Eneseareng »

Kas vabanemine on üldse võimalik?
[24. november 2010 | Kirjutas: Kaido | 7755 korda loetud | kokku kommentaare: 0]

Peale sisemise vabanemise seminari teate ülespanekut olen ma saanud päris mitu kirja teemal, mida see seminar endast ikkagi kujutab ja kas on võimalik kõike ülesloetletud materjali ühe päevaga edasi anda? Mõtlesin siis isegi nende küsimuste üle natukene avalikult mõtiskleda ...

Sisemine vabanemine
Juba see pealkiri võib tunduda ehmatav - millest vabanemine, milleks vabaneda, kes vabastab jne? Nii nagu mitte keegi ei saa meie sisse midagi panna, ei saa keegi meist ka midagi ära võtta. Seega alati saame olla ainult ise need, kes ennast millestki vabastavad või midagi endale lisavad.

Millegi endale lisamine ongi ehk kõige olulisema tähendusega mõiste antud kontekstis, sest kui me soovime millestki vabaneda, peaksime olema endale ju midagi ise lisanud. Mis see siis olla võib?

Kui sa mõtled enda elu peale ning seal olevate probleemide peale, taipad sa ju kiiresti, et tegelikult on kõik probleemid meie peas. Kui õhtul peale rasket päeva koju minna, siis on ju pea see, mis huugab, mitte aga inimene, kes selle näiteks päeva jooksul oma tegudega huugama pani. Järelikult on midagi viga meie peaga, mitte aga selle konkreetse inimesega. Meie ise ju vabatahtlikult "valutame" oma pead, mitte keegi teine ei palu meil seda teha. Liiatigi veel, ega see inimene ju ei käitu meiega niimoodi seepärast, et meie pead huugama panna - ei tema käitub oma motiividest lähtuvalt, huugama hakkab pea tänu meie sisemistele reageeringule.

Niisiis on juba kaks asja esile kerkinud:
1) Probleemid ei ole meie maailmas, vaid meie peas;
2) Probleeme ei tekita meie maailm, vaid meie reageering sellele.

Nüüd, kui me teame, et probleemid on meie peas ning need tekivad ainult tänu meie reaktsioonile, siis ju ei ole keeruline sellele olukorrale lahendust leida:
1) Teadvustada iga kord, et probleemid on meie peas;
2) Mitte reageerida.

Aga siin ongi konks. Me küll võime teada, kuidas teoreetiliselt probleemidest vabaneda, aga me ei oska seda teha. Väga lihtne on ju öelda, et igal probleemsel hetkel teadvusta, et probleemi lood sa oma pähe ise ning kannatama hakkad sa ainult tänu oma reaktsioonile, kuid praktikas ei ole sellest väga kasu. Miks? Sest meie teadvus on pikkade aastate vältel harjunud teatud viisil töötama. Me võime küll seda artiklit või mõnda raamatut lugedes sellest väga hästi aru saada, aga sellest ei ole mitte mingisugust kasu igapäevaelus. Me jääme sellisel viisil ainult filosoofideks, kes soovitavad oma mälu baasil (raamatust loetud infole tuginedes) sõpradele mitte klammerduda ja reageerida, aga ise sellega hakkama ei saa. Ning see on täiesti loomulik. Küsimus ei ole selles, et me ei oleks suutelised end muutma, vaid selles, et muutmine nõuab teadlikku sekkumist oma tavapärasesse käitumisse. Aga kes soovib teadlikult muuta seda, mida ta on harjunud 20 aastat tegema? Mitte keegi, sest sellisel viisil käitumine on tundunud ja tundub ka praegu igati õigustatud.

Niisiis, kui me soovime vabaneda enda probleemidest ja olla püsivalt rahulikud eespool oma eesmärke ning kõikide probleemide lahendamist, on vaja õppida tundma iseennast ning meie maailma. Me peame studeerima iseennast ja õpetama iseend teistmoodi oma maailmale reageerima. See on ainukene viis. Eestlase ausõna.

Tunne iseennast
See on siis seminari esimene osa. Õppida tundma iseennast. Nüüd võib tekkida kindlasti küsimus, et mida siin üldse tundma õppida on, jah?

Aga me ju ei tunne iseennast, vastasel juhul me ju suudaksime iseend juhtida ning kontrollida. Kas hetkel, kui sa oled vihane või solvunud, tahad sa seda olla? Kui sa oled vihane ning ütled või teed midagi, mida sa hiljem kahetsed, kas see on siis tegelikult see, mida sa teha soovisid? Muidugi mitte! Me olime sel hetkel allutatud mingitele mõjudele, mida me ei suutnud ohjata. Aga siiski olime see ju meie ise. Kus on siis konks? Järelikult me ei tunne end.

Või mõtlemine. Kas sa suudad juhtida seda, millest sa mõtled? Tõenäoliselt mitte. Ikka ja jälle võid sa avastada end mõtlemast negatiivsetest asjadest, mis põhjustavad sulle halba enesetunnet. Miks sa siis teed seda, kui sa tunned iseennast?

Kui sa tunned oma sülearvutit, paned sa selle ju täpselt seda tegema, mida sa tahad, et see teeks. Kuidas? Sa lihtsalt tunned arvutit ja tead, mis juhtub, kui mingitele nuppudele vajutada. Miks sa siis ei tee seda iseenda puhul? Jah, sest sa isegi ei tea, missugused nupud sul olemas on, rääkimata sellest, et oskaksid neid nuppe kasutada.

Me nimetame tavapäraselt "minaks" nähtust, mis laguneb koost, kui me hakkame teda lähemalt uurima. Miks? Sest me oleme jällegi harjunud niimoodi elama ja oma maailma käsitlema. Kuid mida me ei tea, on see, et 99,99% meie igapäevastest probleemidest on põhjustatud sellest, et me ei tunne seda "mina" - me klammerdume selle külge pimesi ning võitleme kõigega ja kõigiga, kes teda kuidagi ohustavad. Aga piisab ühest lihtsast küsimusest, et taibata, kuidas me end lollitame. Küsi endalt "Kes seda ohtu tunneb?" ja püüa sellele kogemuslikult või praktiliselt vastata. Ära hakka endale hetkel rääkima raamatutarkust, et kõrgem mina ja vaim vms. Ole praegu 100% praktik ja vasta näiteks küsimusele, kes saab haiget, kui sinu abikaasa ütleb sulle, et sa oled maailma kõige lollem, paksem ning koledam inimene. Jah, see teeb haiget. Kellele ei teeks? Aga kes saab haiget? Sinu keha? Sinu mõtted? Sinu emotsioonid? Või kõik need kokku liidetuna? Kes see siis on? Kes sa oled? Ma usun, et sa ei oska sellele vastata, aga see on okei, sest meie intellekt ei olegi suuteline sellele vastama. Siiski on meil iga päev probleemid, mis meid kannatama panevad. Kuidas sellest vabaneda? Ainult iseenda tundmaõppimise kaudu. See on ainuke viis. Eestlase ausõna.

Tunne oma maailma
Jah, see oleks siis seminari teine osa. Ja mida see veel tähendab? Kas me siis kõik ei tunne oma maailma? Me ju õpime seda lapsest alates ...

Et mõista, kuidas me näeme maailma väga kallutatult, on hea kasutada jällegi abikaasade näidet. Kujuta ette, et teil on abikaasaga õhtul tõsine tüli. Hommikul on mees jätkuvalt väga tige ning ütleb sulle: "Ma lähen minema!".

Mis sinu sees nüüd toimub? Jah, sinu maailm variseb kokku ... näiteks on mees pere ainuke toitja, sul ei ole tööd; lapsed jäävad isata; majalaen jääb maksmata; sugulastele tuleb seda kõike kuidagi seletada ... appiiiii ... sinu maailm variseb kokku. Mis nüüd saab? Kuidas sa hakkama saad, sa võid ju nälga jääda ... äkki jääd sa nüüd üksikuks, sa ei leiagi kunagi enam meest. Kõik kukub kokku. See on kõige jubedam päev terves sinu elus...

Kell 6 õhtul tuleb mees koju, käes kimp lillesid ja tort ning väike kingitus sulle. Sa oled hämmingus. "Mis toimub?!", ei saa sa aru. Mees teeb samuti üllatunud näo pähe, kuna tema ei saa aru, miks sina nii segaduses oled. Sa küsid ettevaatlikult "Sa ju ütlesid hommikul, et sa lähed minema ...?". "Jah", vastab mees, "ma läksin kodust minema, et õigeks ajaks tööle jõuda".

Nüüd küsi endalt, missugune oli päris maailm sinu elus ja missuguseks sa selle maailma ise välja mõtlesid? See oli sinu elu kõige jubedam päev, sest sinu mõistus tõlgendas maailma läbi sinu hirmude. Aga mis olid tegelikud faktid?

Tuleta näiteks mõnda enda päris probleemi praegu meelde, mis sul on. Vaata, kas siin ka kehtib see? Seda on võib-olla raske kohe märgata, sest jällegi, sinu teadvus ei ole harjunud maailma teistpidi nägema. See on harjunud seda nägema läbi mentaalse filtri, mille tagajärjel tekivad probleemid. Aga neist on võimalik vabaneda selle kaudu, et sa harjutad oma mõistust teistmoodi tööle. Kuid see saab jällegi juhtuda ainult seestpoolt väljapoole, iseenda tundmaõppimise kaudu, mille kaudu sa õpid tundma ka päris maailma. Sellisena, nagu see tegelikult on, mitte sellisena, nagu sa selle välja mõtled.

Meditatsioon
Sa tead nüüd, et sinu probleemid saavad alguse mitte välistest nähtustest, vaid sellest, et sa regeerid teatud sündmustele ebaadekvaatselt ja sa tõlgendad maailma kallutatult. Kuidas seda muuta?

Kui see muutmine oleks lihtne, oleksid sa seda kindlasti ammu juba teinud. Sa oleksid vaba kõikidest probleemidest. Kui sinu elus aga on veel täna probleeme, ei ole see sul õnnestunud.

See ei ole õnnestunud, sest me ei saa lihtsalt tahte peale oma teadvuse tööd muuta. Meie harjumused on sügaval alateadvuses, kuhu me ei jõua lihtsalt niisama, et tahan ja muudan ära. See on võimatu. Mis on siis lahendus?

Teadvuse teistpidi tööle õpetamine on nagu metsiku hobuse taltsutamine. Ausalt. Kuidas metsikut hobust taltsutatakse? Jah, aedikus, kust see välja ei pääse - sellega tagatakse piiritletud keskkond, milles hobune aja pikku peremehele alluma pannakse.

Just sellist aedikut pakub meditatsioon. Sina oled peremees, sinu juhtimatu teadvus on metsik hobune. Kui sa ei suuda oma mõtteid ja reageeringuid hetkel veel juhtida, oled sina peremees, kellega hobune teeb, mida ise tahab. Kui peremees püüab talle selga istuda kuskil vabas looduses, on ta varsti kuskil põõsas. Hobune läheb, kuhu tahab ja viskab peremehe seljast, kus tahab. Peremees on hädas. Niisamuti oleme hädas meie oma igapäevaste probleemidega. Meie teadvus on juhitamatu ning seetõttu teeb see, mida tahab. Meie ise oleme küll "paberite" järgi peremehed, aga tegelikult puudub meil teadvuse ning elu üle igasugune kontroll.

Meditatsioon loob aediku meie teadvusele. Me võtame iga päev 15 minutit ja taltsutame oma "hobust".  Kuid nii, nagu peremees ei suuda hobust taltsaks teha vabas looduses, ei suuda seda ka meie igapäevselt lihtsalt elades. Selleks on liiga palju segajaid. Me vajame selleks aedikut, milleks on ideaalselt meditatsioon. Jah, see võtab aega ning vaeva, aga nii, nagu peremees saab jagu hobusest, saad sina ühel hetkel jagu ka oma teadvusest. Sinust saab nüüd päris peremees. Sina hakkad juhtima, mida see teeb ja mida ei tee. Kui see peaks juhtuma, oled sa vaba. Eestlase ausõna.

Andmine ja maailma loomine
Meile tundub, et me elame materiaalses maailmas, mille üle puudub meil igasugune mõju. Meil on probleemid, jamad ning tagasilöögid. Et mõista lõpuni iseennast ja meie maailma, peaksime vaatama sügavale sisse oma maailma, et mõista, mis printsiipidele see tugineb. Ja missugune roll meil siin on?

Kvantfüüsikud avastasid eelmisel sajandil midagi hämmastavat: meie maailm koosneb väikestest aatomisisestest osakestest, mis on omavahel pidevas ühenduses - nad vahetavad energiat. Kui ühel elektronil hakkab energia otsa lõppema, läheb teine elektron talle appi. Egovabalt. Miks? Sest nende loomulik programm on jagada seda, mida nendel jagada on - antud juhul siis energiat. Ning see programm tagab meie maailma eksisteerimise võimalikkuse. Egovaba andmine. Kuna inimesed koosnevad täpselt samadest osadest, on tegelikult fundamentaalsel tasandil ka meie loomulik programm anda ja jagada seda, mida meil on. Jagada ükskõik, mida meil on - naeratused, lahkus, head sõnad vms.

Mis on aga tegelik pilt meie maailmas? Meie ühiskonnas krabavad kõik inimesed aga ainult endale nii palju kui võimalik, mis on täielikult vastuolus meie maailm ülesehitusega fundamentaalsel tasandil. Miks see nii on? Sellele küsimusele vastates jõuame tagasi esimese punkti juurde - tunne iseennast. Meie egol, meie minateadvusel, ei ole kunagi küllalt. See kardab kogu aeg, et tal on liiga vähe, ta jääb nälga, ta saab surma. Seetõttu on meie nihestunud programm "Kraba endale nii palju kui saad".

Kui me hakkame tundma õppima iseenast, kui me hakkame mõistma meie minateadvuse illusoorsust ja meie maailma tegelikku olemust kallutamata kujul ning fundamentaalsel tasandil, hakkame liikuma vabanemise suunas. See on sisemine vabanemine, mille lõppu ei saabu iialgi. See on teekond, mille käigus me tunneme iga päevaga, kuidas on kergem hingata ja lihtsam naeratada. Kuidas nii? Sest see on meie loomulik seisund. Me vabaneme kihtidest, mille tagajärjel jõuame üha lähemale vastusele küsimusele "Kes ma olen?". Läbi vabanemise saame aru, et ainukene vastus sellele on: "Jah, ma olen olemas ...". Kõik muu on üleliigne.

Selline on olnud minu sisemine vabanemine tänase päevani. Ma ei ole vaba, keegi meist ei ole vaba. Aga ma olen tundnud vabanemise esimesi ilminguid oma elus ... ja see on avardav. Neid mõtteid ma sinuga sellel seminaril jagangi ...

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

Soovid leida püsivat meelerahu?
04.12.2010a Seminar "Sisemine vabanemine"

Sellelt seminarilt õpid, kuidas juhtida oma mõtlemist, emotsioone ning viha. Kuidas vabaneda automaatsusest ning olla igapäevaselt rahulikum ning õnnelikum

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Eesti presidendi perekonnanimi / kaslane: