti me seame endale eesmärke, tähtaegasid eesmärkide saavutamiseks ning täpseid päevi, mil me eesmärgi nimel tööle hakkame?

Eesmärkide püstitamine on kõige lihtsam asi maailmas, me kõik püstitame endale eesmärgid 31. detsembril lubades uuel aastal veeta perega rohkem aega, teenida rohkem raha, langetada kaalu ning palju muud. Aga mis on reaalne tulemus?

Minult on mitmed inimesed küsinud, et mida ma mõtlen ikkagi oma mõtete valimise all ning kuidas seda täpsemalt teostada? Meie mõtted ju tunduvad nii automaatsed. Jah, teadlaste hinnangul mõtleb keskmine inimene 50 000 - 60 000 mõtet päevas, püüa neid siis jälgida.

Viimase 3 aasta jooksul olen palju aega investeerinud püüdmaks tabada elu olemust, mis ei ole mõistetavatel põhjustel lihtne ülesanne. Loen raamatuid, kuulan audioprogramme ning surfan internetis, ning seda vaid ühel põhjusel: mõistmaks, MIS TEGELIKULT TOIMUB JA MIS SELLE KÕIGE MÕTE ON?