Eneseareng »

Miks me kannatame valu
[01. märts 2010 | Kirjutas: Kaido | 10820 korda loetud | kokku kommentaare: 27]

Imelik asi juhtus täna minu elus. Hommikul hakkas tervisel imelik, nagu oleks kõhuviirus. Tulin koju ning viskasin pikali ja jäin magama. Aga ma ei uinunud täielikult kogu selle 4 tunni vältel. Palavik vaid tõusis 39 peale, ja kehal oli raske. Aga nagu 2 aastat tagasi Saksa mägedes, kogesin ka täna, et isegi, kui keha on jõuetu, jääb minu meel täiesti erksaks. Nii ma siis veetsin neli tundi pikali suutmata eriti oma keha liigutada. Ja siis ootamatult tuli info, et see on meditatsiooni üks vorm ning see on võimalus küsida küsimusi. Kuna ma olen viimasel ajal saanud palju kirju inimestelt, kelle elu on tõeliselt korrast ära, küsisin ma lihtsa küsimuse: "Miks me kannatame valu?".

Vastus tuli väga kiiresti ning haarasin kõrvalt telefoni ja kirjutasin üles. Kogu selle loo kummaline külg on see, et kohe, kui ma selle vastuseni jõudsin, tekkis mu kehasse uus energia. Ma ei tundnud end enam haigena, vaid tõusin püsti ja tegin arvuti lahti. Ning nüüd ma siin siis olen - isegi palavik on kadunud. Ma ei tea, kellele see lugu on täpselt, aga ma usun, et me kõik tunneme ennast siin ära. Mina vähemalt küll.

Ooo, Elu, miks sõbrad mu ümber on valus,
paljud neist valus, mida kanda ei talu.
Ütle mul palun, kuidas aidata saaks,
et päike me kõikide ellu vaid jääks.

Kaido, mu Poeg, sind aidata saan,
ma alati kõikide kõrvale jään.
Kaido, ma enesest kõik ju vaid teen,
et lapsed oleks rahul - olgu Mart või Maileen.

Ooo, Elu, mul ütle, miks siis kannatavad kõik,
miks olla vaid rõõm meie elus ei võiks?
Kui armsad sul kõik, miks siis valikuid teed,
kes õnnelik, rikas, teistel valu on teel?

Kaido, mu Poeg, mind usaldada võid,
sul soovin vaid armu ja ka teistele vaid.
Kuid ei usu nad siiralt, et armastuse jõud
neid edasi aitab, olgu pidu või põud

Ooo, Elu, aga siiski, mida öelda neil võiks,
kes ütlevad: "Mulle vaid kannatusi lõid ..."
Kuidas aidata inimest, kes kaotand on poja,
või hullemgi veel - kaotas pere ta sõjas?

Kaido mu poeg, ütle: "Näen ma see kõik!"
Iga kannatand päev on isiklik võit.
Ma armuga kõiki teid siia ju lõin,
kuidas kaotada seda ma ealeski võiks.

Ütle, usaldust täis elu õnneni viib,
teie üle on kaitseks mu armastuse tiib,
kui isegi tundub, et valus on praegu,
siis varsti, nii varsti, ei mäleta aegu,
ei valu, ei trotsi - täis elu on naeru,
ära unusta öelda, igaüks neist mind paelub.

Ka kõikide ellu, mis raskuseid täis,
igal jumala päeval tema juures ju käin,
las usaldab mind, luba, juhin ta elu,
ruttu märkab ta öelda: "Elust kadund on valu"

___________________________________________________________________

Seminar "Kuidas luua EduTeadvust" 13.03.2010a Pärnus Vaata EduTeadvus

Artikkel meeldis? Soovi korral leiad siit lisalugemist ja vaatamist

Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Raamat
E-Kursus
01. märts 22:00 Sigre kirjutas:
Aitäh.Kui kujutleda täiesti sassis lõngakera-siis ,täpselt selline tunne on mul hetkel tööl käies. Harutan vaikselt. Ja seepärast on hea lugeda sellest kuidas asjade peale vaadata. Kuidas võiks vaadata... Meeldetuletuse eest üks lihtne aitäh. Imederohket märtsi..
01. märts 22:25 Egon kirjutas:
Armastus on võlusõna ;)
01. märts 22:30 Kadri kirjutas:
Super:) aitäh meeldetuletuse eest:):)
01. märts 22:51 Ülle kirjutas:
väga tähenduslikud sõnad ja väga õiged sõnad. Parimat sulle Kaido!
01. märts 23:10 Imbi kirjutas:
Aitäh sulle nende sõnade eest. Jah armastust tuleb jagada ja osata ka vstu võtta.Ei tohi ennst kaotada!
01. märts 23:36 Mery-Liis kirjutas:
Tänud sulle Kaido!!! Ja ilusat kevdet kõigile , las mured sulavad ära nagu lumi...
02. märts 07:52 Elmina kirjutas:
Armas Kaido!
Taimede hinged ehk nende hinge peegeldused on mind väga kõrgele ja sügavale lennutanud, nii et mõnikord on tunne, kas ikka olen õigel teel oma loomingus.Tänan Sind, Kaido! Mul on väga hea meel, et oled
avatud, armastav ja hooliv.Tänan USU ja Usalduse eest!
02. märts 08:10 Karin kirjutas:
Aitäh, kallis Kaido!
mul oli väga vaja seda kuulda (lugeda).
02. märts 09:30 Tiina kirjutas:
Jah, see on selline luuletus, et seda tuleb korduvalt lugeda ja sügavalt järele mõelda!
02. märts 10:13 Pico kirjutas:
Siin siiski jääb mõningaid küsimusi õhku...

1. Kas kannatus ei ole ka vahest kasvatus?

Ilmutuse raamatus ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: 3:19Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!

See ei ole päris see, mida idanaabrid ütlevad, et kui peksab, siis ei põlga ära. Pigem on tegemist siin meeleparandusele kaasa aitamisega, ilma kannatusteta ei suuda me oma enesepiisavusest lahti lasta.

Hb 12:8 Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.

Sohilapsed on teatavasti need, kelle üks vanem on kusagilt kõrvalt sisse tulnud. Et kui kogudus on ema ja Jumal on isa, siis pojad on need, kes on nende lapsed. Järelikult on sohilastel teine isa.

Ja sohilapsed tunneb ära sellest, et nad on ilma kasvatuseta. Neid pole vaja kasvatada, sest nad ei ole pojad.

Hb 12:5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib! 6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
02. märts 10:20 Pico kirjutas:
2. Kas nimelt just meie nõtruses-nõrkuses ei saa arm ja armastus suureks?

2Kr 12:9 Kuid tema ütles mulle: "Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks." Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale.

2Kr 12:10 Seepärast mul ongi hea meel nõtruses, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast, sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev.

Jälle taas üks unustatud õpetus tänapäeval.

Me ei taha olla viletsad, vaesed, nõdrad, haavatavad. Tahame olla tugevad, enesepiisavad, toimetulevad, targad, rikkad, austusväärsed jne jne. Ja kuna Jumal on meile neid rikkusi kõiki lubanud, siis kujutame ette, et need meil olemas on.

AGA. Siin on üks väga suur AGA. See on nimelt see, mis esimeses kirjakohas ära toodud. Selleks, et Armastruse vägi saaks oma rikkusi andma hakata, tuleb saada nõdraks.

Iseendast täiesti tühjaks. Ja siis on mingigi lootus Loojaga "plaani pidada". Sest kõrke ja upsakaid ei võeta jutule. Need alandatakse ühel päeval täielikult ja lõplikult.
02. märts 10:25 Pico kirjutas:
3) Usaldus on hea, aga niikaua kui MINA ISE troonib, lahutab see ARMASTUSUSEST

Kiri ütleb, et mitte miski ei saa meid lahutada Looja Armastusest.

Ei kõrgus, ei sügavus, ei pikkus, ei laius. Ei inglid ega peainglid ega vürstid ega valitsused. Ei siinsed ega taevased. Nii ongi. Lõõja Sõna ja Armastus, mis on nii vägevad, et maailma koos hoiavad, on piisavad, et ka meid kaitsta ning hoida nii siin- kui sealpoolsuses.

Siin on jällegi üks "aga".
Ja see on MINA ISE.

Taaveti oli kutsutud kuningaks. Ja mitte keegi ei suutnud ega saanud seda kutset temalt ära võtta. Peale Taaveti enese, kui ta oleks asjad enese kätte võtnud ja ISE omale kuningriigi võtnud. Selmet oodata, et Jumal annab ja siis see and vastu võtta.

Mitte keegi teine ei saa ka Sind ega mind Armust lahutada.

Selle viimse vaenlase eest aga pole kaitset. See on sisevaenlane ja liit temaga on hukutav. Kuid mitte ainult. Tugev sisemus, mis pole kellelegi ega millelegi allutatud, teeb inimese juhmiks.

Sedapidi juhmiks, et kõik teised näevad seda ülbust ja juhmust, aga tema ise ei pane oma naba imetledes mitte kedagi ega midagi tähele. Kui siis ehk veel pinde teiste silmas, mis palkidena tunduvad.
02. märts 13:24 Ingrid kirjutas:
Tere Kaido!

Kõik mis me endale teeme, ütleme või mõtleme, ning eelkõige kuidas me ennast tunneme, tuleb ka meile tagasi. Kui me ei pööra tähelepanu oma kehale (mis on meie tõeline ning ainukene kodu, võiks öelda isegi Tempel, kui me ei kuula oma kehakeelt (emotsioonid - kõik halvad emotsioonid viitavad millegi vajaduse rahuldamatusele), väsimus ning näljatunne - mida tihti tõlgendatakse kui söömise vajalikkust (päris tihti sööme me valesid asju), kuid tegelikult viitab näljatunne rohkem vee puudusele organismis.

Kui me aga ei hoia oma organismi, eelkõige oma verd õnnelikuna ega armasta ning austa oma keha sellisena nagu ta meile antud on siis mis meil rohkem tahta ongi? Tegelikult ju on ka meie keha, meie välimus meie enda luua.

Inimesed kipuvad vaatama rohkem endast väljapoole, süüdistama keda iganes ning haarama esimesest õlekõrrest, retseptist või siis hakatakse sõltuma inimestest, kes nende emotionaalseid vajadusi rahuldaks, samas ise neid ignoreerides. Sellistel alustel tekkinud suhted aga just lagunevadki. Kõik, mida me tõeliselt hinnata, või siis armastada ega hoida ei oska, võetakse meilt käest või antakse hoiatus.

Igal asjal on põhjus ja põhjus ongi ainult meie endi sees. Kõik, mis meie elus juhtub, juhtub just vastavalt sellele, mida meil on vaja tähele panna ning märgata. Kui me aga otsustame silmad kinni pigistada ning ignoreerida, lootes, et ehk siis kaob näiteks mingi emotsioon ära, me teeme tegelikult sellega hoopis endale halba.

Jah, valu on vajalik, et meid õpetada armastama, õpetada meid vaatama sissepoole, kust see valu ning KÕIK MUU meie ellu tegelikult tulebki. Kuid kui me valime kannatuse, siis ikka selleks, et seda tõelist põhjust üles leida. Sinu juhtumi puhul võiks arvata, et sinu keha just vajaski seda 4 tundi lebamist, mediteerimist, endaga või siis oma kõrgema minaga rääkimist.

Kõike kaunist ning hoolige endast, siis hoolitakse ka teist!
Ingrid
02. märts 13:48 Eivita kirjutas:
Inimesel on raske armastada omakasupüüdmatult .
Armastust ja andeksiandmist kõigile :)
Päikest ja Valgust :)
02. märts 14:22 maire kirjutas:
Ainus valu on kinnihoidmise valu. Kui sul on valu higes või kehas, näitab see seda, et seal on mingi energia, tavaliselt tajutav emotsiooni kujul, millest sa ei taha lahti lasta.
See olukord tekib siis, kui sinu elus juhtuvad asjad , mis sinu ego maailma ei mahu. Nt. kaotad lähedase või keegi solvab või vihastab sind( aitab sul kontakti saada vihaga enda sees).
Need kõik on tõkked ja vastupanu Universumi loova armastusenergia voole, mis tahab luua sinu jaoks kõige nauditavamat ja täiuslikumat reaalsust, mida suudad iial kujutleda.
Mida tühjem kanal sa oled, seda tõhusamalt ja sinu jaoks rõõmu pakkuvalt Looja sinu läbi loob :-)
02. märts 17:36 Välk kirjutas:
Kommentaaride peale tuleb naer peale Kaido. Oma sisekosmose ausamais paigas kus sa oled saanud valehäbita kõike endale otsa vaadates vaagida ära libastu skisofreenilisse lõhestumusse enda sisehääle ja Jumala hääle vahel nagu seda karismmatilistel liikumistel on tavaks kujutleda. Jää omaenda tõekambrisse ja ära reeda seda, sest ainult nii on Jumal sinuga.
02. märts 18:21 Kaido kirjutas:
Välk, naera siis laginal kõikide nende inimeste üle, kes kommenteerisid ... nad kirjutasid neid kindlasti sellepärst, et sulle üks korralik tervistav naer tagada ...
02. märts 19:01 Välk kirjutas:
Naerma ajas armas hing sinu maailmavaade, mis on minu omaga identne ja ka need kommentaarid kui kujutlen neid ütlemas mulle endale. Vajalik mõte tundus öelda sulle, et kuna mina olen juba käinud kristluse põrgueeskojas, siis sina eduteadvust kujundades ära satu sinna isegi eksides mitte. Kristlus käseb sul järgida Kristust, paljakäsi ja paljajalu, ta ütleb sulle koguni seda, et sa pead valima, kas teenid teda või mammonat. Rikastel on taevariiki sama raske pääseda kui kaamelil läbi nõelasilma. Kristlus käsib sind minema taevase kodu poole ja mitte hoolima sellest, et sul oleks kodu ka maa peal ja kui sa lähedki seda teed, siis arvesta, et kividest leiba teha või veest veini ta sulle ei õpeta aga vaesusest ja kasinusest kinni pidama kohustab küll, samuti makse maksma, täiesti tühjadest püksitaskutest. Valik on sinu. Sorry, ma ei oska ilusaid sõnu teha, ma olen Välk. Aga ma soovin sulle paranemist ja rõõmu.
02. märts 19:40 Kristel kirjutas:
Suured tänud Sulle selle postituse eest, just täna oli mul väga vaja seda lugeda!!:)

Armastust ja päikest kõigile!;)
02. märts 21:57 Mare kirjutas:
Vastupidamist ja rõõmsat meelt.Suured tänud,et jagasid oma mõtteid ja tundeid.Päikest!
02. märts 22:13 Vahur kirjutas:
Üks mõte...
Valu annab teada elust ja olemusest... kui juhtumisi valu enam ei peaks tundma, siis ... on kyll "nägemist" .
03. märts 00:16 Preili Smilla kirjutas:
Meeldis Välgu kommentaar, kus ta värskendavalt kirjutas, mida teeb kristlus, mitte mida soovib Kristus.
03. märts 09:08 Jane kirjutas:
Kaido.
Ära lase ennast häirida. Tilk tõrva meepotis ei riku mitte alati kogu mett ära, ta lihtsalt vajub põhja ja mesi saab olla endiselt hea :)
Päikest ja Ingleid
07. märts 18:41 kersti kirjutas:
Maire.

Sinu kommentaarist leidsin selle mis vaja,AINUS VALU ON KINNIHOIDMISE VALU! Seda arvasin minagi kuid nüüd sain oma usule kinnitust,nimelt mul on õlg valus,lambist ja üsna mitu kuud,peaaegu et aasta,tean ka et olen üsna tundlik.Oli üks inimene minu elus kes mul siiani peas keerleb alateadvus ootab teda ikka veel ja ei lase mul edasi minna,seega ma plokin ennast ise.NO NÜÜD SAI KÜLL KÕIK SELGEKS!
OLEN SULLE SIIRALT TÄNULIK. (sa oled nagu minu sisehääl mis mulle seda on kogu aeg rääkinud,aga ma ei ole TAHTNUD lihtsalt ennast kuulda.... nüüd läbi sinu siis tuli arusaamine ka sügavuti.)
05. aprill 19:01 Ami kirjutas:
Huvitav jah, olengi siin parasjagu enda valudega kimpus ja nüüd sattusin siia:)
Aitäh selle luuletuse eest, mis meenutas.
Ja eriline tänu mairele tema sõnade eest siia. Need olid praegu lihtsalt nii vajalikud. Aitäh:)
16. juuni 13:17 Ew kirjutas:
Luuleridades kõik tuttav ja äratuntav ,kuid selliselt taas lugeda on meeli värskendav ja tasakaalustav.
Tänan !
25. mai 16:16 ...Ingrid.... kirjutas:
Nii hästi kirjutatud ja teised ka Zen Tees...
Lisa oma kommentaar:
Sinu nimi:
Endise Eesti presidendi perenimi (kaslane):